Thursday, February 27, 2014

Arutlusi anarhismist kirjanduses.

ARUTLUSI ANARHISMIST KIRJANDUSES: “Mis on anarhism?"
// „Miettelmijä anarhismisestä kirjallisuudestä“ (Suomi). // Enizige Denk-Weise über Anarchismus in der Litteratur. (Deutsch). // Some thinkings about the Anarchist Resistance in Litterature“. (English).

Küsivana sõnastatud pealkirjastus, annaks kui esmalt alust ammendavlt "objektiivsemaile" vastuse-variandile; seega siis: leksikaalselt -- nõnda mõistetult "anarhism"1 kui poliitiline pürgimus vabadusele riikliku organiseerituse kiuste, või veelgi parem: ilma viimaseta üldse. Mõiste lahti-seletamisel tavatsetakse viidata veel selle seotusele isikuvabaduste tunnustatud nõudmistega, aga paraku, -- sellesuunalisi nõudmisi pisult radikaalselt püstitades. Nimelt vastav poliitiline suundumus nõudvat samaaegselt nii üksikindiviidi piiramatut vabadust (ilma riigita või: riigist hoolimata) ja samas teisalt kuulutamas ideed sääraste "vabade indiviidide riigist". Millest juba võib siis aga nähtavasti järeldada, et mõisted nagu: "vabadus" ja "riik" siiski ei ole teineteist välistavad.2
Aga too eelnev on vaid võrdlemisi pealiskaudne seletus. Sügaviti minnes, -- mida pakub sõnale omistatud etümoloogia? Ei suuremat; öeldud on, et nõnda viidatu, kehtib vastanina 'mon-arche'ile, mis peaks märkima ainuvalitsust; seega -- 'an-arche' -- nii viimase puudumist, ning traditsiooniliselt ka juba üldse – valitsuse, kui üldiseima ühiskondliku korrastusliku printsiibi puudumist, või vähemalt: sellesuunalisi reformistlike pürgimusi. Ära tavatsetakse märkida veel kreeka algupärand, so. -- 'arche', mis tähendavat, veidi ootamatul moel, -- hoopis hüpoteetilist "alg-ainet", vastav mõiste olulisena kohal varaseimate Hellase natuurifilosoofide mõttekatkeis.
-- Sest, kunagi näis olevat oluline suuta osutada nö. -- "kõige alguses olnule", säärane naiivne mõtlemise viis, järelikult, teadaolevalt siis näivalt ometigi...
Kui aga võtta "lähtumise punktiks" justnimelt seesamune mõtteline punkt, ja nimelt, -- "algaineks" on too ehk on see isegi siingi küllaldane lähtumise alguseks seatud konstanteering...?
Nõnda võttes, -- tingliku tähenduse kandjana, -- siin mõneti "aluseks", lähtepinnaks tolle kunatise tähistuse antud sõnale kui märgile; ilmneb, et -- despoot on inimene (v. nt. valitsev rühmitus), kes juhtumisi peab ennast aluseks valitsevale korrale. Ehk siis teisisõnu: See on keegi võüi miski, kes/mis arvab, et korrastatus ( nt. ühiskondlikus mõttes = Riik) -- lasuks kui "tema õlul", st.-- juhul kui see eksisteerib (kui "kord on majas"),siis on see ennekõike just tolle imaginaarse "tema(kese)" teene.
Säärane tõlgendus püstitab aga vähemalt mõne intrigeeriva momendi, -- nt. -- juhul kui parasjagu ei peaks valitsema "kord taevas, nõnda nagu ka maa peal", kas siis tähendab see, et "monarhh vastutagu"? Kaugeltki mitte, muistsed valitsejad ei olnud siis kindlasti mitte tähenärijad; põhjused olid muidugi olemas, aina tarvitamiseks kohased. (Kuigi vahel, kahtlemata, võis juhtuda ka, et mõni suguharu elimineeris oma schamaani, kuna vihma ei sadanud nõutaval kombel ja nõutaval ajal.)3
Nüüd aga, tulles tagasi teema juurde, -- kui kilbile seatud mõiste, mis osutaks tõsiasjana sellele, et puudub säärane "alus" üleüldse, puudub see mis (kes) "annaks alust" nt. süüdistusteks ebakompetentsuses; kes sellisel juhul siis valitseb? -- // BAKUNIN -- "Ehkki ma olen kindel korra pooldaja, olen selle sõna kõige täielikumas mõttes anarhist..."4 -- Nõnda öelnud üks veendunud "eestseisja"... Ja nõnda on viidatud ka kõige alusks olevale: "Korrale", mis säärasena kui abstraktne üldisus, tõeliseima legitiimsuse päristine asukoht, üldiseim korrastuslik evidents. Samas ka kui midagi ebamäärases staatuses olevat, pelk mõisteline abstraktsioon; kuigi samuti aina "käepärast" kui varemalt seda oli nt. "Jumal" oli, tegemisi-tegematajätmisi õigustamaks-põhjendamaks.
Siit võib (kuigi ei tarvitse) teha säärase kaugeleulatuva järelduse, et anarhism säärasena, on kahtlemata uusaegse ratsionaliseerimis-protsessi üheks hilisemaks iseenesest tulenevaks järeldumiseks.
Jumalikule maailmakorrale omaseks loetud adjektiivide hulgas on käibimas ka mõiste nagu: "juhuslikkus" (siin respons. = "jumalik ettehooldus"), millele rajasid oma kosutavad õpetussõnad paljudgi hingekarjased läbi aegade. "Jumala tegudes ei pea mitte kahtlema". Nõnda alates esimestest patriarhhidest juba: on tõsi, et maailmas valitseb kurjus, -- ebaõiglus -- aga inimlik mõistus paraku ei suuda jumaliku ettenägelikkusega võistelda, etc!
Juhtus siiski nii, et inimlik mõistus aegade mõõdudes üha suurelisemaks muutus ja loomuldasa sattus nõnda vastamisi nii mõnegi probleemiga, millest esiisad pääsesid veel lihtsamini, -- kui "usuküsimusest".
Nõnda näiteks sotsiaalse ebavõrdsuse tõdemus; mida teha kui 'ratio' leiab end vastamisi enese vastandiga, -- seda ohustavlt esindava irratsionaalsusega 'Juhuse' näol? -- Muidugi, vastus on oma selguses lausa ilmne, -- tuleb aga "asjad ümber sättida", aga nüüd juba nii "nagu Mõistus juhatab"...
Säärane oli lühidalt probleemi asetus, mis kindlasti oli päevakorral juba kõige esimestel utopistidel. Juba Platon teadis kuidas peaks välja nägema ideaalne riik ja seda ometigi ligi 27 sajandit tagasi. [Ometi oli Platon esimene kes mingit vana-egiptuse legendi ümber jutustades pani aluse nii tänasele nimetusele nagu Atlandi ookean, kui ka kandis läbi aastatuhandete edasi legendi kunagisest ideaal-riigist nagi Atlantisest.]5
Ajad muutusid ja nägemus "igavestest ideaalidest" ühes nendega. Kui Platoni ettekujutlusis kehtestas ideaalset ühiskonda too omanäoline plutokraatia, range "Mõistuse" kontrolli all, siis renessansi püüdlused olid suurelisemad.
Oli ju alles siis, nagu vahest mõnelegi näis, "Mõistus" sooritanud tõelise restauratsiooni ja olles seljatanud harimatusest tulenud religioossuse, lõpuks ometi tõusnud oma seduslikule pjedestaalile auväärseimate valitsejate hulgas.
Nõnda on nt. Campanella nägemuslik visioon tulevasest "Päikeseriigist" täis otse sektantlikku hardust ja prohvetlikku tõsikindlust. (Vrdl ka Th. Morus.)
FRANCOIS-MARIE AROUET --- alias: M. de VOLTAIRE oma aegumatus teoses: „FILOSOOFILISED JUTUSTUSED“ pajatab uusaegset nägemiuts anarhismist kirjanduses ja ühiskonnas tervikuna, seonuduvalt nt ka optimismi ja pessimisi mõistetega: „... ja metafüüsikast teadis ta, mida on teatud kõikidel aegadel, see tähendab väga vähe.“, lk. 10. /.../ „... kui filosoof, kes loeb seda suut raamatut, mille Jumal on meie silme ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja ülendab oma hinge; ta elab rahus; tal ei olemidagi karta inimeste poolt...“, lk. 17. /.../ „... Kuid kummaline õnn võib peagi kaduda...“, lk. 29. JA järgnev võib sobida ka igale tänaselel anarhistile: „.... ta kutsus endale appi filosoofia, mis oli teda alati avitanud; ta sai sealt selgust, kuid ei mingit kergendust...“, lk. 38. /.../ „... Ta hing sööstis lõpmatusse ja vaatles meeltest vabanenuna universumi kõigutamatut korda.“, lk. 42. /.../ „... Teadmised, laitmatud elukombed ja vaprus on mulle ainult õnnetust toonud.“, lk. 89. /.../ „... asjad ei lähe alati kõige targemate tahtmist mööda. // ... et saatuse teed ei ole teada, ja et inimesed teevad vea, otsustades terviku üle, millest nad näevad vaid pisitillukest osa.“, lk. 93. / ja teisest küljest vaadelduna: „.... Halvad on alati õnnetud... // Nad on selleks, et proovile panna väheseid õigeid, kes on ilma mööda laiali pillatud, ja pole olemas halba, millest ei sünniks head. // ... aga juhust ei ole olemas: on vaid katsumus või karistus või tasu või etteneägelikkus.“, lk. 95. /.../ „.... ja ikkagi pesitseb meis mingi ebamäärane ihalus, mingi rahutus.... // ... ja et on olemas palju täisulikumaid olendeid.“, lk. 108. / Kas anarhistlikul liikumisel vaimuajaloos on olemas: „.... kas tal on olemas mõtlemisvõime, tahe, vabadus.“, lk. 116. /.../ „.... et teie elu möödub kindlasti üksnes armastuses ja mõtsiklustes, see ongi tõeline vaimuelu...“; lk 124. /.../ „... Kui see siin on parim võimalikkudest maailmadest, missugused on siis need ülejäänud.“, lk. 148. /.../ „.... Mis asi see optimism on? // Paraku on see pöörane kihk väita, et kõik on hästi, kui tegelikult on kõik halvasti.“, lk. 195. /.../ „... lepiksin meelsamini tema filosoofiliste teostega.... // ... nägin, et ta kahtleb kõiges, siis järeldasin , et tean niisama palju kui tema ning võin rumal olla ka ilma võõra abita.“; lk. 228. /.../ „... sest ma olen ju lõppeks filosoof: ei kõlba oma vaadetest taganeda, ning pole võimalik, et Leibnitz eksis, sest ettemääratud harmoonia on üks ilusaimaid asju maailmas, niisamuti kui kõiksuse pidevus ja subtiilne mateeria.“; lk. 242.
JURI LOTMAN väidab aga oma järelsõnas M. de VOLTAIRE tõlkeraamatule: „Groteski ja filosoofia maailmas“ aga väidab järgnevat: „.... Selle mehe vaimulaad on majesteetlik. Tema sõnad erutavad Euro opat ning kuningad otsivad tema sõprust...“, lk. 261. /.../ „... et kohaneda barbaarsete seadusetga, vaid selleks, et kohandada neid enda vajadustele“, lk. 269. /.../ „.... Voltaire´i filosoofiliste vaadete lähtealus on võitlus dogmatismi vastu. Dogmaatilist mõtlemist esindavad Euroopa filosoofias 18. sajandi algul ühelt poolt keskaegne skolastika, teiselt poolt aga Descartes´i ja Leibnitzi ratsionalism.“, lk. 277. /.../ „.... Voltaire´i skepsis ei tähenda inimmõistuse ega teaduse taunimist. Iga inimlik tõde on piiratud ja suhteline, kuid lõppkokkuvõttes, summa summarum on mõistuse progress absoluutne. // Jumal andis maailmale ainult algtõuke.“, lk. 282. /.../ „... Nii oma kaasaega kui ajalugu vaatab Voltaire enda ümber toimuvast mitte midagi taipava inimese pilgul. Kõik tundub talle kummalisena, kõik tekitab hämmeldust.“, lk. 285.6
B. Goodwin: Siiski näib õigustatud pürgimus asetada küllaltki otsene võrdusmärk esmalt: kristluse paradiisikujutelmade ja noist jutlustavate apostellike visioonide vahele; järgnevalt utopistide ja viimaks, -- tingimisi ka -- anarhistidegi vahele, kõikse hilisemast ajast.7
Üheks kõige otsesemalt osutatavaks "ühendavaks lüliks" on kõigi toodud pürgimuste puhul, seostatus "kirjutava sõnaga", kirjandusega kui valdkonnaga; mis paraku, aegade jooksul, osa oma esialgsest "tähenduslikkust mõjuvusest" jätkuvale sekuleerumisele loovutama pidanud on.
Eelnevast tulenevalt, -- on anarhismi näol tegemist omanäolise ja vaid nö.- "idealistliku" suundumusega vaimuajalooliste eksperimentide hulgas, mida etteruttavalt, -- paraku siiski, näib iseloomustavat (vahest sekulariseerimise kaasnähtumusena) teatud, kuidas õelda, vahest just mõneti justkui pinnapealsus elik siis, -- konsekventselt lõpuniarendamatute teeside rohkus.8
Kuigi see ei ole siiski üldiselt omane; nõndap-siis on võimalik lähemale vaagimisele võtta anarhistlikku mõttearendamise peamised väitmised. --
Üheks kesksemaks tõdemuseks, muidugi, -- juba sissejuhatavte sõnadega mainitud, -- vabaduse keskne ideaal. Millega suhtestuvalt liigenduvad paikka ka kõik sekundaarsemad aksioloogilised kriteeriumid, samuti ka otseselt taunitu.
JA siia midagi ühelt hilisemalt aatlejalt, E. M. REMARQUE, kde tihtilugu tavatsetakse seostada eksistentsialismiga hiliseimais mõttearendustes ja sellega ehk ka vahets just anarhismiga sõna otsesemas mõttes, vähemalt selle mõiste algses tähenduses: „... Õnn on suhteline asi. Kes seda taipab, on harva päris õnnetu.“, /.../ „.... Läksin mõistlikkusest tundmusse, julgeolekust seiklusse, kainest mõtlemisest unistusse. Olin täiesti üksi, kuid seekord polnud üksiolekus vähimatki piina: selles oli peaegu midagi müstlist.“ /.../ „.... Mulle näis, nagu seisaksin oma elu keskpaigas; järgmine samm nihtuab tasakaalu paigast, vaekauss hakkab pikkamisi vajuma, tuleviku poole, täitudes üha enam hallusega, saavutamata enam iial tasakaalu.“ /.../ „.... Ergem eltunnetus varitseva hädaohu tõttu. Suurepärane tunne, kuni oht ainult silmapiiril paistab.“ /.../ „.... oli omamoodi loogilisel ja poeetilisel viisil hull, don Quijote, kes tahtis aja tuuleveskite vastu võidelda --- „ /.../ „.... Võib-olla nimetatakse meie aega kord iroonia ajaks... // mitte // meie rohmaka asjastu, tehnika progressi ja kultuuri regressi ajastu mittevabatahtliku ja parimal juhul õela või totra iroonia ajaks.“ /.../ „... Ei, ma ei leidnud jumalat. Ja mis me temaga ka peale hakkaksime, kui me ta leiaksime? Siis me ei oleks enam inimesed, kui me seda suudaksime. Otsida – see on midagi muud. // Sündmused toimuvad iseenesest. Oled pöördunud inimese naeruväärsest eraldatusest tagasi kõige juhtuva nimetu seaduse alla...“ /.../ „.... Moraali ja vastutuse mõisteid nende tuimas tähenduses ei olnud enam olemas; kõrgemad, peaaegu eeterlikud seadused astusid nende asemele.“,9
Vabduse ideeline kujutelm otseslt lähtumas prantsuse valgustajate-entsüklopistide traditsioonist, see kui tingimatu, ülim väärtus, samas ka kui peamine inimest iseloomustav omadus või vajadus. Sedasorti kujutelmad lähtumas 17.saj. inglise empiristide arusaamadest (J. Lockey, D. Hume) mille kohaselt inimteadvus algselt kui 'tabula rasa' ja mille siis ühiskondlik mõju, -- kasvatus, haridus -- vormib nõuetele vastavaks (aposteriorismi vastu).
