PLATON:
„Hippias“.
(Lühikesem
dialoog).
Soome
keelde tõlkinud: Marianna Tyni.
Soome
keelest tõlkinud: Madis Liibek.
EUDIKOS Miks sa vaikid, Sokrates?1 Miks sa ei kujunda oma seisukohta (363a) Hippiase pika sõnavõtu kohta? Kas sa ei võiks esitada oma poolehoidu sellele, mida ta lausus, või vähemalt vastugi väita, kui ta sinu meelest milleski eksis? Eriti nüüd, kui meid on siin rohkem kui mõni innukas filosoofia harrastaja – seda me vähemasti väidame endid olevat.
SOKRATES
Teisalt küll, oleks küll huvipakkuv saada veidi lisateadmisi
Hippiaselt erinevate seikadega seoses, mida ta äsja Homerose kohta
ütles. Olen nimelt kuulnud sinu isa Apemantost (b) ütlevat, et
Ilias on Odüsseusest parem luuleteos ja et see tuleneb Ahilleuse
paremusest Odüsseusega võrreldes. Tema käsitluse kohaselt rajaneb
esimene luuleteos Ahilleuse iskupildile, teine aga Odüsseusele. Just
nende kahe mehe omavahelisest paremusest tahaksin nüüd kuulda
Hippiase arusaama; on ta ju siin siiski esitanud meile ühte ja teist
nii teistegi luuletajate mitte {vaid}2
Homerose kohta. (c)
EUDIKOS
Hippias kindlasti ei tõrgu vastamast, kui temalt midagi küsid. Või
kuidas on, Hippias? Kas sa ei vastagi, kui Sokrates sulle küsimuse
esitab? Kuidas sa sellesse suhtuksid?
HIPPIAS
Oleks ju tähelepanuväärne kui keelduksin Sokratesele vastamast –
mina kes siiski kodust Elisest olen reisimas mingitele olümpiateni
ja asun seal templisse {olles} valmis vestlema mis iganes {enda}
valitud teemal ja (d) vastama mis küsimusele iganes {mida} inimesed
vaid soovivad! (364a)
SOKRATES
Küllap sul juba kõlbab astuda templisse hing tarkusest
{enese-}kindel. Imestan, kas tuleb ükski võistleja {sinna} nii
tugevalt oma vormile mõeldes, nagu sina ütlevat lootvat oma
mõistusele.
HIPPIAS
Minul on täielik põhjus enda peale loota. Sellest alates kui
hakkasin käima olümpiatel ei ole ma kordagi kohanud kedagi teist,
kes minust mingiski mõttes parem oleks. (b)
SOKRATES
Sinu jutu põhjal võin otsustada, et sinu tarkuse maine on suureks
auks nii Elise linnale ja ka sinu enda vanematele. Aga mida sa nüüd
ütleksid Ahilleusest ja Odüsseusest? Kubat pead sa paremaks ja mis
põhjendustel? Äsja, kui meid oli hulganisti koos ja sina pidasid
oma ettekannet, ma õieti ei suutnud sind järgida. Näed ma ei
julgenud küsidagi, kuna inimesi oli saal täis ja ma kartsin sind
oma küsimustega segada. Nüüd on meid seevastu vähem ja Eudikoski
seal käsib küsida, nii et seleta (c) nüüd meile täpselt, mida
ütelsid nende kahe mehe kohta. Kuidas nad sinu meelest teineteisest
erinevad?
HIPPIAS
Olen valmis äsjasest üksikasjalikumaltki üle vaatama nii nende kui
teistegegi kohta öeldud sõnad. Väidan siis, et Homeros on
kujutanud Troojasse tulnud meestest Ahilleust parimaks sõdalaseks,
Nestorit targimaks ja Odüsseust arukaimaks.
SOKRATES
Kas sa võiksid olla nii sõbralik, et sa ei naeraks minu üle kuigi
mul on nii raske mõista mida sa lausud ja kuigi (d) küsin aegajalt
uuesti {üle}? Ürita mulle vastata kannatlikult ja sõbralikul
kombel.
HIPPIAS
Inetult teeksin, kui ei osutaks sulle mõistmist ja ei vastaks sulle
sõbaralikult, kui just seda õpetan teistelegi ja saan selle eest
veel palkagi.
SOKRATES
Hästi. Vaata, nagu ütelsid, et {kui} Ahilleus on (e) kujutatud
vapraimaks ja Nestor targimaks, siis arvasin end veel mõistvat. Aga
siis kui väidad, et luuletaja on kujustanud Odüsseust arukaimaks,
siis ma tõtt-öeldes üldsegi enam ei mõista, mida sa silmas pead.
Ütle nüüd, et ma siis paremini mõsitaksin, kas pole Homeros
kujutanud Ahilleust nutikana?
HIPPIAS
Kohe tõesti mitte, vaid äärmiselt keeruliseks ja otsekohaseks
meheks. Muu hulgas palumise-osas, kohas, kus nad kaks omavahel
kõnelevad, paneb ta Ahilleuse ütlema Odüsseusele nõnda:
Laerte
õilis poeg Odüsseus, mees mitmetahuline! (365a)
Kõigiti
peab siis minu meel avalikult lausuma,
kuidas
ma aatelen ise, ja kuis on käindki, et ei
ilmaasjata
vaevlev olis` mul ükst teist ja teine.
Hadese
värvaid nii ma ei võõrista kui seda meest,
teisi
kes meeleteis haudub, teisi välja kutsub. (b)
Seetõtt
ka nimetan, parimaiks mida ise arvan.
Andes
Ahilleusel nõnda Odüsseusele öelda kirjeldab ta samas mõlema
mehe iseloome. Ahilleus on pettuseta ja otsekohene, Odüsseus on
nutikas ja petlik.
SOKRATES
Nüüd hakkan juba aru saama: nähtavasti pead nutika alla silmas
petlikku.
HIPPIAS
Just nõnda. Just sellisena esitab Homeros Odüsseust mõneski seigas
{nii} Iliases kui Odüsseuses. (c)
SOKRATES
Homerose meelest oli siis ilmselt {üks} erinev mees pettusetu ja
mõni petlik, mitte aga kunagi see ja see sama.
HIPPIAS
Ja miks ei oleks olnud?
SOKRATES
Kas see asi on ka sinu meelest {just} nõnda?
HIPPIAS
Igal juhul. Oleks ju kehv lugu, kui nii ei oleks.
SOKRATES
Jätkeim nüüd Homeros rahule. Temalt me ju ei küsida, mida ta
kunaski oma luuletustega seoses mõelnud on. Vasta selle asemel sina
teie mõlema eest, kui kord (d) võtad asja ajamisele ja oled
Homerosega samal meelel.
