CARLOS
CASTANEDA
_____________________
(I.)_-- CARLOS
CASTANEDA,
“DON
JUANI ÕPETUSED. YAQUI (INDIAANLASTE) TEADMISTE TEE”;
“THE
TEACHINGS OF DON YUAN”.
Tõlge:
Urmas Lipand, Pärnu, 1995, Kirjastus:”Chiron”, lk. – 3—151
// New York, 1968.
“Para
mi solo recorrer los caminos que tienen corazon, culquier camino que
tenga corazon. Por ahi yo recorro, y la unica prueba que vale es
atraversar todo su largo. Y por ahi yo recorro mirando, mirando, sin
aliento.”
“…
klassifitseerimiskatse tulemuseks ei olnud midagi muud, kui
kategooriate ülevaatlik nimekiri.” // “…on nõiduse teadmised
arusaamatud läbielatavate nähtuste ebamaiste karekteristikute
tõttu.”, lk. 12.
“…
tarkuse või õige eluviisi saavutamiseks vajaminevate teadmiste
omandamisega.”, lk. 13.
“…
et, teadmised on jõud //Jõud sõltub teadmiste liigist, mis
kellelgi on. Mis mõtet on teada asju ?”, lk. 16.
“…,
et võib tunda silmadega, kui ei vaadata silmadega otse asjadele.”,
lk. 24.
“Inimene
läheb teadmiste juurde, nagu ta läheb sõtta, täiesti ärkvel,
hirmuga, lugupidamisega ja absoluutse eneseusaldusega. Minna
teadmiste juurde või sõtta mingil teisel viisil on viga, ja kes
iganes seda teeb, elab oma samme kahetsedes.”, lk. 40.
“Inimene
elab ainult selleks, et õppida. Ja kui ta õpib, siis sellepärast,
et see on tema saatuse loomus, heaks või halvaks."” lK. 50.
“Teadmistega
inimene on üks selline inimene, kes on järginud truult õppimise
raskusi. // Inimene, kes on tormamata või vankumata läinud nii
kaugele, kui ta võib, jõu ja teadmiste saladuste lahendamisel.”,
lk. 65.
“Sa
pead olema tugev inimene ja su elu peab olema õige. Mis on õige elu
? Elu, mis elatud kaalutletult, hea, tugev elu.”, lk. 83.
“…
oli andnud minu tegudele tagasivõetamatu tunde. Tema seisukoht oli,
et kui inimene hakkab tegutsema, siis ei ole mingit viisi selle
peatamiseks. // “… imelikud mõtted, s.t need olid imelikud
selles mõttes, et näisid tulevat tavalistest mõtetest erineval
viisil. Olen tuttav viisiga, kuidas ma mõtlen. Minu mõtetel on
kindel kord, mis on minu enda oma ja iga kõrvalekalle on märgatav.”,
lk. 124.
“See,
mida pidasin hääleks. Oli rohkem nagu miski, sosistamas mõtteid
mulle kõrva: Miski mõtles minu jaoks. Mõtted olid väljaspool
mind. Teadsin, et see oli nii…”, lk. 125.
“…
olin tulnud vältimatule otsusele, et olin näinud maailma viisil,
mis oli struktuurselt erinev tavalisest nägemisest. // olid / /
alati minu maailma visuaalse mõiste piirides.”, lk. 139.
_______________________________________________________________
(II.)
-- CARLOS CASTANEDA, II.
“ERALDIOLEV
REAALSUS” // “A SEPARATE REALITY: FUTER CONVERSATIONS WITH DON
JUAN.” //
Tõlkinud:
Urmas Lipand; Pärnu, 1995, Kirjastus: “Chiron”, Lk: 3-226 //
“…esile
manada spetsiaalse taju ulatuse. // “… oli vaja esile kutsuda
vajalik taju ulatus.”, lk. 20.
“Kuid
teadmine on jõud ja kui inimene kord astub teadmiste teele, ei ole
ta enam vastutav selle eest, mis võib juhtuda nendega, kes astuvad
temaga kontakti.”, lk. 29.
“…
sest / peab vähendama miinimumini kõik elus mittevajaliku, et vastu
pidada…”, lk. 37.