Säärasena vabadus aga juba tingitud teatud ühiskondlikust suvast tulenenud konventsioonidest; mistõttu alates J.-J. Rousseau´st püstitus samas ka nõudmine deviisil: "Tagasi loodusesse", millega on siis ilmselt mõeldud, -- tagasi autentsemate ja loomulikemate väärtuste juurde; mispuhul ka vabadus nõnda, kahtlemata, -- igati loomulikum ja kõikke-hõlmavam näib otsekui olevat. Viimase suuna üheks edasi-arenajaks ka L.Tolstoi oma hilisemastes teostes ( nt. "Patukahetsus").
Bakunini järgi on vabadus juhindumine omaenda mõistusest ja õigluse mõistest, millega viidatud subjektiivse individualismi kesksele veendumusele individuaalse mõistuse ülemlikkusest.10 Säärasel väitmisel aga juures ka oma irratsionaalne alge, nimelt kui küsida: "kelle oma" arusaamadest nois küsimustes juhinduda...? -- Vastus kõlaks ilmselt: võimalikult paljude omast samaaegselt, nõnda igati pluralistlikult; vähemust eiratakse paratamtult siingi.
Üldse, ka sei ole enamikku noist anarhistlikkest väitmistest iseloomustamas mõneti ebakonsekventne, või vähemalt: paradoksaalne väitmiste laad...?
Nõnda nt. -- olles otsesemalt ühiskondlik-poliitilise suunitlusega huviring, siiski enamik 19. sajandi anarhistidest ei pidanud poliitilisi meetodeid oma uuenduslike pürgimuste elluviimiseks kuigivõrd kohasteks. Seda rohkem leidub aga kõikvõimalike (tihti vasturääkivaidki) teooriaid oma veendumuste kinnituseks.
Sekundaarsemad "väärtus(-etuse) ühikud" liigendumas siis võrdlemisi üheülbaliselt negatsioonidena vabaduse puudujäägi erinevaid astmeid markeerimaks: so. -- "sõltuvus", "ühiskondlik õiglus" ja sellest tulenev karistussüsteem.
Üldiselt: vähemalt psühholoogilisemas kõnelemise pruugis, oleks põhjust oletada teatud konkreetsemaid ajendeid tol liikumisel, mis pürib ümberhindama ühiskondliku hierarhia traditsioonis vahendunud kriteeriume; või subjektiivsemas plaanis: taotleb selgust üksikindiviidi suhtestatusele oma kaasajaga, seda esindava hüpoteetilise "teisega“. Ajaloolisi paralleele missugusele suundumusele tuua kindlasti kaalukas hulk. Ühiseks paistab võrdsuse apologeetide sõnavõttudes olema teatud üldiseim ekstrovertlik nö.- "väljapoole" suunitletus; siis otsesõnu: "maailma paranduslikud" ettevõtmised, kui kasutada siin arhailisi väljendeid.
Tegemist siin alates R. Descartes'ist alguse saanud uusaegse mõtlemise nö.- "egotsentrismi" ühe kaugemaleulatuva järelduvusega. Ja nimelt: kui maailm on ennekõike "minu kujutlus" (kartesiaanlikult küll täpsemalt: selline nagu "mina" seda näen), siis pole tuua ühtegi tõsisemat vastuväitmist sellele, miks see maailm ei peaks olema täpselt selline nagu mingi "mina" seda aga millaski ja kunaski tahab olevat...? Tõepoolest, miks mitte? Kuigi, 20. sajand on vist ilmselt noist eksperimentidest võrdlemisi küllastunud...?
Samas ei saa mainimata jätta, et on midagi lausa infantiilselt küündimatut tolles pürgimuses, mõistmatust otsesõnu, mis jutlustab ideaalsest tulevikust, või suhtestub olevikku pateetiliselt mässumeelsel toonil. Teadagi on varasemast tuua näiteks nii mõningaidki paindumatult skeptilisi hingi, kelle kõnelustest kostub kompromissituima küünilisuse vahedat pilget, aga erandid, nagu öeldakse, -- kinnitavat vaid reegleid.11
EDVARD PETISCHKA: „VANAKREEKA MUISTENDID JA PÄRIMUSED“. See iidne legendide kogu võib pakkud amõnetist õpetust ka tänaselegi kirjandusele veelgi. Mõistmaks anarhistlikke tendentse kirjanudses: „.... ja alles oli jäänud ainult lootus. Haigused ja õnnetused olid kõik välja lennanud ja alles oli jäänud ainult lootus.... // Seepärast pääses teda ainult vähe laia maailma.... // Ainult lootust, üksnes lootust oli inimeste hulgas vähe. See oli peaaegu tervenisti Pandora laekasse luku taha jäänud.“, lk. 8. /.../ „.... Me kõik teame ju ettekuulutust, et tuleb aeg, kus maa, meri ja taevas plahvatavad põlema ja maailm hukkub leekides.“, lk. 12. /.../ „.... kus uitasid nende varjud, kes polnud maa peal head ega halvad olnud...“, lk, 20. /.../ „... Sinu nimi saab surematuks. Seda maailmajagu, mis sind vastu võttis, hakatakse sinu nime järgi Euroopaks kutsuma.“, lk. 23. /.../ „.... Backhoseks ja Dionysoseks... // .... ja kõik ülistasid laulu ja tantsuga elurõõmu. // .... läksid Dionysose juurde, et kiita elu.“, lk. 28. /.../ „... Dionysose suur austaja. // Ise arvas ta enda kohta, et ta on ka põhjatult tark, saab kõigest aru ja oskab kõige üle kõige paremini otsustada.“, lk. 33. /.../ „.... „Tagasi pöörduda ma ei saa.... // ma pean hävitustöö lõpule viima.“, lk. 67. /.../ „.... Vali mind endale teejuhiks. Mina tean kõige meeldivamat teed. // Mind kutsutakse Nauding / ja mul on sõpru kogu maailmas. // Kui sa tahad välja paista, pead töötama rohkem kui teised ja pead endale keelama seda, mida nemad endale ei keela.“, lk. 72. /.../ „.... Ja maa peal elas tema surematu mälestus. Kõikjal seal, kus ta oli seisnud õiguse eest, ülekohtu vastu, mäletati teda tänutundes ja austati teda. Suust suhu rändas muistend vahvast ...// läbis ühe sajandi teise järel kuni meie ajani. Ja ka meie anname selle edasi tänasele päevale ja homsele....“, lk. 87, /.../ „.... Hoolega hoidis ta kinni Ariadne lõngast ja jõudis selle abil ohutult omade juurde.“, lk. 109. /.../ „.... Üha uuesti teeb Sisyphos asjata seda tööd ja tema piin uueneb pidevalt ega lõppe iialgi.“, lk. 114. /.../ „....Trooja sõda oli lõppenud ja mitte kellegile polnud see head toonud. // Sõda oli lõppenud, aga kurjus, mis oli tekkinud, kestis edasi.“, lk. 168. /.../ „.... et Orestese hing rahu leiaks. Aga veel kaua kõlas erinnüste kurb laul Orestese pea kohal, kaua laulsid nad talle nukralt tema teost. // Erinnüste laul enam ei kõlanud. Aga kas suudab see, kes seda kordki on kuulnud, seda täielikult unustada?“, lk. 176. /.../ „... Saatus, mille kohta vanad kreeklased suksuid, et see on jumalate sepitsetud, hakkab oma mõju avaldama. // Näidend on tõsine, traagiline, paljastab tumedaid ja salapäraseid jõude, mis valitsevad inimelu üle. Ja salapäraseid jõude, nagu tolleaegsetele inimestele tundus, oli palju.“, lk. 216.12
1 Mõiste: "anarhism" leidnud järgnevalt kasutamist sõna leksikaalses ja levinumas ehk sõna tavatähenduses.
2 ISAAC ASIMOV: “FOUNDATION´S EDGE”; // “ASUMI ÄÄR”; // Tõlkinud: Martin Varik, // 2000 //Copyright Laws: 1982; “Harper Collins Publishers. // LK: 7 – 347. // JA midagi Ameerika ulmest seda kirjakohta anarhismist ilmestamaks: “... Ära kunagi lase oma moraalitundel segada sind tegemast seda, mis on õige.”, lk. 36 /.../ “... Seda rumalam nendest muidugi, kuid ta ei saa ju ometi üksi lolluse vastu võidelda. Ja ongi parem. Ta saab oma suure eesmärgi endale hoida ja selle nimel ise pingutada, ning küll tuleb päev, kus teda mäletatakse kui suurt Ettenägelikku, kes märkas Olulist.”, lk. 39. /.../ “... kõikvõimsus peitus vaimses jõus, mõttes, juhtimisvõimes. // Ära kunagi tee midagi, mida sa ei pea tegema, ja kui pead tegema – siis kõhkle.”, lk. 70. /.../ “... ta vajus neisse imeliselt rahustavatesse hallusinatoorsetesse kujutelmadesse mis polnud päriselt ei unenäod ega ka teadlikud mõtted.”, lk. 72. /.../ “... Kui tahad liiga palju, kaotad sellegi, mis sul on.”, lk. 184. /.../ “... ja oskab meeli kontrollida; suudab lugeda sinu ja minu mõtteid kaugelt ... / ... võib inimesi mõjutada...”, lk. 187. /.../ “... Vale on seda parem, mida lähemal ta on tõele, ja tõde ise, kui teda kasutada saab, on parim vale.”, lk. 195. /.../ “... Sa alahindad põhjalikkust, millega müstitsism võib ratsionaalsuse varjutada.”, lk. 201. /.../ “... Müüt või legend ei teki tühjusest. Midagi ei teki tühjusest ega saagi tekkida. Müüdi taga on tõe tuum, kui moonutatud tõde ise ka ei poleks, seepärast tahaksin rääkida ka tõest...”; lk. 208. /.../ “... kuid kõigel on alati sotsiaalne inerts, isegi tehnoloogilisel progressil.”, lk. 224. /.../ “... Mul on annet peaaegu eimillegi põhjal õigete järeldusteni jõuda. See on veendumus, mida ma tunnen, kui mul on õigus -- // Nad tahavad minult midagi – ja sedavõrd, et riskivad selle nimel oma olemasoluga.”, 233. /.../ “... võimu võrdlemist võimega sündmusi suunata // lihtsalt haritud ja arenenud mõtte jõuga suutsid nad / viisil, mis välistas pealtkuulamise. // See oli nähtamatu ja tajumatu võrk, mis hoidis väheste valitute kaudu koos kogu maailma.”, 255. /.../ “... Kogu inimkond võib jagada ühist hullumeelsust ning elada ühises kujutelmas, viibides samal ajal ühises kaoses. Vastupidist ei saa tõestada, kuid meil ei ole muud valikut kui oma meeli usaldada.”, lk. 267.
3 ISAAC ASIMOV: FOUNDATION AND EARTH”, // “ASUM JA MAA”; // Tõlkinud: Jaanus Õunpuu, 2001, OÜ “Eesti Raamat”; // Copyright Laws: 1986; “Doubleday & Company, Inc. Garden City, NEW YORK, 1986. a. // Lk: 7 – 397. // JA midagi veel Ameerikast anarhismi keerdkäike valgustamaks: “... Me tahame teha seda, mis on õige -- mitte ilmtingimata seda, mis näib õige, vaid seda, mis on objektiivselt õige, kui sellist asja nagu objektiivsus on üldse olemas. Sinul näib olevat objektiivselt kõige rohkem õigus, nii, et me juhindume sinust.”, lk. 56. /.../ “... Alati leidub inimesi, kes vastandavad oma meele üldisele mõtteviisile ja kes on piisavalt jultunud, et tunda, nagu oleks ainuüksi neil õigus ja teistel mitte, lk. 109. /.../ “... Ma tunnistan ainult seda, mida olen sunnitud põhjendatult usaldusväärsete tõendite varal tunnistama, ja pean seda tunnistust ajutiseks kuni uute tõendite ilmumiseni.”, lk. 115.
4 Nõnda Bakunin, B. Goodwin'i vahendusel. ("Anarchism. -- Using Political Ideas".) 1982; e.k. - "Akadeemia" 3/1994, lk.572-589, lk. 572.)
5 MARCUS AURELIUS: “ISEENDALE”; Ad se ipsum”. Vanakreeka k tõlkinud ja kommenteerinud JAAN UNT, Tallinn, “Eesti Raamat”, 1983. Lk: 3 – 277. // (( 12. raamatut + märkused + järelsõna)). Paralleele teiseltki antiigi mõtlejalt käesoleva esseega seoses. Mida arvas korrast ja anarhiast nt antud keiser-filosoof: “... tühiste askelduste vältimine; uskumatus selle suhtes, mida imetegijad ja nõidujad jutustavad lausumistest, vaimude väljaajamisest ja muust sellisest;” (6), lk. 3. /.../ “... – sõltumatus ja juhusele mitte lootma jäämine; võime mitte hetkekski lakata järgimast mõistust;” (8), lk. 4. /.../ “... Mind aga, kes ma olen mõistnud hea loomust, et see on ilus, ja halva loomust, et see on inetu,” (II, 2), lk. 11. /.../ “... Mis siis suudab meid saata ja juhtida? Ainult ja üksnes filosoofia.”, (II. 17), lk. 16. /.../ “... Ainuski tegu ärgu olgu tehtud sihipäratult ega teisiti kui vastavuses nõuetega, mis moodustavad kunsti.”, (IV, 2), lk. 26. /.../ “... Sul on mõistus? On. Miks sa seda siis ei kasuta? Sest kui see teeb oma töö, mida muud sa siis veel tahad?”, (IV, 13), lk. 29. /.../ “... Kõik, mis ka mingil viisil ilus on, on ilus iseendast ja iseendas lõplik, ilma et temasse ühe osana kuuluks kiitus.”, (IV, 20), lk. 30. /.../ “... kõne, mis kunagi ei valeta, hingelaad, mis võtab rõõmuga vastu kõik, mis juhtub, kui paratamatu, kui tuntu...”, (IV, 33), lk. 34. /.../ “... Mõistus ja temal rajanev kunst on võimed, millele on küllalt iseendist ja endaga kooskõlas olevaist tegudest. Nende püüdlus lähtub neile omasest algalusest ning nad jõuavad ome teed mööda endi ette seatud sihile, mistõttu selliseid tegevusi kutsutaksegi õigeteks, tähistades tee õigsust.”, (V, 14.), lk. 45. /.../ “... hingestatud olendi on paremad kui hingetud, hingestatutest on aga paremad mõistusega olendid.” (V, 16) “... Maailmas hinda kõige täisulikumat. Kõige täisulikum on aga see, mis kõike kasutab ja kõike suunab. Ning iseendaski hinda kõige täisulikumat.”, (V, 21), lk. 46-47.
6 FRANCOIS-MARIE AROUET -- alias: M. de VOLTAIRE: „FILOSOOFILISED JUTUSTUSED“ . // Järelsõna: Juri Lotman: „Groteski ja filosoofia maailmas.“ // Tõlkinud: Tatjana Hallap ja Merike Riives. // Kirjastus: „Eesti Raamat“; // Tallinn: 1979 // C: PARIS: 1828 // 1959// Lk: 7-- 289.
7 B. Goodwin: "Ja kuigi mõned, /..../ peavad juba Münzerit ja anabaptsiste anarhistide eelkäijaiks, on kaasaegne anarhism ilmselgelt kristluse eitamise poliitiline tulemus". (Ibid, lk. 573.)
8 Tolle väite kõigiti "tänuväärseks" näiteks oleks siinkohal tuua "tuntud ameerika filosoof": H. D. Thoreau ("Walden, ehk Elu metsas", Tallinn, 1994), keda tavatsetakse samuti mainida 19.sajandi ("idealistlke") anarhistide hulgas. Mis võib (, kuigi ei tarvitse), tekitada ka mõningaid kahtlusi... Kui nt. silmas-pidada mainitud "mõtleja" nö.-"tegusaid põhimõtteid", millede kohaselt on nt. -- naelade tarvitamine ehitustegevusel taunitav (soodustab ebaõiglast tootmisstruktuuri) ja kes põhimõtteliselt keeldus tasumast "maksusid" väärtuses paar-kolm sajndikühikut.
9 ERICH MARIA REMARQUE: „LISSANBONI ÖÖ“. // „DIE NACHT VON LISSABON“; // Kirjastus: „PAF“, Tallinn, 1993; // Tõlkinud: V. Tomberg. // Köln-Berlin; C: 1963. // LK: 3- 207. Tsitaadidi on lehekülgedelt 10--167.
10 B. Goodwin, Ibid., lk. 576.
11 B. Goodwin, Ibid. Samas.