HIPPIAS
Olgu siis, aga küsi lühidalt, mida tahad.
SOKRATES
Väidad, et pettuseta inimesed haigetele sarnaselt ei suutelised
midagi tegema, või nad siiski suudavad?
HIPPIAS
Ütlen, et suudavad küllaltki, eriti teisi petmaks.
SOKRATES
Sinu arusaama järgi on nad siis tegevusvõimelised (e) ja nutikad,
või kuidas?
HIPPIAS
Nii nad on.
SOKRATES
Kas on nad siis petlikud {oma} lolluses ja mõistmatuses või
{seevastu} pahatahtlikkuse ja teatud arukuse tõttu?
HIPPIAS
Enne kõike oma nurjatuse ja {teatud} arukuse tõttu.
SOKRATES
Siis on nad nähtavasti arukad.
HIPPIAS
Nõnda nad tõepoolest ongi, liiga arukad.
SOKRATES
Kas teavad nad oma arukuses mida teevad või ei tea?
HIPPIAS
Teavad õige hästi. Seetõttu nad just halba teevadki.
SOKRATES
Kui neil on nüüd see teadmine, kas on nad siis teadmatuses või
{hoopiski} targad? (366a)
HIPPIAS
Targad, eriti mis puutub petmisesse.
SOKRATES
Üks hetk. Vaadakem, mida sa otskui ütlesid. Väidad, et
silmakirjalikud inimesed on oma petlikuses oskuslikud, arukad,
teadmistega ja targad.
HIPPIAS
Nii ma väidan.
SOKRATES
Eri inimesed on otsekohesed ja erinevad inimesed silmakirjalikud, ja
nad on teineteise äärmised vastandid, kas nõnda?
HIPPIAS
Nii ma ütlesin.
SOKRATES
Jätkates: sinu arusaamise kohaselt tuleb mõningaid võimekaid ja
tarku inimesi lugeda silmakirjalikeks.
HIPPIAS
Igatahes. (b)
SOKRATES
Kui ütlesid, et silmakirjalikud on oma petlikuses võimekad ja
targad, kas mõtelesid, et nad on suutelised soovi korral olema
võltsid, või siis ei ole nad suutelised nois asjus, milles nad
petlikud on?
HIPPIAS
Arvan esimest.
SOKRATES
Kokkuvõttes on siis silmakirjalikud inimesed targad ja on suutelised
{ka} võltsid olema.
HIPPIAS
Nii nad on.
SOKRATES
Inimene, kes ei oska silmakirjalik olla ja on {selles suhtes}
teadmatuses, ei näi silmakirjalik olevat?
HIPPIAS
Ei. (c)
SOKRATES
Suuteline on igaüks, kes on suuteline soovi korral tegema seda, mida
tahab. Ma ei mõtle siinkohal haiguse või mingi muu vastava seiga
põhjustatud tegevus-võimetust, vaid sellist suutelisust, nagu
näiteks sina oled suuteline soovi korral minu nime kirjutama. Kas ka
sina ei nimetaks suuteliseks sellist, kes seda oskab?
HIPPIAS
Nimetan.
SOKRATES
Sina ometigi oled süüvinud arikmeetikasse, või kuidas?
HIPPIAS
Eritigi hästi.
SOKRATES
Kui keegi sinult küsib, palju on kolm korda seitsesada, kas sa ei
suudakski anda õige vastuse kiiremini ja kindlamini kui keegi teine,
kui {seda} soovid?
HIPPIAS
Igal juhul. (d)
SOKRATES
Kas ei tulene see sellest, et oled selles valdkonnas suutlikeim ja
targeim?
HIPPIAS
Tuleneb.
SOKRATES
Kas oled arikmeetikas vaid suutlikeim ja targeim, või oled sa selles
vallas ka kõige parem?
HIPPIAS
Muidugi ka parim.
SOKRATES
Seega oled siis võimeline andma õigeid vastuseid selles valdkonnas
esitatud küsimustele?
HIPPIAS
Usun {end} olevat. (e)
SOKRATES
Aga kas ka ekslike vastuseid? Vasta minu järgnevale küsimusele sama
suurepärase sobilikkusega nagu seninigi, Hippias. Oletagem, et keegi
küsib sinult kui palju on kolm korda seitsesada, ja sina tahaksid
valetada jättes {kordagi} õige vastuse andmata. Kas oleksid just
sina suuteline nõnda tegema ja alati samal kombel andma vale
vastust, või oleks arikmeetikasse (367a) mitte süüvinud inimene
selleks rohkem suuteline kui sina, kui sina tahaksidki seda teha? Või
on lugu pigem nii, et arikmeetikas pädematu, kes soovib valetada,
saaks pelgalt oma teadmatusest {tulenevalt} anda sagel juhuslikult ja
tahtmatult õige vastuse, aga sina, kes sa oled asjatundja, oskaksid
alati kui tahad valetada?
HIPPIAS
Asi on nii, nagu nüüd just ütlesid.
SOKRATES
Kas on silmakirjalik inimene muis asjus aga mitte arvutamises, milles
valdakonnas ta kunagi valetada ei saaks?
HIPPIAS
Tõepoolest ta oleks ka arvutamises silmakirjalik.
SOKRATES
Nagu näeme võib inimene olla võlts (b) ka arikmeetikas.
HIPPIAS
Võib küll.
SOKRATES
Milline see isik siis oleks? Kas ei peaks ta olema olla suuteline
valetama et silmakirjalik olla, kui lähtume sellest, mida sa äsja
tõdesid? Kui ma õieti mäletan, ütlesid, et inimene ei saa olla
silmakirjalik, juhul kui ta ei ole võimeline oma petlikust
harjutama.
HIPPIAS
Mäletan küll, et ma nõnda ütlesin.
SOKRATES
Kas äsja ei ilmnenud, et sina oled kõige suutlikum harrastama
arikmeetikas {ka} pettust?
HIPPIAS
Nii ma ju ütlesin.(c)
SOKRATES
Ja kas pole sa ka kõige suutlikum kõnelemaks tõtt, mis puutub
arikmeetikasse?
HIPPIAS
Muidugi.
SOKRATES
Siis on ju sama isik suuteline andma arikmeetikas õigeid ja valesid
vastuseid, nimelt see, kes seda valdkonda hästi valdab, teiste
sõnadega arikmeetik.
HIPPIAS
See vastab tõele.
SOKRATES
Kes teine siis võiks olla silmakirjalik arikmeetikas, kui see, kes
on selles hea; kuna vaid pädev on selleks suuteline. Samas on ta
siiski ka otsekohane.