“Sinu
otsus tulla oleks pidanud need võitma. Tulid sellepärast, et
tahtsid tulla. See on sõjamehe tee. // .. et kõige tõhusam moodus
elada on elada nagu sõjamees. Muretse ja mõtle enne, kui teed mingi
otsuse, aga kui sa selle teed, siis mine edasi, vabana muredest ja
mõtetest. Sind ootavad / teised otsused. See on sõjamehe tee.”,
lk. 40.
“Seetõttu
on kõik asjad võrdsed, ja olles võrdsed, on need tähtsusetud.”,
lk. 71.
“… et
meie kui inimeste osa on õppida, nii heas kui halvas // … et miski
ei ole tegelikult tähtis. // … et teadja elab tegutsemise läbi.”,
lk. 73.
“Meie
kui inimeste osa on õppida ja teadmiste juurde minnekse nagu sõtta.
Teadmiste juurde või sõtta minnakse hirmuga, lugupidamisega,
teadlikuna sellest, et minnakse sõtta, ja usaldades end täielikult.
Usalda ennast …”, lk. 76.
“Sul on
hämmastav meetod, kuidas sa saad kõik enda kasuks tööle. Sul on
midagi, mis aitab sind igal teetollil. Selle kohta, kuidas sa õpid
jõudusi tundma, ei ole teist võimalikku seletust. Enne tegid seda /
… nüüd oled seda teinud …// Pead konsentreeruma faktile, et sul
on suur anne, ja jäta teised kaalutlused kõrvale.” // … sest
elamiseks ei ole mingit teist moodust.”, lk. 105-106.
“…
sul peab olema vääramatu taotlus, et saada teadjaks.”, lk. 107.
“… et
sõjamees vastutab oma tegude eest, oma kõige tühisemate tegude
eest. Sa tegutsed oma mõtetest lähtudes ja see on väär.”, lk.
113.
“Sa
pead kannatlikult ootama, teades, et ootad, ja teades, mida ootad.
See on sõjamehe tee. // Õppides oma tahtmisi nullini vähendama.”,
120.
“Meid
teeb õnnetuks meie tahtmine. Ent kui õpime oma tahtmisi nullini
viima, siis kõige väiksemgi asi, mida saame, on tõeline kink. //
Ainult sõjamees teab, et ta ootab ja mida ta ootab. Sel ajal, kui ta
ootab, ei taha ta midagi. Ja kui ta saab siis ükskõik kui väikese
asja, on seda rohkem, kui ta suudab vastu võtta.”, lk. 121.
“Sõjamees
peab kasutama oma tahet ja kannatlikkust unustamiseks. Õigupoolest
on sõjamehel ainult tema tahe ja kannatlikkus ning nendega ta ehitab
kõik, mis soovib. // Tahe on midagi väga erilist. See toimub
salapäraselt. Ei ole ühtegi kindlat moodust rääkida, kuidas
keegi seda kasutab, välja arvatud see, et tahte kasutamise tulemused
on hämmastavad. //… et tahet võib arendada. Sõjamees teab ja
ootab seda. // … et sa ootad oma tahet.” // “…et sõjamees
teab, et ta ootab, ja teab, mida ootab…”, lk. 124.
“Tahe
on võim. Ja kuna see on jõud, tuleb see kontrolli alla panna ja
häälestada, aga see võtab aega.”, lk. 125.
“See,
mida nõid kutsub tahteks, on jõud meis endis. See ei ole mõte,
objekt ega soov.” // “Ta kirjeldas tahet kui jõudu, mis on
tõeline side inimeste ja maailma vahel.”, lk. 126.
“Tahe
on jõud, vägi. / Nõial võib olla väga tugev tahe ja siiski ei
pruugi ta veel näha...“ // “Kuid vähemalt nüüd tead, et sa
ootad oma tahet. / Nii, et jälgi hoolega kõike, mida teed. See, mis
aitab sinu tahet arendada, on iga väiksemgi asi, mida teed.”, lk.
127.
“… et
kui inimene astub nõiduse radadele saab ta järk-järgult
teadlikuks, et tavaline elu on alatiseks seljataha jäetud, et
teadmine on tõepoolest kohutav asi, / …et tuleb kohanduda uue
eluviisiga, kui tahad ellu jääda. // … peab tegema esimese väga
tähtsa sammu ja otsuse -- soovima saada sõjameheks.” // “…
vajalik võimsus, vajalik konsentratsioon, mis muudab tavalise
maapealse aja maagiliseks jõuks.”, lk. 128.