12 EDVARD PETISCHKA: „VANAKREEKA MUISTENDID JA PÄRIMUSED“. // Tallinn, 1983 // Kirjastus: „Eesti Raamat“; // Tõlkinud: Leo Metsar; // LK: 5-- 222. /// Tsehhoslovakkia// --„Stare fecke baje a povesti“. // Albatros, Praha; // C: 1976.//

Friday, February 14, 2014

Carlos Castaneda tsitaadid.


CARLOS CASTANEDA
_____________________

(I.)_-- CARLOS CASTANEDA,
DON JUANI ÕPETUSED. YAQUI (INDIAANLASTE) TEADMISTE TEE”;
THE TEACHINGS OF DON YUAN”.
Tõlge: Urmas Lipand, Pärnu, 1995, Kirjastus:”Chiron”, lk. – 3—151 // New York, 1968.

“Para mi solo recorrer los caminos que tienen corazon, culquier camino que tenga corazon. Por ahi yo recorro, y la unica prueba que vale es atraversar todo su largo. Y por ahi yo recorro mirando, mirando, sin aliento.”
“… klassifitseerimiskatse tulemuseks ei olnud midagi muud, kui kategooriate ülevaatlik nimekiri.” // “…on nõiduse teadmised arusaamatud läbielatavate nähtuste ebamaiste karekteristikute tõttu.”, lk. 12.
“… tarkuse või õige eluviisi saavutamiseks vajaminevate teadmiste omandamisega.”, lk. 13.
“… et, teadmised on jõud //Jõud sõltub teadmiste liigist, mis kellelgi on. Mis mõtet on teada asju ?”, lk. 16.
“…, et võib tunda silmadega, kui ei vaadata silmadega otse asjadele.”, lk. 24.
“Inimene läheb teadmiste juurde, nagu ta läheb sõtta, täiesti ärkvel, hirmuga, lugupidamisega ja absoluutse eneseusaldusega. Minna teadmiste juurde või sõtta mingil teisel viisil on viga, ja kes iganes seda teeb, elab oma samme kahetsedes.”, lk. 40.
“Inimene elab ainult selleks, et õppida. Ja kui ta õpib, siis sellepärast, et see on tema saatuse loomus, heaks või halvaks."” lK. 50.
“Teadmistega inimene on üks selline inimene, kes on järginud truult õppimise raskusi. // Inimene, kes on tormamata või vankumata läinud nii kaugele, kui ta võib, jõu ja teadmiste saladuste lahendamisel.”, lk. 65.
“Sa pead olema tugev inimene ja su elu peab olema õige. Mis on õige elu ? Elu, mis elatud kaalutletult, hea, tugev elu.”, lk. 83.
“… oli andnud minu tegudele tagasivõetamatu tunde. Tema seisukoht oli, et kui inimene hakkab tegutsema, siis ei ole mingit viisi selle peatamiseks. // “… imelikud mõtted, s.t need olid imelikud selles mõttes, et näisid tulevat tavalistest mõtetest erineval viisil. Olen tuttav viisiga, kuidas ma mõtlen. Minu mõtetel on kindel kord, mis on minu enda oma ja iga kõrvalekalle on märgatav.”, lk. 124.
“See, mida pidasin hääleks. Oli rohkem nagu miski, sosistamas mõtteid mulle kõrva: Miski mõtles minu jaoks. Mõtted olid väljaspool mind. Teadsin, et see oli nii…”, lk. 125.
“… olin tulnud vältimatule otsusele, et olin näinud maailma viisil, mis oli struktuurselt erinev tavalisest nägemisest. // olid / / alati minu maailma visuaalse mõiste piirides.”, lk. 139.
_______________________________________________________________
(II.) -- CARLOS CASTANEDA, II.
ERALDIOLEV REAALSUS” // “A SEPARATE REALITY: FUTER CONVERSATIONS WITH DON JUAN.” //
Tõlkinud: Urmas Lipand; Pärnu, 1995, Kirjastus: “Chiron”, Lk: 3-226 //

“…esile manada spetsiaalse taju ulatuse. // “… oli vaja esile kutsuda vajalik taju ulatus.”, lk. 20.
“Kuid teadmine on jõud ja kui inimene kord astub teadmiste teele, ei ole ta enam vastutav selle eest, mis võib juhtuda nendega, kes astuvad temaga kontakti.”, lk. 29.
“… sest / peab vähendama miinimumini kõik elus mittevajaliku, et vastu pidada…”, lk. 37.
“Sinu otsus tulla oleks pidanud need võitma. Tulid sellepärast, et tahtsid tulla. See on sõjamehe tee. // .. et kõige tõhusam moodus elada on elada nagu sõjamees. Muretse ja mõtle enne, kui teed mingi otsuse, aga kui sa selle teed, siis mine edasi, vabana muredest ja mõtetest. Sind ootavad / teised otsused. See on sõjamehe tee.”, lk. 40.
“Seetõttu on kõik asjad võrdsed, ja olles võrdsed, on need tähtsusetud.”, lk. 71.
“… et meie kui inimeste osa on õppida, nii heas kui halvas // … et miski ei ole tegelikult tähtis. // … et teadja elab tegutsemise läbi.”, lk. 73.
“Meie kui inimeste osa on õppida ja teadmiste juurde minnekse nagu sõtta. Teadmiste juurde või sõtta minnakse hirmuga, lugupidamisega, teadlikuna sellest, et minnakse sõtta, ja usaldades end täielikult. Usalda ennast …”, lk. 76.
“Sul on hämmastav meetod, kuidas sa saad kõik enda kasuks tööle. Sul on midagi, mis aitab sind igal teetollil. Selle kohta, kuidas sa õpid jõudusi tundma, ei ole teist võimalikku seletust. Enne tegid seda / … nüüd oled seda teinud …// Pead konsentreeruma faktile, et sul on suur anne, ja jäta teised kaalutlused kõrvale.” // … sest elamiseks ei ole mingit teist moodust.”, lk. 105-106.
“… sul peab olema vääramatu taotlus, et saada teadjaks.”, lk. 107.
“… et sõjamees vastutab oma tegude eest, oma kõige tühisemate tegude eest. Sa tegutsed oma mõtetest lähtudes ja see on väär.”, lk. 113.
“Sa pead kannatlikult ootama, teades, et ootad, ja teades, mida ootad. See on sõjamehe tee. // Õppides oma tahtmisi nullini vähendama.”, 120.
“Meid teeb õnnetuks meie tahtmine. Ent kui õpime oma tahtmisi nullini viima, siis kõige väiksemgi asi, mida saame, on tõeline kink. // Ainult sõjamees teab, et ta ootab ja mida ta ootab. Sel ajal, kui ta ootab, ei taha ta midagi. Ja kui ta saab siis ükskõik kui väikese asja, on seda rohkem, kui ta suudab vastu võtta.”, lk. 121.
“Sõjamees peab kasutama oma tahet ja kannatlikkust unustamiseks. Õigupoolest on sõjamehel ainult tema tahe ja kannatlikkus ning nendega ta ehitab kõik, mis soovib. // Tahe on midagi väga erilist. See toimub salapäraselt. Ei ole ühtegi kindlat moodust rääkida, kuidas keegi seda kasutab, välja arvatud see, et tahte kasutamise tulemused on hämmastavad. //… et tahet võib arendada. Sõjamees teab ja ootab seda. // … et sa ootad oma tahet.” // “…et sõjamees teab, et ta ootab, ja teab, mida ootab…”, lk. 124.
“Tahe on võim. Ja kuna see on jõud, tuleb see kontrolli alla panna ja häälestada, aga see võtab aega.”, lk. 125.
“See, mida nõid kutsub tahteks, on jõud meis endis. See ei ole mõte, objekt ega soov.” // “Ta kirjeldas tahet kui jõudu, mis on tõeline side inimeste ja maailma vahel.”, lk. 126.
“Tahe on jõud, vägi. / Nõial võib olla väga tugev tahe ja siiski ei pruugi ta veel näha...“ // “Kuid vähemalt nüüd tead, et sa ootad oma tahet. / Nii, et jälgi hoolega kõike, mida teed. See, mis aitab sinu tahet arendada, on iga väiksemgi asi, mida teed.”, lk. 127.
“… et kui inimene astub nõiduse radadele saab ta järk-järgult teadlikuks, et tavaline elu on alatiseks seljataha jäetud, et teadmine on tõepoolest kohutav asi, / …et tuleb kohanduda uue eluviisiga, kui tahad ellu jääda. // … peab tegema esimese väga tähtsa sammu ja otsuse -- soovima saada sõjameheks.” // “… vajalik võimsus, vajalik konsentratsioon, mis muudab tavalise maapealse aja maagiliseks jõuks.”, lk. 128.
“Ainult surma mõte teeb inimese küllaldaselt eraldatuks, nii, et ta ei ole võimeline enam millelegi anduma … / … sest ta on omandanud vaikiva iha elu ja kõigi elu asjade järele. /… on ainult üks asi, millega end toetada – otsuste jõud. / oma soovide valitseja. Ta peab täielikult aru saama, et tema soov on tema vastutus / Tema otsused on lõplikud. // -- olles teadlik oma surmast, oma eraldatuse ja oma otsuste jõuga – korraldab sõjamees oma elu strateegilisel moel. // Lõpliku otsustuse jõud võimaldab valida tal kahetsuseta, ja mis ta valib, on alati strateegiliselt parim.”, lk. 129.
“… et sõjamees õpib ilma igasuguse rututa, sest ta teab, et ootab oma tahet.” // … siis saab ta teadlikuks mingit liiki esilekerkivast jõust. Jõud, mis tuleb välja kehast vastavalt sellele, kuidas ta teadmiste teel edasi liigub.”, lk. 130.
“ Õppides nägema, saab inimene kõigeks mitte millekski saamise läbi. // … ei ole enam aktiivset huvi kaasinimeste vastu. / Oleme inimesed ja meie osa on õppida ning paiskuda kujuteldamatutesse uutesse maailmadesse.”, lk. 131.
“Elu on sõjamehe jaoks tegutsemiseoskute harjutamine. / Kuid sina püüad leida elu mõtet. Sõjamees ei hooli elu mõttest.”, lk. 155.
“Sul ei ole kiiret. Sõjamees ei ole kunagi jõude ega ole tal ka kunagi kiiret.”, lk. 164.
“Surm ei ole mitte midagi. Mitte midagi! See on siin, ent siiski ei ole see üldse siin.”, lk. 167.
“Nõidus on tahte rakendamin sõlmpunktidele. / Nõidus on sekkumine. Nõid otsib ja leiab iga asja sõlmpunktid, mida ta soovib mõjutada, ja siis rakendab ta nendele oma tahte. / Tal on vaja teada ainult, kuidas kasutada oma tahet.”, lk. 170.
“Sõjamees elab strateegiliselt / Sõjamees ei kanna kunagi koormat, mida ta ei suuda käsitseda.”, lk. 175.
“Midagi ei ole pooleli selles maailmas. / Midagi ei ole lõpetatud, ent siiski ei ole midagi lahendamata.”, lk. 180.
“Teadmiste rajal võitleme alati millegagi, hoidume millestki, valmistume millekski ja see midagi on alati seletamatu, suurem ja võimsam kui meie. Seletamatud jõud tulevad su juurde… / … nii, et ei ole mitte midagi, mida sa võiksid praegu teha, kui vaid end võitluseks ette valmistada. // Nõid aga ei mõtle nende äraseletamisele või muutmisele, selle asemel õpib ta neid jõudusi kasutama ennast ümber suunates ja nendega kohanedes. / Nõid on ainult veidi paremas olukorras kui tavaline inimene.” // “.. ja tal on ainult üks enda tasakaalustamise vahend – tema tahe. / .. ainult kui sõjamees võib ta alles jääda teadmiste rajal. Nõial aitab paremini elada tema sõjameheks olemise jõud.”, lk. 184.
“Sõjamehe vaim ainult võitleb ja iga võitlus on sõjamehe viimane lahing maa peal. Selliselt loevad tagajärjed talle väga vähe. Oma viimases võitluses maa peal laseb sõjamees oma vaimu vabalt ja selgelt hoovata.”, lk. 185.
“Sõjamees kohtub nende seletamatute ja vääramatute jõududega sellepärast, et ta neid kavatsetult otsib, nii, et ta on alati ette valmistatud kohtumiseks.”, lk. 187.
“Maailm on arusaamatu. Me ei mõista seda kunagi ega haruta kunagi lahti ta saladusi. Niisiis peame kohtlema teda nii, nagu ta on – puhta müsteeriumina!”, lk. 189.
“Tahtsin oma elus midagi teha, midagi väga huvitavat ja intrigeerivat, midagi, mis täidaks mind suure rahu ja rõõmuga.”, lk. 193.
“Ta ütles, et peab alati valmis olema ja alati usaldama oma jõudu.”, lk. 219.
“Nüüd on sul aga vajadus elada nagu sõjamees. Oled seda alati teadnud, nüüd on sul lihtsalt võimalus kasutada midagi, mille sa varem tähele panemata jätsid.”, lk. 226.
_______________________________________________________________

(III.) -- CARLOS CASTANEDA: “JOURNEY TO IXTLAN”. (The Lesson of Don Juan).” Copyright: New York, 1974.
Teekond IXTLANI”. (Don Juani õppetunnid”)”. // Tõlkinud Markus ja Enn Vetemaa. // A/S “Mandala”// Pärnu 1999. // Esmatrükk: Tallinn, 1992. // “Kupar”. // Lk.: 5—247.