HIPPIAS
Nähtavasti.
SOKRATES
Näed nüüd, et selles asjas on üks ja seesama isik nii
silmakirjalik kui ka otsekohane, ega {ole ka} otsekohesusus
silmakirjalikkusest parem, kuna küsimuse all on just üks ja seesama
isik (d) mitte aga kaks teisele vastandlikku, nagu sa äsja arvasid.
HIPPIAS
Nõnda näib, vähemalt selles asjas.
SOKRATES
Tahaksid sa, et vaatleksime mingit muud juhtumit?
HIPPIAS
Vaadelgem aga, kui sa tahad.
SOKRATES
Sina oled ka geomeetrias pädev?
HIPPIAS
See vastab tõele.
SOKRATES
Kas üks ja seesama isik ei oleks suuteline nii valetama kui tõtt
kõnelema ka geomeetrilistest kujunditest, nimelt geomeetrik?
HIPPIAS
Suudab.
SOKRATES
Kas selles asjas on hea keegi teine kui tema?
HIPPIAS
Ei ole. (e)
SOKRATES
Kas siis hea ja tark geomeetrik poleks suuteline mõlemaks? Ja kui
keegi üldiselt on otsekohane geomeetrilistes küsimustes, tuleb tal
olla just selline hea geomeetrik. Ta nimelt on suuteline harrastama
ptelikust, halb {geomeetrik} aga ei ole. Me oleme ju selles kokku
leppinud, et selline {isik} küll silmakirjalik olla ei saa, kes
petlikust harrastada ei suuda.
HIPPIAS
Vastab tõele.
SOKRATES
Vaatame ka kolmandat juhtumit, täheteadlast. Täheteaduses väidad
sa end olevat süüvinud veelgi paremini kui eelnevatesse aladesse,
või kuidas? (368a)
HIPPIAS
Nii ma olen.
SOKRATES
Kas ka täheteaduseski ei kehti sama reegel?
HIPPIAS
Nähtavasti.
SOKRATES
Kui siis täheteaduses on keegi silmakirjalik, peab see olema hea
täheteadlane, kes on suuteline valetama, mitte aga selline kes
selleks uuteline ei ole. Tema ju siis ei oleks asjatundja {selles
valdkonnas}.
HIPPIAS
Nõnda näib olevat.
SOKRATES
Siis ka täheteaduses on sama isik otsekohane ja silmakirjalik.
HIPPIAS
Ilmselt jah.
SOKRATES
No nõnda. Vaata nüüd pelguseta oma mõtteis läbi kõik
teadusvaldkonnad ja vaata, kas leiad sellest reeglist erandit. Valdad
ju ometigi enamikke valdkondi paremini kui keegi teine. Nii ma olen
vähemalt olen kuulnud sind kiitlevat turul rahalettide ääres, kus
kahlasid läbi oma suure ja kadestusväärse teadmistepagasi.
Rääkisid muuhulgas, et olid kord tulnud olümpiamängudele algusest
lõpuni enda valmistatud varustuses. Näiteks sõrmus – sellest sa
alustasid – oli kuuldavasti sinu enda poolt tehtud; oskad
nähtavasti kaevuritööd. (c) Sinu enda tehtud oli teinegi, tõeline
pitsatsõrmus. Ka kaapraua ja õlipudeli olid sa ise valmistanud. Ka
oma jalas olevad sandaalid olid sa {oma jutu järgi} ise valmistanud
ja kudunud ka keebi ja särgi mis sul seljas oli. Ja see oli
kuulajaskonna arvates kõige tipp ja ennekuulmatu tarkuse näide, et
ka vöö, mis sa olid oma särgi peale tõmmanud, peen nagu rikaste
pärslaste punutud vööd, oli täitsa sinu enda {poolt} tehtud.
Peale selle kõige väitsid valdavat eeposeid ja teisi luuletusi,
tragöödiaid ja ditürambe ja kogu maailma proosat. Ja (d) kõigis
äsja mainitud teadmisvaldkondades väitsid end olevat parem kui
keegi teine ja rääkimata veel muusikast ja keeleteadusest,
rääkimata teab veel millest, juhul kui ma õieti mäletan. Ah jah,
olin peaaegu unustanud sinu hiilgava meelespidamis-oskuse millega
uhkustasid. Paljutki olen kindlasti unustanud kõigest (e) sellest
mida siis pajatasid. Aga seda tuleb mul öelda: Mõtle nüüd oma
meeles kõikide oma oskuste üle – ja neid ju tõesti jagub – ja
veel teistegi oskuste ütle, kas avastad ühegi juhtumi mil
omavahelise kokkusobimatuse puuduses oleks silmakirjalik ja
omakasupüüdmatu kaks eri isikut, ja mitte üks ja see sama? Mõtle
mis tarkuse valdkonda või mitmetahulisust mida iganes, või (369a)
milleks sa nüüd midagi nimetada tahad. Mõtle; ei sa suuda, mu
sõber, kuna sellist {isikut} ei olegi {olemas}. Või oskad sa kedagi
nimetada?
HIPPIAS
Ei oska, vähemalt mitte nii otsekohe.
SOKRATES
Ega hakka ka sa minu arvates oskamagi. Et näha, kas mul on õigus,
tuleta meelde, mis tulemuseni meie järeldamine on viinud.
HIPPIAS
Nüüd ma ei mõista õieti, Sokrates, mida sa silmas pead.
SOKRATES
Sa ei näigi kasutavat oma head meelespidamis-oskust. Ilmselt ei ole
see sinu meelest vajalik. Hea küll, ma aitan sul meenutada. Kas sa
ei tea end olevat öelnud, et Ahilleus (b) on omaksupüüdmatu, aga
Odüsseus silmakirjalik ja osav?
HIPPIAS
Mäletan olevat öelnud.
SOKRATES
Kas sa siis ei märka ilmsiks tulevat, et silmakirjalik ja
omakasupüüdmatu on {otsekui} üks ja seesama isik? Nõnda on
Odüsseus omakasupüüdmatu, kui taas silmakirjalik ja Ahilleus omalt
poolt {kogu oma} omaksupüüdmatuses samas ka silmakirjalik. Need
kaks meest ei erine siis mingil kombel teineteisest ega ole ka
teineteise vastandid, vaid ligikaudu samaväärsed.