“Ainult
surma mõte teeb inimese küllaldaselt eraldatuks, nii, et ta ei ole
võimeline enam millelegi anduma … / … sest ta on omandanud
vaikiva iha elu ja kõigi elu asjade järele. /… on ainult üks
asi, millega end toetada – otsuste jõud. / oma soovide valitseja.
Ta peab täielikult aru saama, et tema soov on tema vastutus / Tema
otsused on lõplikud. // -- olles teadlik oma surmast, oma eraldatuse
ja oma otsuste jõuga – korraldab sõjamees oma elu strateegilisel
moel. // Lõpliku otsustuse jõud võimaldab valida tal kahetsuseta,
ja mis ta valib, on alati strateegiliselt parim.”, lk. 129.
“… et
sõjamees õpib ilma igasuguse rututa, sest ta teab, et ootab oma
tahet.” // … siis saab ta teadlikuks mingit liiki esilekerkivast
jõust. Jõud, mis tuleb välja kehast vastavalt sellele, kuidas ta
teadmiste teel edasi liigub.”, lk. 130.
“
Õppides nägema, saab inimene kõigeks mitte millekski saamise läbi.
// … ei ole enam aktiivset huvi kaasinimeste vastu. / Oleme
inimesed ja meie osa on õppida ning paiskuda kujuteldamatutesse
uutesse maailmadesse.”, lk. 131.
“Elu on
sõjamehe jaoks tegutsemiseoskute harjutamine. / Kuid sina püüad
leida elu mõtet. Sõjamees ei hooli elu mõttest.”, lk. 155.
“Sul ei
ole kiiret. Sõjamees ei ole kunagi jõude ega ole tal ka kunagi
kiiret.”, lk. 164.
“Surm
ei ole mitte midagi. Mitte midagi! See on siin, ent siiski ei ole see
üldse siin.”, lk. 167.
“Nõidus
on tahte rakendamin sõlmpunktidele. / Nõidus on sekkumine. Nõid
otsib ja leiab iga asja sõlmpunktid, mida ta soovib mõjutada, ja
siis rakendab ta nendele oma tahte. / Tal on vaja teada ainult,
kuidas kasutada oma tahet.”, lk. 170.
“Sõjamees
elab strateegiliselt / Sõjamees ei kanna kunagi koormat, mida ta ei
suuda käsitseda.”, lk. 175.
“Midagi
ei ole pooleli selles maailmas. / Midagi ei ole lõpetatud, ent
siiski ei ole midagi lahendamata.”, lk. 180.
“Teadmiste
rajal võitleme alati millegagi, hoidume millestki, valmistume
millekski ja see midagi on alati seletamatu, suurem ja võimsam kui
meie. Seletamatud jõud tulevad su juurde… / … nii, et ei ole
mitte midagi, mida sa võiksid praegu teha, kui vaid end võitluseks
ette valmistada. // Nõid aga ei mõtle nende äraseletamisele või
muutmisele, selle asemel õpib ta neid jõudusi kasutama ennast ümber
suunates ja nendega kohanedes. / Nõid on ainult veidi paremas
olukorras kui tavaline inimene.” // “.. ja tal on ainult üks
enda tasakaalustamise vahend – tema tahe. / .. ainult kui sõjamees
võib ta alles jääda teadmiste rajal. Nõial aitab paremini elada
tema sõjameheks olemise jõud.”, lk. 184.
“Sõjamehe
vaim ainult võitleb ja iga võitlus on sõjamehe viimane lahing maa
peal. Selliselt loevad tagajärjed talle väga vähe. Oma viimases
võitluses maa peal laseb sõjamees oma vaimu vabalt ja selgelt
hoovata.”, lk. 185.
“Sõjamees
kohtub nende seletamatute ja vääramatute jõududega sellepärast,
et ta neid kavatsetult otsib, nii, et ta on alati ette valmistatud
kohtumiseks.”, lk. 187.
“Maailm
on arusaamatu. Me ei mõista seda kunagi ega haruta kunagi lahti ta
saladusi. Niisiis peame kohtlema teda nii, nagu ta on – puhta
müsteeriumina!”, lk. 189.
“Tahtsin
oma elus midagi teha, midagi väga huvitavat ja intrigeerivat,
midagi, mis täidaks mind suure rahu ja rõõmuga.”, lk. 193.