“... Ta ütles, et nõia jaoks ei ole meie igapäevase elu maailm mitte reaalne ega asu seal, kus me usume selle olevat. Nõia jaoks on reaalsus maailm, mida me kõik tunneme, pelgalt kirjeldus.”, lk. 6.
“... See suurejooneline sündmus minu elus sundis üksikasjalikumalt läbi vaatama oma kümne aasta töö.”, lk. 9.
“... Inimesed mõistavad haruharva, et me võime mida iganes ja ükskõik millal oma elust välja lõigata.”, lk. 18.
“... ma olen kustutanud oma eluloo. Olen vähehaaval loonud udu iseenda ja ja oma elu ümber ning praegu ei tea mitte keegi kindlalt, kes ma olen või mida ma teen.”, lk. 25.
“... Kui mitte miski ei ole kindel, siis jääme erksaks ja alati valvele.”, lk. 28.
“... Enesetähtsus on järgmine asi, mis tuleb maha jätta – just nii nagu elulugugi.”, lk. 32.
“... Maailm meie ümber on salapärane. Kuid ta ei anna oma saladusi kergelt kätte.”, lk. 33.
“... On rumal kujutleda, et maailm on ainult niisugune nagu sina seda arvad. // ... Maailm on salapärane koht, eriti hämaruses.”, lk. 69.
“... Tuleb olla kättesaadav või siis kättesaamatu, nõnda kuidas olukord parajasti nõuab.”, lk. 71.
“... Õige kütt ei taba saaki mitte ainult sellepärast, et seab üles oma lõksud ning tunneb loomade harjumusi, vaid ka sellepärast, et tal endal ei ole harjumusi. See on tema eelis. Ta ei sarnane põrmugi loomadega, kellele ta jahti peab ning kes on kinni oma harjumustes ja etteaimatavates kavatsustes; ta on vaba, nõtke ja ennustamatu.”, lk. 79.
“... Inimene peab tundma vastutust selles salapärases maailmas viibimise eest. / Sa tead ju, et elame kummalises maailmas ? // Minu jaoks aga on maailm kummaline seetõttu, et ta on salapärane ja seletamatu, hämmastav ja aukartustäratav.”, lk. 85.
“... Tegudes on jõud. / Eriti siis, kui inimene teab, et see tegu on tema viimane võitlus.”, lk. 87.
“... Aga mulle meeldis see tunne, mida vaid tema suutis mulle sisendada – et maailm on hirmuäratav ja salapärane, kuid siiski ilus.”, lk. 96.
“... Järgmise sammuna avaldab jõud ennast kui miski kontrollimatu. Ma ei saa öelda, kuidas see tuleb või mis ta õieti on. See ei olemitte midagi, aga ometi paneb ta su nägema imesid. Ja päris lõpuks on jõud midagi meis enestes, midagi, mis kontrollib meie tegusid ja allub siiski me tahtele.”; lk. 100.
“... Oleme ju meie ise niisama salapärased ja hirmuäratavad kui seletamatu maailm meie ümber...”, lk. 102.
“... et tõeline võit olnuks see, kui oleksin lasknud asjadel areneda ning järgnenud jõule, kuni maailm oleks kadunud.”, lk. 105.
“... Minus olid segamini hirm ja aukartus, jõud ja surm.”, lk. 106.
“.... Püüelda sõjamehe vaimu täiustamise poole on ainus inimesele vääriline ülesanne.”, lk. 110.
“... Selleks, et omada jõudu, tuleb eldada koos jõuga.”, lk. 129.
“... Niisugune on jõu loomus... / ... valitseb see inimest, kuid on samas tema käsutuses.”, lk. 131.
“... Jõud on kummaline asi. Et teda omada ja käsutada, on vaja piisavalt rammu. Siiski on võimalik teda koguda vähehaaval, kuni lõpuks ollakse piisavalt tugev, et toetada ennast võitluses jõu pärast. // Jõu asupaigaks on vaatepildid, mida sa jälgisid.”, lk. 132.
“... Jõud ise leiab sulle hea põhjenduse siis, siis kui oled teda piisavalt kogunud.”, lk. 132-133.
“... Teadmistega inimene on isik, kes on tõsiselt järginud kõiki õppimise raskusi. See on inimene, kes on kõhklusteta ja kiirustamata läinud isikliku jõu saladuste lahendamisel nii kaugele kui võimalik.”, lk. 153.
“... Usalda oma isiklikku jõudu. / See on kõik, mis inimiesel on selles salapärases maailmas.”, lk. 161.
“... sõjamees tegutseb ka siis nõnda, nagu teaks ta täpselt, mida teeb, kui tal sellest tegelikult aimugi pole.”, lk. 162.
“... pole sõjamehel uskuda vajagi, veel enam – kui ta tegutseb ilma uskumata, on see just mittetegemine.”, lk. 188.
“... Sõjamees elab plaanipärast elu. Ta võtab kõigest osa siis ja ainult siis, kui see tema plaanidele kasuks tuleb. Sõjamees kontrollib end alati ja teeb alati seda, mis tarvis.”, lk. 211.
“... Ainult sõjamees võib üksinda vastu pidada teadmiste teel. / Sest sõjamehekunst on tasakaalustada inimese hirm elu ees elust tuntava rõõmuga.”, lk. 246.
_______________________________________________________________

(IV.) -- CARLOS CASTANEDA:
JUTUSTUSED JÕUST”, “TALES OF POWER”,
Tõlkinud: Urmas Lipand, Pärnu 1994; // Copyright: 1974 // Lk: 5-267.

Üksildasel linnul on viis omadust:
esiteks lendab ta kõrgeimasse punkti;
teiseks ei tunne ta vajadust kaaslaste,
isegi mitte endataoliste järele;
kolmandalks suunab ta oma noka taevaste poole;
neljandaks puudub tal kindel värv;
viiendaks laulab ta väga tasa.”
San Juan de la Cruz: “Diehos de Luz y Amor”
“…Tähtis on see, et sõjamees oleks laitmatu. // … sõjamehe jaoks on tähtis eneseühtsuseni jõudmine”, lk. 9.
“…Isikliku jõu suurendamise teel. Isiklik jõud võimaldab sul suure kergusega libiseda nõia selgitusse.”, lk. 10.
“…Sõjamehe eneseusaldus… // Sõjamees otsib laitmatust omaenda silmis ja nimetab seda alandlikkuseks. // … laitmatus oma tegudes ja tunnetes.”, lk. 11.
“… Kõik, mis me teeme, kõik, mis me oleme tugineb meie isiklikule jõule. Kui meil on seda küllaldaselt, võib üks sõna muuta meie elu suunda.”, lk. 12.
Me oleme helenduvad olendid. // Ja helenduva olendi jaoks on oluline ainult isiklik jõud.”, lk. 13.
“… Unenägemine hõlmas erilise kontrolli arendamist oma unenägude üle sellises ulatuses, et nendes kogetu ja ärkvel olles läbielatu omandasid ühesuguse tõelisuse.”, lk. 14.
“…Sõjamees läheb oma saatusele vastu, ükskõik milline see ka oleks ja võtab selle vastu täielikus alandlikkuses. Ta võtab alandlikult vastu oma osa, mitte kui taganemisvõimaluse, vaid kui elava väljakutse.”, lk. 22.
“… kui sõjamees on omandanud unenägemise ja nägemise ning välja arendanud teisiku, peab ta olema vabanenud oma eluloost, enesetähtsusest ja harjumustest.”, lk. 46.
Elu iseenesest on küllaldane, ennast selgitav ja täielik”. ,lk. 52.
“… et miski sõjamehes on alati teadlik igast muutusest. Sõjamehe eluviisi eesmärk on seda teadlikkust soodustada ja säilitada.”, lk. 63.
“…Otsustamine tähendab seda, et sa oled oma vaimu laitmatult treeninud ja oled teinud kõik võimaliku, et olla teadmiste ja jõu vääriline.”, lk. 76.
“…Tahe oli arendatav ainult nõidade poolt. See ilmnes nende puhul, kes tegelesid saladustega ja andis neile võime korda saata ebatavalisi asju.”, lk. 78.
“… sõjamehe tõeline kunst on hirmu ja imetluse tasakaalus hoidmine.”, lk. 87.
“…on sisemine dialoogi nõiduse sõlmpunkt; see on kõige võti. Niipea kui sõjmaees õpib seda peatama, muutub kõik võimalikuks; kõige suurejoonelisemad plaanid muutuvad teostatavateks.”, lk. 88.
“…Ainult sõjamees suudab üksinda taluda teadmiste teed. Sõjamees ei saa kaevelda, ega midagi kahetseda. Tema elu on lõputu väljakutse…”, lk. 98.
“…Üks sõjamehe tegudest on mitte kunagi mitte millestki end mõjutada lasta… // Sõjamehe enesekontroll peab olema laitmatu.”, lk. 131.
“… Sõjamehel on aega ainult oma laitmatuse jaoks; kõik muu kurnab tema jõudu, laitmatus annab seda juurde. //… laitmatus tähendab anda oma parim, ükskõik millega sa tegeled.”, lk. 180.
“…Näis, nagu oleks märkmete kallal töötamine minde vabastanud minevikust ning muutnud vastuvõtlikuks / maailma praeguse hetke ja koha suhtes.”, lk. 192
Mõtlen täielikku muutust, /… et on vaja kõige drastilisemat muutumist, kui sa tahad teadmiste teel edu saavutada.”, lk. 208.
“… idee tuvustamine, et meie nähtav mailm on ainult üks vaatepilt, maailma kirjeldus. // … eesmärgiks on algusest peale selle vaatepildi peatamine. Nõiad nimetavad seda sisemise dialoogi peatamiseks ning nad on veendunud, et see on ainus ja kõige tähtsam tehnika… // õige käimisviis.”, lk. 213.
“… mõtte tegutsemisest ilma midagi tasuks lootmata. Siedialoogi peatamine on siiski nõia maailma võtmeks. / … sisedialoogi peatamise kiirendamine // .. et sisedialoogi peatamiseks kasutati kaht peamist tegevust või tehnikat; eluloo kaotamine ning unenägemine … / huvi nägemise vastu.”, lk. 215.
“… tema õpetuse põhipunktid / Eluloo kaotamine ja unenägemine. // … saldus on tähelepanemine… / … kõik eksisteerib ainult meie tähelepanemise tõttu.// Eluloo kaotamine ja unenägemine peaksid olema ainult abistavad tegurid / Iga õpilane vajab toetuseks kannatust ja jõudu. Seepärast tutvustab õpetaja sõjameheteed või elamist sõjamehe viisi.2, lk. 216.
Ilma kindlameelsuse ja tasakaaluta, mida kätkeb endas sõjamehetee… // ta oli kõigest nii teadlik. // …abiks eluloo kaotamisele õpetati kolme teistsugust tehnikat. Need olid: enesetähtsuse kaotamine, vastutuse enda peale võtmine ning surma nõuandjana kasutamine.”, lk. 217
“… võtab kõiki õpetaja soovitusi ja nõuandeid tõsiselt… // … vajasime neid jõudusisaldavaid taimi.”, lk. 219.
“…Jõud varustab sind vastavalt sinu laitmatusele. / Sa oleksid olnud laitmatu ning jõud oleks varustanud sind kõige vajalikuga. Selline on reegel. // , lk. 220.
Nõiad on õppinud paljude põlvkondade vältel jõudusisaldvaid taimi kasutades märkama kõike // .. et nõiad on oma tahet kasutades suutnud oma maailmapilti avardada. // jõudmaks tõelise maailmani.”, lk. 221.
.. pidevalt uueneva maagilise maailma. // saada teadlikuks sellest, et ta on otsustanud ühineda nõidade maailmaga. // Sõjamehe elus on ainult üksainud otsustamata asi -- kui kaugele on võimalik minna mööda teadmiste ja jõu teerada. // Laitamatus on tõesti ainus tegu, mis on vaba, olles seega sõjamehe vaimu tõeline mõõt.”, lk. 225.
“… abiks unenägemisele: eluharjumuste kaotamine, jõudusisaldav käimisviis ja mittetegemine. // unenägemist / mittetegemiseks //… “harjumuste kaotamine, jõudusisaldav käimisviis ja mittetegemine oli teed uutmoodi maailmatajumise õppimiseks, ning need andsid sõjamehele veidi aimu uskumatutest tegutsemisvõimalustest-.” // … mõte oli / et muutus võimalikuks eraldi oleva unenägemise maailma tundmine.. // Unenägemine on muidugi nõia kõikide pingutuste kroon. Täielik naguali kasutamine.”, lk. 226.
“… ning kui otsustada tema välimuse järgi on ilmselt nõid. // said sa teadmisi, mis ületasid sinu mõistuse.”, lk.227.
See tähendab, et sõjamees on lõpuks saavutanud jõu. / Mitte keegi ei tea mida sõjamees sellega teeb / võib-olla saavad teist inimesed, kes on vihatud, üldtuntud või heatahtlikud. Kõik see sõltub teie vaimu laitmatusest ńing vabadusest.”, lk. 257.
“… kindel olles, et tema vaim on laitmatu ning kõigepealt, täiesti teadlikuna oma tegevuse tõhususest. Sõjamehe rõõm tuleneb oma saatuse vastuvõtmisest.”, lk., 262.
Ainult armastus / võib anda sõjamehe vaimule vabadust; ja vabadus on rõõm, tõhusus ning kaasaminek igal juhul. See on viimane õppetund / täieliku tühjuse hetkeks. // Videvik on lõhe maailmade vahel. / See on uks tundmatusse.”, lk. 266.
_______________________________________________________________

(V.) -- CARLOS CASTANEDA:
JÕU TEINE RING” // “THE SECOND RING OF POWER” //
Tõlkinud: Urmas Lipand; // Pärnu , 1995 //Kirjastus: “Chiron”; // Copyright Laws: 1977. // Lk.: 3-236.