HIPPIAS
Alati oled sa Sokrates selline. Väänad sõnu ja (c) haakud vestluse
keerukama küsimuse külge, käsitled pisiasju ja ei soostu arutlema
mingist ainesest seda tervikuna vaadeldes. Küllap mina kui soovid,
suudan praegugi tõestama mõnelgi kombel ja pädevalt, et Homeros on
kujutanud Ahilleust Odüsseusest paremaks ja omakasupüüdmatuks
meheks, Odüsseust seevastu kavaldavaks ja mõneski mõttes
silmakirjalikuks ja {seega} Ahilleusest halvemaks. Esita sina, kui
tahad, oma põhjendused sellega seoses, et asjalood on vastupidised.
Sel kombel selgub ka teistele lihtsamini, kumbal meist õigus on. (d)
SOKRATES
Mina ometigi, kulla Hippias, ei väida sugugi, et sa ei oleks minust
targem. Mul on vaid kombeks kuulata alati väga hoolikalt, kui keegi
kõneleb, eriti, kui pean kõnelejat targaks meheks. See, et küsin
oma küsimist ja pöördun samade asjade juurde üha uuesti ja
võrdlen {ühtesi} järeldusi teistega, tuleneb vaid {minu} soovist
mõista, mida kõneleja silmas peab. Kui ma ei kõnelejat ei
väärtusta, ei küsi ma liiast ega hooli sellest, mida ta kõneleb.
Sellest on lihtne järeldada, keda ma pean (e) targaks: kui olen
hardalt huvitunud kellegi kõnedest ja esitan talle küsimusi, et
õppida enda kasuks midagi uut. Nõnda ka nüüd suunasin sinu
tähelepanu sellele, mida sa ütlesid selle {kirja-}koha kohta,
milles Ahhileus sinu arusaama kohaselt kõnetab Odüsseust kui
petturit. Imestan, kas sul võib õigus olla; ei ometigi ju Odüsseus,
kuigi teda on ka osavaks nimetatud, ei näi valetavat mingiski
{kirja-}kohas, Ahilleus seevastu (370a) osutub sinu sõnade kohaselt
kurikavalaks. Ta ju valetab. Ma ju ütlesin veidi varem seda, mida sa
juba mainisid, et
Hadese
värvavaid ma nii ei võõrista kui seda meest,
kes
teisi oma meeles haudub, teisi välja kutsub,
ja
pisult hiljem teatab, et ta ei soostu Odüsseuse (b) ega Agamemnoni
palvetega ega plaani enam üldsegi Troojasse jääda. Siis ütleb ta
nõnda:
hommikul
ohverdan Zeusile ja teistelegi taevalistele,
ja
lükkan laineteisse ja täielise oma laeva koorma,
nõnda
näed, kui tahet on, ja oled soovinud sellist näha,
kuis
üle Hellespontose vete (c) kalavilkveil ujuvad
varasesti
mu laevad ära, mehed agarad aeru tõmbavad.
Mulle
kui soodsat lubab reisi suur Poseidon,
jõuan
Fthiasse taas mahlasemaisse, kui õhtu on kolmas.
Veidi
varem on ta laitnud Agamemnonit sellisel kombel:
Vaid
Fthiasse lähengi ma vööri{täävistelt} vahuste laevadega;
väärilisem
elu on kodumail; siin ma ei saavuta
saaki,
rikkusest ei hooli, kuulsuse-ihaleja, {see on} sulle! (d)
Kuigi
ta kõneleb taolist esmalt oma kaaslaste, hiljem kogu väehulga
kuuldes, ei viita midagi sellele, et ta valmistuks reisiks või
plaaniks sättida laevu vetele koju purjetamaks. Ei, ta ilmselgelt
hoolib vähe tõest ja valetab täitsa ladusasti. Tahtsin algusest
peale kuulata sinu arusaama just seetõttu, et olen selles suhtes
teadmatuses, kumba (e) meest on luuletaja kujutanud paremaks. Minu
meelest nad on näe sama head, ega ole üldsegi lihtne otsustada
nende omavahelist paremust ei silmakirjalikkuse kui
omaksupüüdmatusega seoses, ega mingis muus hüves. Selles mõttes
on nad samaväärsed.
HIPPIAS
Sina ei näe {seda} asja õieti, Sokrates. Ahilleus ei tee seda halba
valetamisele mõeldes, vaid tahtmatult, seetõttu et väehulka
tabanud ebaõnn sunnib teada appi jääma. Aga kui Odüsseus valetab,
teeb ta seda tahtlikult ja kavandatult.
SOKRATES
Nüüd sa Hippias küll tüssad mind nagu parim Odüsseus isiklikult.
HIPPIAS
Mitte sinna poolegi. Mida sa õige silmas pead ja kuhu (371a) sihid?
SOKRATES
Kui sa ütled, et Ahilleus ei valeta tahtlikult, kuigi ta on Homerose
kohaselt peale tüssaja, {ka} mida jonnakam plaanitseja. Tema ju oma
ensekindluses osutub Odüsseusestki osavamaks pettes seda välja
näitamata; isegi sel määral oskuslikumaks, et julgeb isegi
iseendale vastu rääkida ilma et Odüsseus midagi märkaks. Ega
millestki, mida Odüsseus sellest kohta ütleb, ei (b) ilmne, et ta
oleks märganud Ahilleust valetavat.
HIPPIAS
Mis kirjakohta sa silmas pead?
SOKRATES
Kas sa ei mäleta, et ta veidi peale seda, kui on Odüsseusele
öelnud, et hommikul end teele seab, kõneleb Aiasele täiesti
erinevat ega ütle end üldsegi teele seadvat {olevat}.
HIPPIAS
Kus {kirjakohas} siis?
SOKRATES
Kui ta ütleb nõnda:
Ennen
ei hooli ma sõjast plaani ma mehist,
kui
sõjakuulsana näib Priamose võsu, hiilgav Hektor (c)
mürmiidlaste
leeri ja laevadegi ligi tulnud,
surmates
mehi Argos-maa, tulega laevu põletades.
Vaid
oma ukse ees ja tumma laevaga arvan
taltuvat
Hektoriga, kuigi suur olekski mu võitlusind.
Kas
võiksid ette kujutada Thetise poega ja targa Kheironi kasvandikku
nii hajameelsena, et ta esmalt laidaks rangelt pettureid ja järgneval
hetkel teataks Odüsseusele (d) minevat minema ja Aiasele jäävat
Troojasse? Kas tea pigem ei pea Odüsseust ainulaadse ja iseennast
sellest {veel} parema plaanitseja ja valetajana?
HIPPIAS
Minu meelest mitte, Sokrates. Ta on vaid oma heatahtlikuses tulnud
teiste mõtete peale ja kõneleb seetõttu Aiasele muud kui
Odüsseusele. Odüsseus seevastu haudub {oma mõtteis} alati
tagamõtteid, kõnelegu ta siis tõtt või valetagu.