“… et kõik on võimalik, kui inimene tahab seda vääramatu kavatsusega.”, lk. 21.
“… Arvasin, et need on mu enda mõtted. / et me kõik arvame algul nii. Kui aga oleme vaikselt, taipame, et on veel keegi, kes meiega räägib.”, lk 29.
“… Ta on oma saatusega leppinud. / .. oli tema saatus… // Mis mõtet on püüda muuta või eitada asju, millega on võimalik üksnes leppida?”, lk. 37.
Tema oli aga täiesti ükskõikne. Maailm ei läinud talle korda. // .. sa oled seda tüüpi nõid, kellest peaks eemale hoidma. / Sinu vaim kuidagi vangistab.”, lk. 39.
“… siis leiab ta vajaliku jõu. Tal ei ole enam midagi kaotada. Ta on juba kõik kaotanud. Kui inimesel ei ole enam midagi kaotada, muutub ta julgeks.”, lk. 75.
“… et sõjamees ei või jätta midagi juhuse hooleks, et sõjamees mõjutab ise sündmuste tagajärgi oma teadlikkuse ja kõrvalekaldumatu kavatsuse jõuga.”, lk. 86.
“…Nende nägemine põhjustas minus alati ületamatu vastuolu mõistuse ja taju vahel. Ühest küljest polnud mul mingit ratsionaalset alust uskuda, et see, mis minuga toimus, tegelikkuses üldse aset leidis, aga teisest küljest ei saanud ma oma tajude hämmastavat tõepärasust ka niisama lihtsalt kõrvale heita.”, lk. 99.
,,, et kõike mis sõjamehega juhtub, võib tõlgendada kui ennet…”, lk. 120.
“… et sõjamehe maalimas sõltub kõik isiklikust jõust, isiklik jõud aga sõltub laitmatusest. / Kui / oleks laitmatu, oleks tal võimalus.”, lk. 122.
“…See oli nende kunst // rahu ja sisemine distsipliin.”, lk. 146.
“…Sõjamees peab kõike märkama / selles peitub tema eelis”, lk. 147.
“… et sõjamees olla on au ja lõbu, sõjamehe õnn on teha seda, mida ta peab tegema.”, lk. 148.
“…Teadsin kuidagi, et ma olin seal ja siiski polnud. Oli eimiski.”, lk. 149.
“…Kuid laitmatu sõjamehe-elu annab sulle energiat, noorust ja jõudu. Nii, et oleks päris hea, kui sa teeksid targa valiku. Ma olin tookord valinud sõjamehe-elu laitmatuse ja lihtsuse.”, lk. 172.
“…Nõidade kunst on olla märkamatu ja alati kõigest väljaspool. Ja ennekõike on nõidade kunst mitte kunagi raisata oma jõudu.”, lk. 174.
“…Maailm, kuhu nad mu tõukasid, oli seletamatu ja kaootiline. / piisavalt enesekontrolli või / jõudu, et sellist maailma kasutada. Kui ma oleksin niisugust jõudu omanud, oleksid võimalused olnud mõistuse jaoks lihtsalt vapustavad.”, lk. 187.
“…Me valime ainult üks kord / Me valime, kas olla sõjamehed või tavalised inimesed: teistkordse valikuvõimalust ei ole olemas. Mitte sellel maakeral.”, lk. 198.
“… laitmatu sõjamees / tuleb meil anda oma parim, et uuele väljakutsele väärikalt vastu astuda. //... et ainus nõue sõjamehele on käituda laitmatult… // laitmatus pole mitte üksnes vabadus. // … et jõud, mis valitseb meie saatust, asub väljaspool meid. // kontroll jõudude üle, mis otsustavad mu saatust.”, lk. 200.
“…Mu mõtted olid kristallselged, kuid mõtteprotsessid ei olnud deduktiivsed nagu tavaliselt. Ma ei järeldanud midagi faktide põhjal, vaid lihtsalt teadsin – kiirelt, vaheult ja igasuguse kahtluseta.”, lk. 224.
“…nende maailm on kõige ilusam ja suurepärasem asi, mida üldse võib ette kujutada. / …meeldis ilu. / Ma igatsesin midagi väljendamatut, kuid see igatsus polnud minu oma.”, lk. 230.
_______________________________________________________________

(VI.) -- CARLOS CASTANEDA:
KOTKA AND” // “THE EAGEL’S GIFT”
Tõlkinud: Urmas Lipand. // Pärnu 1995, // Kirjastus: “CHIRON”. // Copyright Laws: NEW YORK: 1981.

“… praktiseerisid iidset tarkust, mida meie ajal tuntakse üldiselt nõidusena… // Tegelikult omavad selle traditsiooni praktiseerijad äärmiselt kõrget enesedistsipliini ja valdavad väga keerulisi praktilisi võtteid.”, lk. 5.
“…pean taas kord kinnitama, et käesolev töö ei ole väljamõeldis. See, mida ma kirjeldan, on meile tundmatu ja näib seetõttu ebareaalsena. // Ma ei saa anda mingit muud tõendust oma heast tahtest, kui veelkord kinnitada, et ma ei ela kaksikelu; kogu mu eksistents on seotud don Juani süsteemi põhimõtete järgimisega.”, lk. 6.
“…Don Juan oli kirjeldanud unenägemisekunsti kui võimet muuta harilik unenägu kontrollitavaks teadvusseisundiks erilise tähelepanu abil… // … Varitsemiskunsti tutvustati mulle kui toimingute ja põhimõtete kogumit, mis võimaldab inimesel iga mõeldavas elusituatsioonis hakkama saada.”, lk. 7.
“…see saavutatakse unenägemise keeruka kasutamise ja teatud range süstemaatilise pingutuse kaudu, mida ta nimetas mittetegemiseks. Mittetegemist määratles don Juan kui ebatavalist tegu, mis hõivab kogu meie olemuse, sundides seda saama teadlikuks…”, lk. 16.
“…Märkemte tegemine ei aidanud mul mitte ainult kuuldut meeles pidada, vaid see ka rahustas mind. See oli mu kõige kindlam toetuspunkt.”, lk. 19.
“… ,et unenägemine on magamise mittetegemine. Seetõttu võimaldab nenägemine kasutada ka seda osa elust, msi tavaliselt veedetakse magades. Unenägemise praktiseerijad / neil näib üksnes suurenevat ärkveloleku aeg. // tervikliku olemuse energiale // tuntakse tahtena / keha energiat võib tahte abil muuta ükskõik milleks.”, lk. 20-21.
“… et mul tuleb elada eranditult oma isikliku jõu varal, mida ma mõistsin kui olemise põhitingimust, korrapärast suhet subjekti ja universumi vahel.”, lk. 26.
“… Don Juan ütles, et see oli märk, mille mulle andisd inimeste saatust juhtivad jõud.”, lk. 62.
“… , et sõjamees teab, et ta ootab ja teab ka, mida ta ootab ning oodates naudib ta maailma oma silmadega. Tema arvates oli rõõm sõjamehe ülimaks saavutuseks.”, lk. 70.
“…oli mulle õpetanud oma saatust alandlikult vastu võtma. / “Sõjamehe saatuse käik on muutmatu. / Selles peitub väljakutse. Kui kaugele suudab ta nendes jäikades raamides minna ? Kui laitmatu suudab ta olla ? Kui tema teerajal on takistusi, püüab sõjamees neid laitmatult ületada.”, lk. 88.
“Teadisn, et see naine oli kõige puhtama, eelarvamustevaba ja sügava kiindumuse kehastus.”, lk. 95.
“…Sõjamees on inimene , eks taotleb vabadust. / Kurbus ei ole vabadus. // Kiretus annab võimaluse hetkeks peatuda, et olukordi ümber hinnata…”, lk. 100.
“…Energia, mis on tarvilik unenägemises liikumiseks // Seda energiat nimetas ta tahteks, valikutegemise ja kokkupanemise jõuks.”, 109.
“… tahte mõiste / et tahet võib kirjeldada kui maksimaalset kontrolli keha kui energiavälja helenduse üle; või siis võib seda kirjeldada kui meisterlikkuse tasandit või olemisseisundit, mis võib ootamatult / tungida sõjamehe igapäevasesse ellu…”, lk. 115.
“… Tundus nagu oleks / viibinud mu mõtteis ja lugenud neid nagu raamatut…”, lk. 131.
“…tonal / hõlmab kõike, mida meie intellekt taibata suudab. / Nagual / on aga kirjeldamatu ja sõnastamatu… / ta ei lase end selgitada intellektuaalsete mõistete abil.”, lk. 132.
“….Seotust reegliga võis kirjeldada kui legendi läbielamist. Don Juan elas legendis, legendis, mis mässis ta endasse ja tegi temast Naguali.”, lk. 137.
“...jõud, mis valitseb kõigi elusolendite saatust, peegeldab ühetaoliselt ja ühekorraga kõiki neid elusolendeid. Seepärast ei saa inimene palvetada / poole eelista ja soosingu saamiseks. Inimlik osa / on liiga tähtsusetu ega mõjuta tervikut. // Nägija, kes leiab läbipääsu / teab, et / kingitus on võimalus muuta teadvus igaveseks.”, lk. 138.
“… et teadvust, mis tavaliselt suremise hetkel loovutatakse, on võimalik alal hoida. // edu reegli tõelise olemuse mõistmisel ja võttis selle täielikult omaks kui praktiliste tegevusjuhiste kogu, mitte kui müüdi.”, lk. 142.
“… Ta arvas, et Kotka and – vabadus -- pole annetus, vaid võimalus omada võimalust.”, lk. 144.
“… et suhelda naissoost sõjameestega, peab Nagual olema oma isikliku jõu tipus, säärase selguse ja enesevalitsemise seisundis, milles inimlikud tunded mängivad minimaalset osa.”, lk. 146.
“…Kui muud ei saa, siis võiks ta ju vähemalt nõiaks õppida. // … kuid sundis ühtlasi ka sügavamale enesevaatlusele.”, lk. 148.
“…et jõud, millega tema heategija viis läbi oma plaanid, tulenes teadmisest, et Kotkas on tõeline ja lõplik, ning et inimeste tegevus on täielik lollus.”, lk. 168.
“…ei tee midagi ilma kindla põhjuseta. // et sõjamees ei kaota pead mitte üheski olukorras -- mõistusest rääkimata.”, 170.
“…Sellest hoolimata otsustasid nad, et elavad oma elu laitmatult lõpuni, lihtsalt selleks, et olla laitmatu, ilma mingi muu eesmärgita.”, lk. 174.
“…lohutus, mida / olendid teineteise seltskonnas leiavad, on kirjeldamatu ja alati liiga lühiajaline. / et meid on kokku viinud jõud, mis jäävad meie mõistusele käsitamatuks. Ainus, mida meil pole, on aeg.”, lk. 182.
“…ja pidi mu mõistuse juhtima veendumusele, et inimolendites on peidus ka mingit teist tüüpi teadvus.”, lk. 195.
“…Sa ei suuda üldse iseseisvalt tegutseda. Sellest seisundist võib sind välja aidata ainult naine.”, lk. 214.
“… Ta ütles, et ilu on deemon, mis kasvab ja tugevneb ühe, kui seda imetletakse…. // ja kui ilusaid inimesi otsides ringi vaadata, võib leida kõige armetumaid olevusi…”, lk. 216.
“…Reegli esimene õpetus ütleb, et kõik meie ümber on otsatud müsteerium. / .. et me peame püüdma seda müsteeriumi lahti harutada, lootmata eales sellega hakkama saada. // … olles teadlik otsatutest saladustest, msi teda ümbritsevad, ja kohustusest proovida neid ära mõistatada, leiab ta oma koha saladuste hulgas ja vaatleb end ühena nendest.”, lk. 223.

_______________________________________________________________

(VII.) -- CARLOS CASTANEDA
SISEMINE TULI” // “THE FIRE FROM WITHIN”
Tõlkinud: Urmas Lipand, Pärnu, 1995. // Kirjastus: “Chiron”. // Lk:. 3--231. // (Copyright Laws: New York.

“...et nägemine on inimolendite võime avardada oma tajude ulatust, kuni nad on võimelised hindama mitte ainult kõigi asjade välisilmet vaid ka põhiolemust.”, lk. 6.
“...Tarkus ilma headuseta / ja teadmised ilma tasakaaalukuseta on tarbetud.... // teadmiste kolme tahku: teadvuse, varitsemise ja taotluse valdamist.”, lk. 7.
“...läbi aastatuhandete ulatuvas teadmiste ahelas. // ... olid ebatavaliseda inimesed – võimsad nõiad, sünged, pühendunud inimesed, kes tegelesid inimese ja universumi saladustega ning valdasid salateadmisi, mida nad kasutasid inimeste mõjutamiseks ja allutamiseks, fikseerides oma ohvrite teadvuse sellele, mille nad olid välja valinud. // Väga raske on taibata, et teadvusega on võimalik mainpuleerida.”, lk. 9.
“...Nägemine on isemoodi teadmise tunne / tunne, et sa tead ilma ühegi kahtlusevarjundita. // soosisid teatud erilist tarkust...”, lk. 11.
“... kes tahavad arendada oma enesevalitsemise võimet ja kelle tegevus on suunatud mingite kindlate eesmärkide saavutamisele, millest oleks kasu...”, lk. 18.
“... Laitmatus ei ole midagi muud kui energia arukas ja sihikindel kasutamine / Ma olen kogunud energiat ja see teeb mind laitmatuks. // Sõjamehed teevad strateegilisi arvestusi. / Nad vaatavad üle kõik, millega nad oma elus tegelevad. Seejärel otsustavad nad, mida on võimalik muuta, et säästa energiat.”, lk. 19.
“...sõjamehelikkuse tunnusteks -- need on enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus, õige ajastamine ja tahe.”, lk. 20.
“... geniaalne sõjakavalus... / et laitmatus on ainus asi, mis teadmiste teel üldse loeb.”, lk. 21.
“...saada teadjaks. Kui teadjad õpivad nägema, siis on / ... saanud nägijateks. / ... enesevalistemisest ja distsipliinist. // Sõjamees on orienteeritud iseendale / igakülgse enese tundmaõppimise mõttes. // Nende enesetähtsust ohjeldab mõistmine, et reaalsus pole muud kui üksnes meiepoolne tõlgendus.”, lk. 26.
“... mul oli enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus ja ajastamiseoskus. // Olin rõõmsameelne ja tugev ega hoolinud karvavõrdki oma uhkusest ja hirmust. Käitusin nagu ühele laitmatule sõjamehele kohane. / vaimu häälestamist / nimetatakse enesevalitsemiseks.”, lk. 27.
“...enesedistsipliiniks... // ... lihtsalt rõõmsalt oodata – see, mis tulema peab, tuleb – siis, kui on õige aeg. // Olin sõjamees. ma teadsin, et ma ootan, ja ma teadisn ka, mida ootan. Selles peitubki sõjamehksoleku suur rõõm.”, lk. 28.
“... Ma olin olnud rõõmsameelne ja rahulik. Minu enesevalistemine ja distsipliin olid tugevamad kui kunagi varem ... // Kannatlikkus tähendab vaimu abil tagasi hoida midagi, mida sõjamees teab kindlasti tulevat. // Tingimusel, et sõjamehel on olemas enesevalitsemine, distsipliin ja ajastatus, garanteerib kannatlikkus selle, et kui keegi on midagi ära teeninud, siis selle ta ka saab.”, lk. 30.
“... tuntust, tundmatust ja tunnetamatust ... // ... tundmatu on miski, mis on inimese eest varjatud, looritatud – võibolla ... / mis jääb siiski inimtaju piiridesse. Tundmatu muutub ükskord tuntuks. Tunnetamatu on aga midagi täiesti kirjeldamatut, mõeldamatut, hoomamatut.”, lk. 33.
“... Me tajume. See on fakt. // Meie meeled tajuvad nii, nagu meie teadvuse iseärasused neid tajuma sunnivad.”, lk. 36.
“... et kõigi tajuvate olendite olemasolu mõte on teadvuse arendamine...”, lk. 37.
“... kui näevad esmakordselt eksistentsi kogu tema keerukuses ja avastavad, et nende normaalse teadvuse piiratus on seda seni moonutanud.”, lk. 48.
“... Vale on inimese võhiklik ja hoolimatu suhtumine oma maagilisse loomusesse. pole õige raistata hoolimatult eluandvat seksuaaljõudu ja mitte saada lapsi, kuid samavõrd ekslik on viibida õndsas teadmatuses selle suhtes, et ka laste saamine tuleb kinni maksta ...”, lk. 54.
“...Allika / ... mille abil teiste tasandite olevused tulevad üles meie tasandile, et meile pilku heita, meid jälgida.”, lk. 77.
“... puhas igatsus sügavuste järele ja mõõtmatu hirm selle sügaviku jäise üksilduse ees.”, lk. 80.
“... sest Jumalat ei ole. // See tähendas ju võimu! // ... et ainus mis maksab, on laitmatus, vabastatud energia.”, lk. 83.
“... ei ole olemas esemelist, objektiivset maailma, on vaid energiaväjadest koosnev universum ... // ... teadvus tekib pideva surve mõjul...”, lk. 88.
“... Kui kellegi kogumispunkt paigast liigub tähendab see täiesti üheselt, et see inimene on hull. // ... omaks võtta, et on haiged ...// ... teine võimalus on aga jääda külmaks ja häirimatuks... // ... sõjamehed ei kaota kunagi külma verd. nad ei lase end millestki häirida.”, lk. 97.
“... et kogu saladus peitub tajumises. mitte niivõrd selles, mida me tajume, vaid selles, kuidas me tajume. // ... et meie meeled on võimelised tajuma kõike. // ... inimese meeled hakkavad tajuma täiesti kujuteldamatutel viisidel.”, lk. 101.
“...sõjamehe tee lõputut üksildust ... // ... on täieliku vabaduse sõjamehed, nende ainsaks sihiks on täielik vabanemine, mis jõuab kätte siis, kui nad saavutavad täieliku teadvuse. // Sõjamehed valmistuvad teadvelolekuks ... // ... kui nad on eimiski, saavad nad kõigeks.”, lk. 103.
“... need, kes meid kasvatavad ... // ... mis toimub inimolenditega väikelapseeas / mil igaüks, kes lastega kokku puutub õpetab neid... // üha keerulisema sisedialoogi abil. Sisemine dialoog on protsess...”, lk. 106.
“... Jõutaimedel on selline mõju ; kuid ka nälg, väsimus, palavik ja muu seesugune võib anda sama tulemuse.”, lk. 107.
“...Kui nihe on minimaalne, siis öeldakse, et tegemist on fantaasiatega. Kui nihe on suurem, nimetatakse tulemust hallutsinatsioonideks.”, lk. 108.
“... Naised annavad tõuke tundmatuse mõõtmatute avaruste ületamiseks. Selle loomupärase ande tõttu on naised väga ägedad.”, lk. 110.
“...et kui kogumispunkt nihkub üle teatud piiri, võib see kokku panna maailmu, mis on täiesti erinevad sellest maailmast, mida me tunneme.” lk. 112.
“...teadvuse valdamise kunsti, varitsemiskunsti ja taotluse valdamise kunsti põhimõtetest lähtudest. // ... mitte raisata oma seksuaalenergiat.”, lk. 115.
“... sõjamees on maailmas selleks, et õppida olema erapooletu vaatleja, et mõista iseenda saladust ja suuta ohjeldada oma vaimustust, kui ta avastab, kes ta tegelikult on. See on uute nägijate suurim eesmärk. // ... intuitsiooni ja jumaliku rõõmu maailmale..."” lk. 117.
“... Ta oli palju julgem ja sai edukalt hakkama olkorras ... // ... et paindlikumad on need inimolendid, kelle sisedialoog on voolavam ja mitmekesisem.”, lk. 122.
“... Naised on palju veidramad kui mehed... / ... et naised on palju imelikumad kui mehed...”, lk. 123.
“... kuid peened, keerukad ja suurt järjekindlust nõudvad tegevused ...”, lk. 128.
“... suudavad / olendid tabada / kõige peenemaidki mõtteid, meeleolusid ja kartusi.”, lk. 129.
“... Nad teadsid, et nende eelkäijad olid sooritanud otse üleloomulikke vägitegusi, manipuleerides mingi salapärase ja imeväärse jõuga, mida nad nimetasid lihtsalt väeks. // tegu on energiaga / Selle energia nimetasid nad tahteks.”, lk. 135.
“... Seda hakati nimetama sõjamehe teeks ehk sõjamehe rajaks. // Sisemine tugevus tähendab meelerahu, peaaegu, et ükskõiksust, muretust, ennekõike aga loomulikku ja sügavat kalduvust kõike uurida, kõigest aru saada. /// Ainus, mida on tarvis, on laitmatus, energia. Ja see algab ühestainsast teost, mis on hästi läbimõeldud, täpne ja järjekindel.”, lk. 139.
“... Kõrvalekaldumatu taotlus viib sisemise vaikuseni ja sisemine vaikus sisemise tugevuseni... // ... unenägemisega on võimalik tegelda jka iseseisvalt, ilma igasuguse kõrvalise abita.”, lk. 142.
“...Selline on kord juba teadvuse salapära. Seda salapära õhkub igast inimolendist; meist õhkub pimedust ja seletamatuid asju. // ... teadvustades endale, et inimene on salapärane olend.”, lk. 145.
“...need sõjamehed võivad aidata inimestel terveks saada / või haigeks jääda. Nad võivad aidata neil leida õnne ...”, lk. 148.
“... See oli süsteem, mis soosis vabadust, valikut ja arusamist. //... tõeline strateegia meistriteos.”, lk. 151.
“... järjekindla pingutuse ja kõrvalekaldumatu taotluse kohta. // ... tuleb mul distsiplineeritult ja järjekindlalt ...”, lk. 152.
“... Ma ei olnud veel kordagi oma elus ilusat naist paljana näinud. Olin ikka veel väga nõrk. // ... tema sundimatust, tema salapärast võimet ... / ... tema head vaistu, kõige rohkem aga tema mõju kõigile inimestele, kes iganes tema lähedusse juhtusid.”, lk. 155.
“...Minu jaoks oli ta alati olnud kättesaamatu ideaal. // ... kogumispunkti asend määrabki ära meie käitumise ja meie enesetunde. // ... oli tõeline maag, mustkunstnik, kes oli tahte jõu käsitlemises saavutanud sellise taseme, et tulemused ületasid tavalise inimese mõistmisvõime.”, lk. 156.
“... .taipavad millist tohutut hinda on nende elude eest makstud. / ... annab neile lugupidamise ja aukartuse elu kui sellise ees üldiselt ja eriti omaenda elu ees...”, lk. 157.
“... nii läbitungivate ja metsikute silmadega ... / ... ei lase kunagi kellelgi aru saada, et tema juhib asja. // ... tuleb ja läheb jägi jätmata.”, lk. 164.
“... kainus peab küpsema ja muutuma sõltumatuks, iseseisvaks jõuks... // ... et võibolla me oleme sisimas oma võimetest teadlikud.”, lk. 168.
“... et üks kõige hämmastavamaid saladusi on see, kuidas tahe -- ebaisikuline häälestuse jõud -- muutub taotluseks, isikustaud jõuks, mis on konkreetse indiviidi käsutuses.”, lk. 169.
“... sest kõik tõesti erakordne, mis nägijate või lihtsate inimestega toimub, toimub tavaliselt iseenesest, üksnes taotluse jõul.”, lk. 184.
“...Valdavaks tundeks oli aga täielik ükskõiksus. Toimuv ei läinud mulle vähimatki korda.”, lk. 189.
“... nad olid sihukesed ahned pisikesed väärakad // Et tungida sellesse hirmuäratavasse üksindusse... // Armastust on vaja, armastust elu, seikluste ja saladuste vastu. On vaja kustumatut uudishimu ja kõvasti pealehakkamist. // Don Juan oli öelnud, et niipea kui kogumispunkt nihkub, jääme me magama.” lk. 193.
“... maailma kõigi aegade müstikutel oli üks ühine omadus... // Läbi sajandite on müstikud andnud meile liigutavaid kirjeldusi oma kogemustest. // ... ja loonud omaenda näo ja kuju järgi.”, lk. 202.
“... Hiilgus, mida nägin, oli sõnulseletamatu, ja ometi poleks ma suutnud öelda, mis just selle vaatepildi nii ilusaks teeb. / ... selle ilu loob harmoonia, rahu ja puhkuse tunne.”, lk. 204.
“... kasutanud minu õpilaspõlve alguses jõutaimi... / Jõutaimede ja unenägude mõju ... // ... õpilases arusaama, et maailma tajumine ei ole kunagi lõplik.”, lk. 206.
“... tulised pruunid silmad näisid naeratavat, ja / Minu meelest oli ta hurmavalt kaunis.”, lk. 214.
_______________________________________________________________

(VIII.) -- CARLOS CASTANEDA:
VAIKUSE JÕUD”, “THE POWER OF SILENCE”.
Tõlkinud: Urmas Lipand, // Pärnu, 1995. // Kirjastus: “Chiron”. Lk.: 5 – 208.