SOKRATES
Nähtavasti on siis Odüsseus Ahilleusest parem.
HIPPIAS
Mitte sinna poolegi.
SOKRATES
Kuidas nõnda, et ei? Kas me just äsja ei jõudnud sellele
tulemuseni, et teadlikult valetavad on paremad, kui need, kes nõnda
tahtmatult teevad?
HIPPIAS
Kuidas saavad sellised paremad olla, kes tahtlikult vääralt
talitavad ja {vaid} sepitsevad ja halba (372a) korda saadavad?
Antakse ju neile minu teada siiski kergesti andeks, kes nii
teadmatult talitavad. Juba seadusedki määravad tahtlikust pahateo
ja valetamise eest palju rangema karistuse kui tahtamatu eest.
SOKRATES
Kas märkad nüüd kuivõrd mul õigus oli, kui ütlesin end olevat
tarkasi kohates visa küsitleja? See ongi vist minu pea ainus hea
külg, muus {mõttes} ei ole minust (b) millekski. Ma ei ole ju
millegagi korralikult kurisis, ega tea nende tegelikku laadi. Sellest
annab parimat tunnistust see, et alati kui satun kokku teietaoliste
ülemaalise kuulsusega tarkadega, kellede teadmisi kogu Kreeka
vandega kinnitab, näin ma ise olevat täiesti teadmisteta {isik}.
Olen nimelt tegelikult täitsa teiega eri meelel. Ja kas leidubki
enam selgemat tõendust harimatusest kui see, et et ollakse eri meelt
(c) {kui} targad mehed? Aga üks suurepärane omadus on minu
päästeks: Mina otsekui ei häbene uut õppimast vaid üritan
asjadest selgust saada ja küsitlen ja olen vägagi tänulik, kui
mulle vastatakse, mida ka alati olen üritanud esile tuua. Ei väida
ma näed kunagi teistelt õpitut enda taipamiseks vaid ülistan oma
nõuandja tarkust ja kõnelen sellest kõigile, mida olen temalt
õppinud. Nõnda ei ühine ma praegugi (d) sellega, mida ütlesid,
vaid olen sinuga vägagi erineval seisukohal. Tean muidugi hästi, et
see minust oleneb, sellest, et olen selline nagu olen; ma ei soovi
oma oskui liialdada. Samas on mul sellest asjast täiesti
vastupidine arusaam kui sinul. Minu meelest need inimesed, kes
{täiesti} teadlikult teisi kahjustavad, halba põhjustavad,
valetavad, petavad ja eksivad, on paremad kui need, kes teevad seda
tahtmatult. Siiski vahel tundub mulle, et asi on vastupidine, ja ma
ei ole oma arusaamas kindel, loomulikult seetõttu, et olen nii
teadmatu. Minu seiskohast on nüüd toimunud (e) otsekui murrang, ja
praegusel hetkel on minu meelest need, kes tahtlikult valesti
talitavad, on paremad kui tahtamatult nõnda teotsevad. Selle hetke
olukorras süüdistan meie äsjast vestlust. Selle najal olen just
tulnud selle tulemuseni, et kaaluteletult halba tegevad on paremad
kui seda teadmatult tegevad. Ole sina siis nii kena ja ära keeldu mu
hinge parandamast. Kui näed parandad mu hinge teadmatuse vaevast,
teed mulle palju suurema teene, kui parandaksid mu keha haigusest.
Aga selle vastu, et kui sul (373a) tuleks tuju pikalt kõneleda,
ütlen ennetavalt, et sa sel kombel ei saa mind parandada, ma ei
oleks isegi suuteline sinu sõnu järgima. Kui sa seevastu soostud
vastama minu küsimustele äsjasel kombel, oled suureks abiks ja
vaevalt et ka endale kahjuks {tuled}. Minul näib olevat täielik
õigus sinult abi paluda, Eudikos. Sina ju ometigi panid mind üritama
Hippiasega vestlema, nii et palu nüüd teda minu asemel teda
vastama, kui ta teisti ei soostu.
EUDIKOS
Ei ma usu, et meil tuleks Hippiast kaks korda (b) käskida. Tema on
ju {ometigi} sõna otses mõtes teatanud olevat nõus vastama kelle
küsimustele siis iganes. Või kuidas on Hippias, kas ei öelnud
nõnda?
HIPPIAS
Ütlesin küll, aga kuule, Eudikos, Sokrates ei jää kunagi sama
teema juurde, ja näib peaaegu nõndamoodi, nagu teeks ta seda
kiusust {ajendatuna}.
SOKRATES
Ei mina seda siiski tahtlikult ei tee, kulla Hippias. Siis oleks ma
ju sinu jutu järgi võimatult tark mees. See juhtub täiesti
tahtmatult, nõnda et anna mulle andeks. Sa ju ütelsid, et tuleb
andeks anda kui keegi teeb halba tahtamatult.
EUDKIOS
Ära nüüd keeldu, Hippias. Vasta Sokratesele, (c) mida iganes ta ka
ei küsiks, tee seda nii meie kui ka sinu enda lubaduste tõttu.
HIPPIAS
Heakene küll, ma vastan, kui kord juba palud. Küsi mida soovid.
SOKRATES
Tahan hardasti uuesti läbi käia seda, mida oleme kõnelenud, et
saada selgust, kumbad on paremad, kas need kes teotsevad vääralt
täiesti teadlikult või {need kes} tahtmatult. Usuksin õigemaks
hakata vaatlema seda asja järgneval kombel. Vasta sellele: Ütled
kedagi olevat hea jooksja.
HIPPIAS
Ütlen.
SOKRATES
Ja halvaks?
HIPPIAS
Jah.
SOKRATES
Kas ei hea jooksja ei ole selline, kes hästi jookseb ja halb, kes
jookseb halvasti?
HIPPIAS
On.
SOKRATES
Kas selline jookseb halvasti, kes aeglaselt jookseb ja selline hea,
kes jookseb kiiresti?
HIPPIAS
Jah.
SOKRATES
Jooksmisel on siis kiirus hea ja aeglus halb asi?
HIPPAS
Ja siis?
SOKRATES
Kumb on parem jooksja, selline, kes jookseb tahtlikult aeglaselt, või
selline, kes teeb seda tahtamatult?
HIPPIAS
See kes jookseb aeglaselt tahtlikult.
SOKRATES
Jooksmine ju on tegevus?
HIPPIAS
Muidugi on.