“... Ma tahan öelda, et tavalisel inimesel puudub vajalik energia, et nõidusega hakkama saada. // Pigem õpid sa säästma energiat. // Nõidus on teadvuse seisund, nõidus on võime tajuda midagi, mida tavaline tajumine ei suuda.”, lk. 6.
“.... et meie käeulatuses on tohut suur jõud. // ... et laseb ennast veenda varjatud jõust omaenda olemuses, ning et ta võib selleni jõuda. // ... et universumis ekisteerib üks mõõtmatu, kirjeldamatu mõju, mida nõiad nimetavad taotluseks.”, lk. 7.
“... kellel on erakordne energia; õpetaja, kellel on mõistlikkus, kannatlikkus, stabiilsus. // nende energia võimaldab neil ammutada rahu, harmooniat, naeru ja teadmisi otse algallikast, taotlusest...”, lk. 8.
“... Soovitas / mul kirjutada raamat // Kõigepealt tuleb sul silme eest läbi lasta oma kogemused, otsekui elaksid sa need uuesti läbi. // ... kolmes valdkonnas: teadvuse, varitsemise ja taotluse valdamise alal. // Teadvuse valdamine on mõistuse mõistatus; kimbatus, mida nõiad kogevad siis, kui hakkavad aimama teadvuse ja tajumise hämmastavat ulatust ja salapära. // Taotluse valdamine on vaimu mõistatus ehk abstraktsuse paradoks, nõidade mõtted ja tegevused ülekantuna kaugemale meie igapäevast inimlikku olemisviisi.”, lk. 9.
“... teeb see võimalikuks täiesti teistsuguse maailma tajumise – sama objektiivse ja tegeliku nagu see, mida me normaalselt tajume. Nõiad lähevad sellesse teise maailma, et saada energiat, jõudu, üldiste ja eriliste probleemide lahendusi, või et astuda vastu kujutlematule. Taotlus on kõikeläbiv mõju, mis on meie tajumise põhjuseks.”, lk. 10.
“...et võlgen temale oma peene häälestatuse // ... minu muutmise kahetsusväärsest olendist laitmatuks sõjameheks.”, lk. 18.
“... ei oleks neil mingit austust, mingit imestust. // Ainus viis tunda taotlust / on tunda seda otseselt läbi elava seose, mis eksisteerib taotluse ja kõikide teadvusel olevate olendite vahel. Nõiad kutsuvad taotlust kirjeldamatuks, vaimuks, abstraktseks...”, lk. 20.
“... kas nõiad võivad ennet ka ekslikult tõlgendada. // Ta selgitas, et kui nõid tõlgendab ennet, siis teab ta seel täpset tähendust, ilma et tal oleks aimugi, kuidas ta seda täpselt teab. // Nõidadel oli asjade otsese teadmise tunne. / intuitsioonina”, lk. 22.
“...et selle mehe ühendav side vaimuga oli erakordselt selge //.. tohutute ressurssidega, kes on võimeline looma ekraani kaitseks või maskeerimiseks, sündinud nõid ning täiuslik kanditaat naguali õpilaseks.”, lk. 26.
“... et vaim oli andnud talle ühe teise väljendumise. ta pidi olema rahulik, kõigutamatu. ta pidi tegutsema, otsekui poleks tal midagi kaotada ning sekkuma lihtsalt niisama. // Nagualid teevad otsuseid //... et vaim ise oli teinud selle võimalikuks. See puudutas kõike seda, mida võttis ette nagual juhul, kui ta järgis vaimu väljendumisi.::”, lk. 27.
“... et ta hoiataks seda noort naist tema üleliigse energia ja ohtlike tagajärgede eest, mis sellel võisid olla tema elu ja heaolu suhtes ning kutsuks teda ühinema nõidade maailmaga, kuna see oleks ainus kaitse tema ennasthävitava jõu vastu. // ... et nõiad räägivad nõidusest kui ühest maagilisest saladuslikust linnust, kes on peatunud oma lennul üheks hetkeks, et anda inimestele lootust ja sihti; et nõiad elavad selle linnu tiiva all, mida nad nimetavad tarkuse linnuks, vabaduse linnuks; et nad toidavad teda oma pühendumise ja laitmatusega. // ... ning et vabaduse lind võib teha vaid kahte asja: võtta nõiad kaasa või jätta nad maha.”, lk. 28.
“... Naguali isiksuse jõud ona alati kõikehõlmav, et ta on praktiliselt vastupandamatu // ... sihikindluse, oma vaba oleku ja objektiivsusega. nad olid lummatud tema mõistlikkusest... // ... pildi nõidade maailmast...”, lk. 29.
“... minu katse pärast muuta ühiskonna teaduse probleemiks kõik, mida ta mulle õpetas.”, lk. 32.
“... et sõjamees on enese jaoks kõik? / Sõjamehe jaoks algab ja lõppeb kõik iseendaga. // .. konservatiivset inimest, kes hindas oma privaatsust.”, lk. 35.
“... austas väga seksulaalenargiat / Ta uskus, et see on meile antud selleks, et me kasutaksime seda unenägemiseks. // ... ning seksulaaenergia on unenägemiseks vajalik. // Kui sa ei ole hoolikas oma seksuaalenergiaga ...”, lk. 37.
“... Teadmine ja kõne on lahus. // .. et ei ole võimalik rääkida vaimust / Kuna vaimu võib ainult kogeda. / Kuid see on alati meie ümber liikumas. Mõnikord tuleb ta mõne juurde meist.”, lk. 39.
“... Nii hoiatatakse neid alati ette, nad on alati teadlikud... // ... vajavad nõiad elavat, tugevat eesmärki – erilist mõistuse seisundit, mida nimetatakse kõrvalekaldumatuks taotluseks”, lk. 42.
“... et vabatahtlikud ei ole nõidade maailma teretulnud, kuna neil on juba omaenda siht...”, lk. 43.
“... et inimese jõud on äraarvamata suur, et surm eksisteerib vaid sellepärast, et me oleme seda alates oma sünnimomendist taotlenud, et surma taotlust on võimalik tagasi hoida, pannes kokkupanemispunkti oma asendit muutma.”, lk. 45.
“... et vaimu seisukohalt seisneb nõiduse ülesanne meid temaga ühendava seose puhastamises... // .. üks lõputu ebamäärane millegi vajamise tunne.”, lk. 46.
“... võimetuse ja hämmelduse. // ta aimab suur ekindlusega, et on olemas mingi nimetu mõju, aukartustäratav oma lihtsuses, mis meie saatuse ära määrab.”, lk. 49.
“... Seega alustas vaim temale nõiduse saladuste õpetamist. // .. et näidat talle, kuidas koguda energiat...”, lk. 50.
“.... Ta oli nii maag kui ka kunstnik. // Don Juan ütles, et tajumise ümber tiirleb kõik, mis inimene on või mida ta teeb // ... muutub vastavalt ka maailmatajumine. // Tema ümbermuutumised olid strateegilised...”, lk. 53.
“... Sa oled sellele elukale nii meeldima hakanud. // Inimlikus kontekstis me võime planeerida ja kavandada ning sõltuvalt õnnest koos meie osavuse ja visadusega võib meil olla edu.”, lk. 55.
“... Varitsemise kunst seisneb kõigi oma maskeeringu üksikasjade tundmaõppimises / .. et mitte keegi ei tea, et sa oled maskeeritud. Selleks pead sa olema halastamatu, kaval, kannatlik ja meeldiv.”, lk. 59.
“... et varitsemine on kunst, mida võis kõige suhtes rakendada ja et selle õppimisel on neli tahku: halastamatus, kavalus, kannatlikkus ja meeldivus. // ... halastamatus ei tohi olla julmus, kavalus ei tohi olla alatus, kannatlikkus ei tohi olla ükskõiksus ja meeldivus ei tohi olla naiivsus. // Ole halastamatu kuid vallutav / Ole kaval kuid lahke. Ole kannatlik, kuid aktiivne. Ole meeldiv kuid järeleandmatu. Ainult naised suudavad seda teha.”, lk. 61.
“... Inimestel pole aimugi imelikust jõust, mida me iseendas kanname.. // Näiteks praegusel hetkel on sul vahendid lõpmatusse jõudmiseks...”, lk. 64.
“... kõige tugevam ja ohtlikum nõid ja samuti ka kõige salapärasem.”, lk. 66.
“... kas sa oled meeldiv või kannatlik või halastamatu või kaval // Kuid sa võid õppida oelma halastamatu, kaval, kannatlik ja meelidv // ... et halastamatus, kavalus, kannatlikkus ja meeldivus olid varitsemise põhiolemuseks. // dikteeris nende tegusi laitmatus.”, lk. 69.
“... kahe valdkonna – varitsemise ja taotluse kohta. Ta nimetas seda vanade ja uute nõidade tippsaavutuseks, mis oli just see, mis huvitas nõidu niisamuti tänapäeval, nagu tuhandeid aastaid tagasigi.”, lk. 70.
“... Sõnad on tohutu võimsad ja tähtsad ja on maagiliseks omandiks nendele, kel neid on. // ... seda tugevamaks muutub veenumus, et teatakse midagi ja samas puuduvad sõnad selle selgitamiseks. // et sõjamees varitseb iseennast / Ta varitseb iseennast halastamatult, kavalalt, kannatlikult ja meeldivalt.”, lk. 71.
“...oli sellise käitumissüsteemi leidmine, mis polnud ei väiklane ega kapriisne, vaid ühendas moraali ja ilutunde... / Ja et seda teha vajavad nad moraali ja ilu.”, lk. 72.
“... Mõtlemine ja selle ütlemine, mida sa täpselt tahad öelda, nõuab äraütlemata suurt energiahulka.”, lk. 73.
“... nad hakkasid rääkima sõnu kasutamata. // .. vaimu laskumine on alati varjatud..”, lk. 82.
“...ja ma kuulsin tema mõtteid, otsekui oleksid need olnud minu enda sõnad räägituna minule endale.... / ... mis polnud mõtetes väljendatud.”, lk. 84.
“... Ta ütles, et tuhandeid aastaid tagasi olid nõiad nägemise abil saanud teadlikuks, et maa on tajuv olend ja et selle teadlikkus võib mõjutada inimolendite teadlikkust.”, lk. 85.
“... vaikse teadmise, meie taotluse tundmise kaotamise kohta. Nõidus oli seega tagasimeinek algusesse, tagasipöördumine paradiisi.”, lk. 87.
“... ja et pole oluline, missugune meie saatus on, kui me läheme sellele vastu täieliku loobumisega.”, lk. 89.
“.... vaid sõjamehe väljaõppest ajendatuna. // sõjamees on maagiline ja halastamatu, sõltumatu isik kõige peenema maitse ja kommetega, kelle ülesanne maailmas on teravdada, kuid ometi püüda varjata oma lõikavaid servi nii, et keegi ei võiks teda kahtlustada halastamatuses.”, lk. 90.
“... Nõiad varitsevad end pidevalt... // Varitsemine on eriline käitumine, mis järgib kindlaid põhimõtteid. See on salatsev, varjav...” lk. 91.
“... ... petlik käitumine, mis on kavandatu selleks, et vapustada. Ja kui sa varitsed iseennast, siis sa vapustad iseennast, kasutades omaenese käitumist halastamatul, kavalal viisil. // Seega on surma ideel nõia elus monumentaalne tähtsus. // Meie kõige kallimaks maksmaminev eksitus tavaliste inimestena on järeleandmine surematuse tundele. See on otsekui usk, et kui me ei mõtle surmast, siis me võime end selle eetst kaitsta. // ... selge pildita surmast pole mingit korda, mingit mõistlikkust, mingit ilu. Nõiad heitlevad, et saavutada seda otsustavat taipamist, et see aitab neil mõista kõige sügavamal võimalikul tasandil, et nad pole üldse kindlad selles, et nende elu kestab veel ühe hetke. See taipamine annab nõidadele julguse olla kannatlik ja ometi tegutseda, julguse olla rahul, ilma rumal olemata.”, lk. 92.
“... Ta selgitas, et luuletajad igatsevad nõidade maailma järele, ise seda teadmata. Kuna nad ei ole nõiad teadmiste tasemel, siis kõik, mis neile jääb, on igatsus.”, lk. 93.
“... tema nagu tõeline sõjamees valab ilu külluslikult vastuvõtjatele, pealtvaatjatele, jättes endale ainult oma igatsuse. See vapustus, see ilu shokk ongi varitsemine...”, lk. 94.
“... teerada, mis viis täiuslikkuse, jõu, vaimu juurde. // kollektiivset psühholoogilist stressi.”, lk. 96.
“... Ta on oam rahva ära päästnud. tema siht on olnud suurem tema isikust.” lk. 97.
“.... Selleks, et maagia võiks meid oma võimusesse võtta, tuleb meil eemaldada oma mõistusest kogu kahtlus. // Kui kahtlused on kord eemaldatud, siis on kõik võimalik.”, lk. 100.
“... ainus viis selgesti mõelda on üldse mitte mõelda... // Teine oli täpne mõtlemine. See oli funktsionaalne, ökonoomne, ning jättis väga vähe asju selgitamata.”, lk. 102.
“... halastamatus / ilmneb nõidade silmades. See on nagu helendav kile silmade peal. Nõidade silmad on säravad. Mida suurem on sära, seda halastamatum on nõid. // Ülevaate tegemine oma elust, nii nagu nõiad seda teevad, on võti nende kokkupanemise punkti liikumisele. Nõiad alustavad oma ülevaate tegemist mõtlemisega, meenutades oma elutee kõige olulisemaid tegusi.”, lk. 103.
“... on tõde selles, et silmad / Neil on sügavam seos abstraktsega. // Don Juani vastus oli, et inimese võimalused on nii tohutud ja saladuslikud, et nõiad, selle asemel, et nende üle mõelda, on valinud nende uurimise, lootmata neist kunagi aru saada.”, lk. 104.
“... Tasuta ja laitmatult andmine noorendab mind ja uuendab minu imestust.”, lk. 107.
“... Miski hoidis mind karmi, külma, efektiivse ja vaiksena. // See oli halastamatuse esimene õppetund.”, lk. 117.
“... Ta ütles, et kõik, mida nõiad tegid, oli nende kokkupanemise punkti liigutamise tagajärg, ning et selliseid liikumisi kontrollis see enregia mis oli nende käsutuses. // ... et iga inimolendi sees on hiigelsuur pime vaiksete teadmiste järv, mida igaüks meist suudab tajuda.”, lk. 118.
“... Üks oli äärmiselt vana, ennast hästi tundev, ükskõikne. See oli raske, tume ja ühenduses kõige muuga. See nautis asju ilma midagi ootamata.”, lk. 119.
“... Ohtlik on mitteteadmine, mis sinuga toimub. Kui sa kord tead, siis ei ole enam mingit ohtu. // ... on väljendada oma meeleheidet vägivaldsete ja küüniliste enesehävitamise tegudega. // ... on tal lootust rahule, rahuldusele ega saavutusele. // individuaalse või kollektiivse lolluse akte ega juhuslikku vägivalda.”, lk. 122.
“... nii, et ta võib minna üle piiri ja jõuda kohta, kus ei ole haletsust. // Halastamatus on enesehaletsuse või enesetähtsuse vastand. Halastamatus on mõistlikkus.”, lk. 125.
Kuid on olemas näiteid, nõidadest või tavalistest inimestest, kes ei vaja mitte kedagi. Nad saavad rahu, harmoonia, naeru, teadmised otse vaimult. Nad ei vaja vahendajaid.”, lk. 128.
“...et maailm on lõpmatult keerulisem kui meie metsikumadki fantaasiad. / Miks me igatseme, et keegi meid juhiks, kui me suudame seda isegi teha ?”, lk. 130.
“...Tegelik liigutja on vaim, abstaraktne; miski, mida ei ole võimalik näha ega tunda; miski, mida ei paista olemas olevat ja mis siiski on olemas.”, lk. 131.
“...inimolendid on lõpmatult keerulised ja saladuslikumad kui meie metsikumadki fantaasiad. // Inimolenditel on väga sügav maagiatunne: me oleme osa saladuslikust.”, lk. 135.
“... et mingi isikliku omaduse tõttu oli ta kangekaelne ainult naistega // keda ta oleks võinud püüda teadlikult või alateadlikult mõjutada.”, lk. 144.
“...tänu selle faktile, et ma ei ole olnud naisterahavaga, olin ma tugev ning vastupidav, / ,,, enne kui maailm minu kätte saab. // minu vaiksed kaitsjad, // See on elupäästja / Üks vaike kaitsja on seletamatu energiavooga, msi tuleb sõjamehele siis, kui miski muu enam ei toimi. // ... anda mulle nii palju nõidade valikuvõimalusi, kui vähegi võimalik.”, lk. 148.
“... Tema jõud ja uus arusaamatu arukus võimaldasid tal leida tööd isegi seal, kus tööd ei olnud.” // Ma kogesin ülima õnne hetki abikaasa ja isana.”, lk. 149.
“... Tema eraldatuse tunne, mis oli andnud talle jõu armastada. // abstraktne siht / nad taotlesid vabadust oma abstraktse sihina.”, lk. 150.
“... milles tal oli õnne oma ootustest rohkem: ta mõtles uuesti läbi kogu oma elu.”, lk. 151.
“... aga kuna ma olin laitmatult oma elu üle vaadanud..”, lk. 153.
“... Ta tahtis selgitada, et ta on nõid ning sellepäraste i saa jääda nendega. Ta tahtis selgitada, et tema eksitus oli olnud selles,et ta ei teadnud, et nõiad ei saa kunagi teha silda, et liituda maailma inimestega. Aga kui inimesed soovivad seda teha, siis tuleb neil teha sild liitumaks nõiaga.”, lk. 154.
“...Ei . Nõiad ei otsi kunagi kedagi. / Ja mina olen nõid. Ma olin maksnud oma eluga eksituse eest, et ma ei teadnud, et ma olen nõid, ning, et nõiad kunagi kellegile ei lähene.”, lk. 155.
“... et üks kõige dramaatilisemaid erinevusi tsiviliseeritud inimeste ja nõidade vahel oli viisis kuidas surm neile tuleb. Ainult nõid-sõjameestega oli surm heatahlik ja meeldiv. // Ainus vastuvaidlematu asi meie maailmas oli surm. Nõidade maailmas oli seevastu võimalik vastu astuda normaalsele surmale ... // Nõidade maailmas ei olnud võimalik otsuseid muuta ega uuesti üle vaadata. Kui need olid kord tehtud, siis jäid nad igaveseks. // ... ei suutnud mind veenda, et surma on võimalik vältida.”, lk. 165.
“... Ta ütles, et vanaaja inimesed muutusid legendaarseteks, kuna nad teadsid vaiksete teadmiste tõttu jõust, mida on võimalik saavutada... // Tunded, mida sellisel viisil esile kutsutakse, kannavad nimetust taotlus.”, lk. 167.
“... Ei olemas nõidust, ei ole olemas kurja, ei ole olemas kuradit. On ainult tajumine.”, lk. 168.
“... Ainult nõiad suudavad muuta oma tunded taotluseks / taotlus on vaim, seega on vaim see, mis liigutab meie kokkupanemise punkte.”, lk. 177.
Ta ütles, et inimene vajab praegu rohkem kui kunagi varem, et talle õpetataks uusi ideid, mis on seotud just tema sisemise maailmaga – nõidade ideid, mitte sotsiaalseid ideid, ideid, mis puudutavad inimest vastamisi tundmatuga, vastamisi oma isikliku surmaga.”, lk. 182.
______________________________________________________________

(IX.) -- CARLOS CASTANEDA:
UNENÄGEMISE KUNST” // “THE ART OF DREAMING”.
Tõlkinud: Kadri-Ülle ja Vello Masing. // Pärnu 1996. // Kirjastus: “Chiron”. // Copyright Laws: 1993, //LK. 5 – 219.

“... Don Juani jaoks oli nõidus teatud teoreetiliste ning praktiliste eelduste ellurakendamine, mis käsitlevad loodust ja taju rolli meid ümbritseva universumi kujundamisel. // ... erinevaid nõiakunste // ... Kõige tähtsamat neist nimetati unenägemiskunstiks.”, lk. 5.
“...-- seda, et meie igapäevaelu maailm on unikaalne ja ainuvõimalik, sunnib meid arvama üksnes ja ainult meie endi energeetiline seisund. Usus, et seda seisundit on võimalik muuta... //... unenägemine on nõia meetod tavalisi unenägusi praktiliselt ära kasutada // Unenägemist saab üksnes kogeda. Unenägemine pole mitte see, kui sa näed und / Unenägemise abil saame me tajuda teisi maailmu...”, lk. 6.
“...Carol Tiggs / Ta on veendunud, et selgitades maailma, mis don Juan meile pärandas, väljendame kõige paremini om tänulikkust temale ja oma aukohust jätkata tema püüdlusi.”, lk. 8.
“... Vabanedes taju sotsiaalsest osast, hakkad sa tajuma kõige tõelist olemust. Kõik, mida me iganes tajume, on energia... // Ma olen veendunud, et kui inimene tahab ellu jääda, peab tema taju sotsiaalne alus muutuma. // Kõik on energia. Kogu universum on energia.”, lk. 10.
“... Et sellest jagu saada, on meil tarvis energiat. Kui meil on vajalik energia olemas, tuleb nägemine iseenesest. // Siin on tegemist energia omamisega, usu mind...// Seega on nagual juba loomu poolest teenäitaja, nõidade grupi juht.”, lk. 15.
“... Räägitakse, et nad olid väga armsad, kuid äärmiselt pelglikud. Nad olid pigem nagu mingid tundmatud olendid. // Mina tahan vabadust. Vabadust alal hoida oma teadvus ja kaduda ääretusse.”, lk. 18.
“... Nõiad on harjunud mälu sellise näilise veidrusega. // Ta kinnitas, et nõiad pühendavad kogu elu meenutamisülesande täitmisele.”, lk. 21.
“... Vanad nõiad nägid, et mida suurem on nihe, seda ebatavalisem on unenägu ja vastupidi... // Nõiad peavad unenägemist äärmiselt keerukaks kunstiks. / et suurendada ja avardada oma tajude ulatust.”, lk. 22.
“... et teadvustame endale erilise tunde, mis eelneb sügavale unele / ja teadvustame endale, et jääme magama. // nõiad taotlevad kõike / lihtsalt seda taotledes.”, lk. 26.
“.... Nad paigutavad targalt oma energia ümber, heites kõrvale kõik, mis neile nende elus üleliigne tundub. Nad nimetavad seda meetodit nõia teeks. Sisuliselt on nõia tee, nagu don Juan selle esitas, käitumuslike valikute jada maailmas toimimiseks, kusjuures valikud on palju arukamad... // ja elusolemise kui tunnetusliku probleemi vahel. // vaid muudaksin need tõekspidamised neid korrates jõuliseks eluviisiks.”, lk. 34.
“... et ta natuke liiga intelligentne. // ... oli sajandite vältel lihvitud nõidade riuklik osavus.”, lk. 49.
“...Astuda vestlusse mingi kehatu häälega oli küll viimane asi, mida ma teha tahtsin. // ... et niisugused asjad on ühe nõia elus täiesti tavalised...”, lk. 59.
“... Unenägudest otsitakse tavaliselt mingit varjatud tähendust, neid võetakse mingite sümboolsete ennustustena, aga keegi ei suhtu neisse kui reaalsesse maailma, reaalsetesse sündmustesse.”, lk. 64.
“.... Don Juan nimetas unenägemist rännakuks mõeldamatutesse dimensioonidesse, rännakuks, mis võimaldab meil tajuda kõike, mida me inimestena üldse oleme võimelised tajuma // .. teisele poole inimliku valdkonna piire ja laseb meil kogeda tunnetamatut.”, lk. 67.
“...et anorgaanilistel olenditel puudub vähimgi huvi naiste vastu. // see põhines nõidade teadmisel, et universum on valdavalt naissoost ning meessugu kui naissugu tasakaalustav alge on küllaltki haruldane ja seega ihaldusväärne. // ... just see meessoo harukordsus ongi põhjuseks meeste piiramatule ülemvõimule meie planeedil.”,lk. 92.
“...nõidus on tegu. Tuleb aeg, ja sa hakkad oma kirge ellu viima nagu mina enda oma. Minu puhul väljendub see oma saatusele alistumises -- / aktiivselt nagu sõjamees.”, lk. 119.
“... Kokkuvõtete tegemine ja unenägemine käivad käsikäes. Oma elu uuesti üle vaadates muutume üha kergemaks. // sisuliselt kujutas see absoluutselt kõigi elusündmuste taaselustamist // Don Juan pidas kokkuvõtete tegemist oluliseks teguriks unenägija seesmiste suundumuste ja eelistuste ümberkujundamisel ning tema energia ümberjaotamisel. Kokkuvõtete tegemine vabastab meie olemuse sügavaimatesse soppidesse suletud energia – ilma selleta pole unenägemine võimalik.”, lk. 128.
“... Ta väitis, et tegelikult kujutab kokkuvõtete tegemine endast erilist nõiavõtet, mida kasutatakse kogumispunkti väikeste, kuid lakkamatute nihete esilekutsumiseks.”, lk. 129.
“... Ole laitmatu / Olla laitmatu tähendab seada oma elu korda, selleks, et muuta oma otsused vankumatuks ja anda siis endast palaju enam kui kõik, et need otsused ellu viia.”, lk. 134.
“... Korda endamisi vahetpidamata, et kogumispunkti saladus on nõiduse tugisammas. Kui sa seda endale küllalt kaua kordad, siis hakkab toimima mingi nähtamatu jõud ja muudab sind.”, lk. 147.
“... Kui inimene on arenemisvõimeline, siis küll. Nõidade üllas kohus on külvata maha mõte, et edasiarenemiseks peab inimene kõigepealt vabastama oma teadvuse köidikutest, mis seovad teda sotsiaalse elukorraldusega. Kui teadvus saab vabaks, suunab taotlus selle uuele arenguteele.”, lk.151.
“...Nõidade – ja inimese jaoks üldse – on teadvus ääretu uurimisvaldkond. teadvuse avardamiseks pole ükski vahend liiga halb ega ükski risk liiga suur. Pea aga meeles, et teadvust saab avardada üksnes selge mõistusega.”, lk. 157.
“... Don Juan seletas, et teadvuse kui meie keskkonna energeetilise elemendi kasutamises peitub nõiduse tuum. // ...laitmatult nõia teed järgides tuleb vabastada kogu meis leiduv energia...”, lk. 159.
“....tänapäeva nõiad / Nad on taibanud, et ainult sel juhul, kui nad säilitavad täieliku loobumuse seisundi, on neil energiat, et vabadusse pääseda.”, lk. 174.
“...unistus lahkuda siit maailmast ja siseneda kujuteldamatutesse dimensioonidesse. // Nad ihaksid tajuda tundmatut, ja see oli neil juba õnnestunud.”, lk. 187.
“...tema silmi / Ta silmad olid / säravad, selged ja rahulikud silmad. Peale don Juani polnud ma kellelgi nii säravaid ja elavaid silmi näinud.”, lk. 190.
“...Olin kõik need aastad käinud nõia teed, ja seepärast teadsin vähimagi kahtlusevarjuta, et universumis eksisteerib üksnes energia...”, lk. 202.
“... sest ta avastas, et anorgaanilised olendid peavad naisprinstiipi igaveseks. Nad usuvad, et naisprintsiip on nii paindlik ja ta tegutsemissfäär nii laiaulatuslik, et kõik, kes selle alla kuuluvad, on igasuguste püüniste ja lõksude eest kaitstud...”, lk. 207.
“... mis sunnib nõida jääma sõjamehe rajale / ja, et kõige rohkem kardab ta kaotada naguali, abstraktset, vaimu.”, lk. 211.
“...Alati olin ma igatsenud midagi abstraktset; see oli mingi / igatsus millegi nimetu järele, mis jääb mulle kättesaamatuks. // Don Juan oli meile õpetanud, et nõidadel pole aega ega vajadustki sellisteks tunneteks. // kinkis sulle taotluse tiivad / võime kontseptuaalselt mõelda / filosoofi mõistus.”, lk. 213.
... Sinu ees on tohutult raske ülesanne – suuta mõista mõistetamatut manöövrit. See on meisterlik käik // .. et lendu tõusta, et oma ankur lahti päästa.”, lk. 217.
... kingitus seisneb lõpututes unenägemise võimaluses / teises ajas ja teises maailmas; palju ääretumas maailmas, kus kõik on lahtine; maailmas, ksu isegi võimatu võib saada võimalikuks. Kogu asja mõte oli aga selles, et sa mitte ainult ei lelanud neid võimalusi läbi, vaid ühel päeval suudad sa neid ka mõista.”, lk. 218.
... kink kujutab endast lõputuid unenägemisvõimalusi. Sa ei tahtnud midagi konkreetset ja nii andis naine kirikust sulle abstraktse anni: võime lennata taotluse tiibadel.”, lk. 219.
___________________________________________________________

VICTOR SANCHEZ :
DON CARLOSE ÕPETUS. Carlos Castaneda raamatute praktilne kasutamine.”
Tallinn, 1997. Lk.: 3--351.
“… äratades kogu maailmas tohutut huvi selle teadmiste valdkonna vastu”, lk. 7.
“… et tegutsemiseks on tarvis väga vähe. // Vajalik, reaalne abi pole mingite meetodite õpetamises, vaid õigetses juhendites. // … et maailm on palju keerulisem, kui meie kõige hullemad fantaasiad.”, lk. 14.
“… võtab oma elu suunaja ja juhina vastutuse enda peale ning liigub ise edasi teel, mis viib teadmiste poole. // “Sõdalane on laitmatu, kui ta usaldab oma isiklikku jõudu -- olenemata sellest, kas seda on palju või vähe…”, lk. 15. (III – 154.)
“… kui muutume tunnistajateks ja tegelasteks katses jõuda teisele poole – oma teadvuse alternatiivsete võimalusteni – omandavad / selgitused tõelise mõtte.”, lk. 21.
“…Inimkond on alati intuitiivselt teadnud, et eksisteerib reaalsuse teine tunnetamisvõimalus, mis ulatub energiate tajumiseni.”, lk. 23.
“… tundma õppida nõidade maailmapildist tulenevat maagilist maailmakirjeldust.”, lk. 28.
“… müüt -- maailma kõige ilusam müüt. // inimene muutub maailmas kehastunud maagiliseks olendiks.”, lk. 35.
“… kuni maagia saavutab üelkaalu // ja harmoonia ületab kaose. Selleni, et unistus jõust ja vabadusest valdab tavalise inimese. Kuni unistusest saab tegelikkus.”, lk. 38.
“… Sõdalane tahab välja võidelda võimalust teha vaba valik, otsustada ise, milline olla ja kuidas elada.”, lk. 39.
“…Oma tahte, kontrolli, strateegia ja vältimatu surma teadmise abil õpib sõdalane oma tarvidusi miinimumini vähendama.2, lk. 41.
“…Pigem määrab kõik – nii võimaliku kui võimatu – inimese VÄGI, tema isiklik jõud (energia, mida ta omab). // “Me ei ole midagi muud, kui vaid kogum isiklikku jõudu.”, lk. 43. (III – 157).
“…Kõik, mida teeb elusolend ja kõik, mis temaga juhtub, sõltub tema energiahulgast ja – nivoost, so. isiklkust jõust (väest), lk. 46.
“…kui mõistame “tahet” nii nagu seda mõistab nõid: meie käsutuses oleva vaba energia-kogumina..”, lk. 47.
“… Varitseja tajub maailma kui lahendamatuks jäävat saladust (maailm on otsatu müsteerium). //Ta peab ka iseennast lahendamatuks saladuseks. // Ainult siis saavad jõud, mis sind juhivad, sulle tee avada.”,lk. 78.
“ Enesevalitsemine / Distsipliin / Kannatlikkus / Ajastmine / Tahe /”, lk, 102.
“…Pole olemas teist reaalsust kui see, mida sa tajud – reaalsus on tajumine.”, lk. 105.
“… vaadelda ka iseennast müstilise olendina, kes liigub teiste maailma müstiliste olendite keskel.”, lk. 126.
“…enesetähtus figureerib sõdalase ülevaatuse strateegilises nimekirjas kui kõige energiamahukam faktor. Siit tulenevad ka jõupingutused sellest vabanemiseks … // Energia ümbersuunamise abinõuks on sõdalase laitmatus.”, lk. 139.
“…See võimalus on igale inimesele antud -- katkestada oma mõtetest koosnev varjav eesriie ja näha reaalset maailma, taastada oma jõud ja vabadus.”, lk. 154.
“…Moodus, kuidas kasutame oma tähelepanu, paneb meid tajuma reaalsust sellisena, nagu seda teeme. Selles mõttes hoiab tähelepanu maailma oma kohal.”, lk. 175.
“…nimetab unenägemiseks unenägu, milles ei toimu teadvuse täielikku kadumist. / See algab, kui annate endale aru, et näete und.”, lk 191-192.
“…Sõdalane on laitmatu, kui ta usub oma isiklikku jõudu, olenemata sellest, kas seda on palju või vähe…”, lk. 216. (III – 167).
“…olen avastanud, et on ka teisi võimalusi ja saab valida teistsuguseid eluviise. Me saame tõepoolest valida ja kokku panna endale maailma ning sellise elu, milles on kooskõlas hinge ootustega.”, lk. 240.

______________________________________________________________