SOKRATES
Kui see kord juba on tegemine, siis sünnib sellest mingi (e)
saavutus?
HIPPIAS
See vastab tõele.
SOKRATES
Kes halvasti jookseb, põhjustab jooksmisel halva ja inetu soorituse.
HIPPIAS
Muidugi nii.
SOKRATES
Ja halvasti jookseb see, kes aeglaselt jookseb?
HIPPIAS
Jah.
SOKRATES
Kas siis hea jooksja ei saa tekitada sellist halba ja inetud
sooritust tahtlikult ja halb tahtetult?
HIPPIAS
Nõnda tundub.
SOKRATES
Kas on siis nõnda, et jooksmisel see, kes tahteult kehv, on viletsam
kui tahtlikult halvasti jooksev {isik}.
HIPPIAS
On, vähemalt kui jutt on jooksmisest. (374a)
SOKRATES
Aga maadluses? Kumb on parem maadleja, see kes kukub tahtlikult, või
see, kes teeb seda tahtmatult?
HIPPIAS
Minu meelest see, kes teeb seda tahtlikult.
SOKRATES
Kas on maadluses halvem või inetum kukkuda või kukutada?
HIPPIAS
Kukkuda.
SOKRATES
Siis on ju maadluseski see, kes teadlikult tahtes sooritab halva ja
inetu soorituse, parem kui see, kes kellega juhtub seda tahtmatult.
HIPPIAS
Nõnda näib {olevat}.
SOKRATES
Aga muud kehalised saavutused? Kas ei ole kehaliselt tugevam
võimeline kahetaolisteks sooritusteks: jõulisteks ja nõrkadeks,
inetuteks ja ilusateks? Nii et halva kehalise soorituse saab tugevam
teoks (b) teadlikult tahtes, nõrgem seevastu kas ta tahab {seda} või
ei.
HIPPIAS
Nõnda näib olevat, {vähemasti} mis puutub kehalisse jõusse.
SOKRATES
Aga siis ilus liikumine? Kui inimene liigub loomuldasa ilusasti, ega
ta siis {ometigi} inetult liikudes ei teegi seda tahtlikult,
liikumises kohmakas jällegi tahatmatult? Või mida sa arvad?
HIPPIAS
Asi on nõnda nagu sa ütled. (c)
SOKRATES
Tahtlik kohmakus rajaneb siis heale kehalisele sooritusvõimelisusele,
tahtamatu seevastu aga halvale?
HIPPIAS
Nähtavasti.
SOKRATES
Mida sa siis arvad häälest? Kumba ütleksid parema olevat, häält,
kes laulab tahtlikult valesti, või häält, kes teeb seda
tahtamatultki?
HIPPIAS
Seda kes laulab valesti tahtlikult.
SOKRATES
Ja kehvemaks sellist, kes tahtamatult valesti laulab?
HIPPIAS
Jah.
SOKRATES
Kas sa tahaksid endale meelsamini head või halba?
HIPPIAS
Head.
SOKRATES
Tahaksid sa siis meelsamini {endale} tahtlikult {või siis} sellest
hoolimata tahtmatult lonkavaid jalgu?
HIPPIAS
Tahtlikult.
SOKRATES
Kas jalust lombakaks jäämine ei ole viga ja kohmakus? (d)
HIPPIAS
On.
SOKRATES
Kas lühinägelikkus ei ole silmade kehvus?
HIPPIAS
On küll.
SOKRATES
Milliseid silmi saa meelsamini endal tahaksid olevat, selliseid,
millega näeb ähmaselt ja valesti, kui tahta, või sellised, millega
näeb halvasti ka seda tahtmata?
HIPPIAS
Milledega näeb halvasti vaid siis, kui {seda} tahta.
SOKRATES
Kas oled siis seda meelt, et oma halbadest saavutustest tahtlikud on
paremad kui tahtamatud?
HIPPIAS
Olen.
SOKRATES
Kas ei kehti ka sama reegel kõige muugi vastava kohta, nagu kõrvade
ja nina, suu ja eri meeltega {seoses}: Inimene tahab oma eri
kehaosasi teotsevat meelsamini tahtlikult kui tahtetult viletsasti,
kuna eelmised on (e) head ja teised on kehvad?
HIPPIAS
Nii ma arvan.
SOKRATES
Ent edasi: Millise tööriistaga on parem töötada? Kas sellisega,
mis töötab tahtmise korral kehvasti, või sellisega, mis töötab
kehvasti, kuigi seda pole tahetud? Kas on näiteks selline tüürimõla
parem, millega tüüritakse ekslikult {seda} tahtamata, või selline,
millega tüüritakse valesti vaid siis kui seda ise tahta?
HIPPIAS
Selline, millega tüüritakse valesti vaid siis kui seda ise tahta.
SOKRATES
Kas sama ei puuduta ka keelpilli ja lüürat ja flööti ja kõike
muudki?
HIPPIAS
Puudutab. (375a)
SOKRATES
Milline loomulaad on hobuse puhul parem, {kas} selline, kellega saab
halvasti ratsustada, kui {seda} tahta, või selline, et nõnda juhtub
ratsutaja tahtest hoolimata?
HIPPIAS
Selline, et sellega võib seda tahtes halvasti ratsutada.
SOKRATES
Sellise hobuse loomulaad on siis parem?
HIPPIAS
Nii on.
SOKRATES
Hea loomuga hobusel on siis võimalik sooritada hobuse loomusele
vastavaid sooritusi seda tahtes halvasti, halval hobusel juhtub seda
tahtmatultki?
HIPPIAS
Täpselt nõnda.
SOKRATES
Kas sama ei käi ka koerte ja kõikide muude loomade kohta?
HIPPIAS
Küllap juba käib.
SOKRATES
Kuid kas pole vibumehel paremuseks selline loomulaad, et ta umbropsu
lastes teeb seda tahtlikult, (b) või selline et ta teotseb nõnda
tahtamatultki?
HIPPIAS
See, et ta teeb nõnda tahtlikult.
SOKRATES
Selline loomulaad sobib siis vibulaskmise jaoks paremini?
HIPPIAS
Jah.
SOKRATES
Siis selline loomulaad, mis paneb tegutsema valesti tahtmatult, on
kehvem kui selline, millega seoses inimene teeb seda tahtlikult?
HIPPIAS
Nõnda on, mis puutub vibulaskmisesse.
SOKRATES
Aga siis arstikunst? Kas ka siin ei ole selline loomus parem, kes
keha vigastades teeb seda teadlikult tahtes?
HIPPIAS
On.
SOKRATES
Selles valdkonnas siis loomulaad, mis tahtlikult halba teostab, on
parem kui selline, kes põhjustab seda tahtmatultki.
HIPPIAS
Nii on. (c)
SOKRATES
Ent aga siis kitarri ja flöödi mängimine ja kõik muud teadmised
ja kunstid? Kas ei ole parema loomulaadi poolt saavutatud viletsad,
inetud ja vigased sooritused tahtlikud ja kehvema loomusele omased
tahtamatud?
HIPPIAS
Nõnda näib.
SOKRATES
Vahest soovime et ka meie orjad oleks loomuselt meelsamini sellised,
et nad eksivad ja teevad halba tahtlikult, kui et nad seda
eksikombel teevad. Esimesed on ju oma töös paremad.
HIPPIAS
Vastab tõele.
SOKRATES
Ent meie endi loomuse laad? Kas me ei tahaks, et see oleks
võimalikult hea?
HIPPIAS
Teadagi tahaksime.
SOKRATES
Kas see ei oleks siis parem, kui see paneb tegema halba ja
tahtlikult eksima, kui nõnda juhtub tahtmatult? (d)
HIPPIAS
See oleks ometigi kohutav, kui tahtlikult valesti talitavad oleksid
paremad kui sellised, kes teevad seda tahtamatult.
SOKRATES
Selle järeldumuseni meie vestlus näib jõudvat.
HIPPIAS
Minu meelest mitte.
SOKRATES
Arvasin juba, et sa oleksid samal arvamusel. Vasta jällegi: Kas on
õiglameelsus võime või teadmine või on see mõlemat? Midagi neist
kolmest peab see olema, või kuidas?
HIPPIAS
Vastab tõele.
SOKRATES
Kui õiglus on hingeline võime, on võimekam (e) hing vist
õiglameelsem? Meie meelest ju selline hing oli parem, kas pole
tõsi?
HIPPIAS
Nii on.
SOKRATES
Ent kui õiglameelsus on teadmine? Kas siis oleks targem hing
õigemeelsem ja teadmatu vähem õiglasem?
HIPPIAS
Vastab tõele.
SOKRATES
Kui jällegi õiglameelsus on mõelmat, kas pole siis selline hing
õiglasem, kes omab nii võimet kui teadmist, kui jällegi teadmatu
on seda vähem? Kas asi ei ole sunnitultki nõnda?
HIPPIAS
Nähtavasti.
SOKRATES
Kas ei ole ilmsiks tulnud, et võimekam ja targem hing on samas {ka}
parem ja on suuteline nii ilusateks kui inetuteks saavutusteks kõigis
asjades?
HIPPIAS
On nõndagi. (376a)
SOKRATES
Kui sellien hing paneb toime inetu soorituse, teeb ta seda
tahtlikult, oma võime ja teadmise kohaselt. Need aga jällegi, kas
teine või mõlemad, sisulduvad minu arumsaama kohaselt õigemeelsuse
olemuses.
HIPPIAS
Nõnda näib olevat.
SOKRATES
Ebaõiglus on halva, õiglus aga hea tegemine, või kuidas?
HIPPIAS
Nõnda on.
SOKRATES
Kas siis mitte võimekam ja parem hing ei toimigi tahtlikult olles
ebaõiglane, halb seevastu tahtmatult?
HIPPIAS
Nõnda näib olevat. (b)
SOKRATES
Hea inimene on ju siis selline. Kellel on hea hing ja halb selline,
kellel on halb hing?
HIPPIAS
Nii on.
SOKRATES
Siis on ju heale inimesele omane tahtlik ebaõiglus, halvale
tahtmatu, kui kord {juba} heal inimesel hea hing on.
HIPPIAS
Teadagi on.
SOKRATES
Kes siis veel kui hea inimene võiks olla see, kes teeb tahtlikult
valesti, inetult ja ebaõiglaselt, juhul kui {midagi} sellist on
olemas?
HIPPIAS
Kuidas ma võiksin olla sinuga samal arvamusel, kui sa sellist
lausud?
SOKRATES
Ega minagi või. Kokkuvõttes on see meie (c) vestluse vältimatu
tulemus. Ütelsin sulle juba mõnda aega tagasi, et kõigun
seinast-seina, ega kunaski suuda püsida samal teemal. Aga see poleks
mingi ime kui mina või mõni teine tavaline inimene on oma
arvamustes ebakindel. Aga see on halb asi, kui isegi te targad mehed
ei ole asjadest kindlad. Siis ei leia me õiget teed isegi teie
najale tuginedes.
________________________________________________
Ülevaateid
ja seletusi
Unto
Remes. Holger Thesleff.
Hippias.
(Lühikesem dialoog).
Dialoogi
loetakse üldiselt Platoni nooruspõlve kirjutiste hulka kuuluvaks.
On isegi arvatud, et see on kirjutatud enne Sokratese surma, kuna
Sokratesele on omistatud veidi kaheldavaid „sofisti“ tunnusjooni
mida ei ootaks tema pooldajate poolt esile toodavaks peale
õigusemõistmist; kuigi see on vaevalt usladusväärne ajaline
määratelm (vrdl. Protagoras). Dialoogi ehtsuse üle on vaieldud,
aga Aristoteles viitab sellele sellisel kombel, mis tundub näitavat
et ta on pidanud seda Platoni enda tehtuks.
Platoni
nimega seoses on säilinud teinegi, suurem Hippias-dialoog, mida
uurijate enamik on pidanud ebaehtsaks.
Nimetegelane,
elislane Hippias, oli Protagorase järel kuulsaim 5. saj eKr
rändavatest tarkuseõpetajatest, sofistidest. Tema harrastused olid
tõesti entsüklopeedilised: need ulatusid matemaatikast ja
mnemotehnikast ajalooni ja käsitööliste oskusteni. Selles
dialoogis eisneb ta Homerose seletajana. Dialoogi kolmas tegelaskuju,
Eudikos, on üks Hippiase austajaid, kelle isa (363ab) näib olevat
Homerost uurinud.
Dialoogi
üks kõrvaleesmärk on kritiseerida tavalist arusaama Homerose
luuletustest samati nagu ka seda, et neist Hippiase kombel otsiti
sellist teadmust, mida neis ei ole.
Üldise
arusaama kohaselt oli Homerose Iliase Ahilleus sangaritest vapraim ja
Odüsseia nimetegelane nutikaim. Lisaks peeti esimest neist kahest
paremaks meheks. Sokrates parodiseerib Hippiase enese
seletus-süsteemi näidates, et Ahilleus kõneles vastuoksel kombel.
Üks kahest, kas ta teeb seda tahtlikult, kuis ta on Odüsseusest
nutikam (kuna viimane ei märka Ahilleuse „nutikust“), või
tahtetult, mis juhul on ta Odüsseusest küündimatum valetaja, ehk
siis kehvem mees.
Vestluse
põhirõhk on siiski teisal. Homerose tõlegndamine viib vestlejad
arutlema üldisema probleemi suutmise (dynamis) ja teadmise
(episteemee)3
loomuse üle. Kes õieti teab, kes mitte, ja kes on suuteline, kes
suutmatu? Üks iseloomustav eritlus-meetod näiks olevat
sooritusvõime ja tulemuslikkus. Siis „suutlik on igaüks, kes on
suuteline seda tahtes tegema seda, mida tahab“ (366bc). Samuti mõni
teab (oskab) midagi, kui ta seda tahtes võib oma oskusi näidata.
Kirjutamis-võimeline kirjutab seda tahtes, matemaatik lahendab oma
valdakonna ülesandeid, jne.
Teisalt
see, kes teab (oskab) midagi, võib pürgida oma tavaliste võimetega
seoses tootma ka vastandlikke asju. Nt. arst, kes on arst just
seetõttu, et ta võib seda tahtes soodustada tervist, võib tahta
(tahtlikult) haiguse esilekutsumist. Teame, et nõnda vahel juhtub,
ja siis võib jälle suuteline asjatundja jõuda oma poolt tahetud
tulemusni, veel paremini kui mingi suvaline isik. See arvamusvaldus
kirjeldab kõiki neid spetsialiteete ja kunste, mille üle Hippiase
taoline sofist võiks uhukust tunda.
Moraali
valdkonnast vaadleduna on saavutatud tulemus täiesti paradoksaalne.
Kui hüvelisus on võimelisus ja/või teadmine, „kes muu kui hea
inimene võiks olla see, kes teeb tahtlikult valesti“ (376b)?
Sokrates lisab siiski: „...kui sellist (hüvelist, kes teeb
tahtlikult valesti) on olemas“. Hea inimene ei tee halba tahtlikult
ega tahagi seda teha. Sokrates ei loobi siin üldsegi üldisest
seisukohast (nn. Sokratese paradoks), et hüvelisus on teadmine.
Vastupidiselt vihjatakse, et võime öelda enamgi veel: vaid
hüvelisus on teadmine, kui hüvet hinnatakse sooritusvõime
(tulemuslikkusega). Muud inimlikud teadmised ja võimed, nagu arsti,
matemaatiku, vms. võivad toota normaalsete tulemustele lisaks ka
neile vastandlikke tuelmusi; üks hüve toodab sellele tüüpilisi
(häid) tegusi.
________________________________________________
Seletusi
363cd
Elis ei paikne kuigi kaugel Olümpiast, ja olümpiamänge peeti igal
neljandal aastal: Hippiase mõjus vastus sisaldab endas tühipaljast
liialdamist.
366bc
Metafüüsikas (IX. 5) iseloomustab Aristoteles ratsionaalset võimet
(mis on vaid neil, kelledel on hing) just sellega, et ned võivad
toota vastandlike tulemusi. Järgnevalt kohandab Aristoteles selles
Hippiase kohas võimekuse iseloomustamist: kui keegi tahab midagi ja
on suuteline seda neis tingimustes, millede puhul tal see võime
väidetakse olevat, ta tingimata kombel seda ka teeb.
366c
Sokrates ei ütle, et Hippias on „harjunud“, „vilunud“
(empeiros) arikmeetikaga seoses, ei, ta teab sellest vaid
midagi. Platoni järgi ei ole millegi harjutamine veel teadmine
(episteemee). Natuke hiljem (368c) mainib ta irooniliselt
Hippiase „meisterlikkust“ „tarkuseks“ (sofiaa), mis on
kooskõlas üldise toonase arvamusega. Märgitagem siiski, et siin on
ehk näha olev Hippiase „teadmiste“ halvustamine on õigustatud
vaid Platoni (või Sokratese) teadmiste-käsitlusega kooskõlas.
Kõige selle valguses, mida ajaloolisest Hippiasest teatakse, oli ta
nii mõneski valdkonnas üsnagi pädev, vähemalt tava-arusaamadega
võrreldes. Need mõõdupuud asetakse selles dialoogis siiski
kahtluse alla.
375a
„Loomuselaad“ (psüükhee): inimese puhul kõneleksime
„hingest“. Psüühika {psüükhee} võib olla ka loomadel.
Nagu siin, vahel isegi taimedel; kreeka keeles see sageli tähendabki
üldiselt „eluprintsiipi“.
_________________________________________________
1
PLATON. „TEOKSET. ENSIMÄINEN OSA“. Helsinki 1999.
Suomentaneet: Marja-Itkonen Kaila, Marianna Tyni, Kaarle Hirvonen.
[Teokset: Apologia, Kriton, Lakhes, Hippias (lyhyempi dialogi), Ion,
Euthyfron, Kharmides, Lysis, Protogaros.] (Kirjastus:
Kustannusosakeyhtiö „Otava“. Painopaikka: „Otavan
Kirjapaino“, Keuruu, 1999). Lk. : 5-309. {Siin järgnevalt on siis
(1 korda EESTI KEELDE?) tõlgitud dialoog nagu: „HIPPIAS“
(lühikesem dialoog). Lk.: 88-106. (Tõlkija, Madis Liibek).
Kõik vähegi mõtestatuim kriitika, kommentaarid ja täiendused on
vägagi oodatud tõlkija e-mailile nagu: lybeck14@gmail.com
2
Siin ja järgnevalt {ümarsulgudes} esinevad sõnad ei ole küll
(rangelt võttes) otseselt kritiseeritavad, kuid vahest ehk
hõlbustavad selle nii iidse PLATONI lugemist Eesti keeles. Antud
dialoog nagu „Hippias“ (lühikesem dialoog), arvatakse pärinevat
400-aastatest e. Kr. ja see kuulub Platoni noorepõlve dialoogide
hulka. (Natuke on kaheldud ka Platoni autorluses, kuid ühe
Aristoteles kirjutisega seoses kuulub see Platoni dialoog kindlasti
talle endale. Arvatakse, et see on kirjutatud enne Sokratese surma).
(Tõlkija. M. L.).
3
Siin ja järgnevalt on Antiik-Kreeka alfabeedi pikade vokaalide
tähamärgid kirjutatud eesti keele pikkade vokaalidena.
(Arvutitehniliste võimaluste puudumisel.) Sõna: episteme =
episteemee (= teadmine).
ETC! (Tõlkija, M. L.)
No comments:
Post a Comment