“Ta
ütles, et peab alati valmis olema ja alati usaldama oma jõudu.”,
lk. 219.
“Nüüd
on sul aga vajadus elada nagu sõjamees. Oled seda alati teadnud,
nüüd on sul lihtsalt võimalus kasutada midagi, mille sa varem
tähele panemata jätsid.”, lk. 226.
_______________________________________________________________
(III.)
--
CARLOS
CASTANEDA: “JOURNEY TO IXTLAN”. (The Lesson of Don Juan).”
Copyright: New York, 1974.
“Teekond
IXTLANI”. (Don Juani õppetunnid”)”.
//
Tõlkinud
Markus ja Enn Vetemaa. // A/S “Mandala”// Pärnu 1999. //
Esmatrükk: Tallinn, 1992. // “Kupar”. // Lk.: 5—247.
“...
Ta ütles, et nõia jaoks ei ole meie igapäevase elu maailm mitte
reaalne ega asu seal, kus me usume selle olevat. Nõia jaoks on
reaalsus maailm, mida me kõik tunneme, pelgalt kirjeldus.”,
lk. 6.
“...
See suurejooneline sündmus minu elus sundis üksikasjalikumalt läbi
vaatama oma kümne aasta töö.”, lk. 9.
“...
Inimesed mõistavad haruharva, et me võime mida iganes ja ükskõik
millal oma elust välja lõigata.”, lk. 18.
“... ma
olen kustutanud oma eluloo. Olen vähehaaval loonud udu iseenda ja ja
oma elu ümber ning praegu ei tea mitte keegi kindlalt, kes ma olen
või mida ma teen.”, lk. 25.
“...
Kui mitte miski ei ole kindel, siis jääme erksaks ja alati
valvele.”, lk. 28.
“...
Enesetähtsus on järgmine asi, mis tuleb maha jätta – just nii
nagu elulugugi.”, lk. 32.
“...
Maailm meie ümber on salapärane. Kuid ta ei anna oma saladusi
kergelt kätte.”, lk. 33.
“... On
rumal kujutleda, et maailm on ainult niisugune nagu sina seda arvad.
// ... Maailm on salapärane koht, eriti hämaruses.”, lk. 69.
“...
Tuleb olla kättesaadav või siis kättesaamatu, nõnda kuidas
olukord parajasti nõuab.”, lk. 71.
“...
Õige kütt ei taba saaki mitte ainult sellepärast, et seab üles
oma lõksud ning tunneb loomade harjumusi, vaid ka sellepärast, et
tal endal ei ole harjumusi. See on tema eelis. Ta ei sarnane põrmugi
loomadega, kellele ta jahti peab ning kes on kinni oma harjumustes ja
etteaimatavates kavatsustes; ta on vaba, nõtke ja ennustamatu.”,
lk. 79.
“...
Inimene peab tundma vastutust selles salapärases maailmas viibimise
eest. / Sa tead ju, et elame kummalises maailmas ? // Minu jaoks aga
on maailm kummaline seetõttu, et ta on salapärane ja seletamatu,
hämmastav ja aukartustäratav.”, lk. 85.
“...
Tegudes on jõud. / Eriti siis, kui inimene teab, et see tegu on tema
viimane võitlus.”, lk. 87.
“...
Aga mulle meeldis see tunne, mida vaid tema suutis mulle sisendada –
et maailm on hirmuäratav ja salapärane, kuid siiski ilus.”, lk.
96.
“...
Järgmise sammuna avaldab jõud ennast kui miski kontrollimatu. Ma
ei saa öelda, kuidas see tuleb või mis ta õieti on. See ei
olemitte midagi, aga ometi paneb ta su nägema imesid. Ja päris
lõpuks on jõud midagi meis enestes, midagi, mis kontrollib meie
tegusid ja allub siiski me tahtele.”; lk. 100.
“...
Oleme ju meie ise niisama salapärased ja hirmuäratavad kui
seletamatu maailm meie ümber...”, lk. 102.
“... et
tõeline võit olnuks see, kui oleksin lasknud asjadel areneda ning
järgnenud jõule, kuni maailm oleks kadunud.”, lk. 105.
“...
Minus olid segamini hirm ja aukartus, jõud ja surm.”, lk. 106.
“....
Püüelda sõjamehe vaimu täiustamise poole on ainus inimesele
vääriline ülesanne.”, lk. 110.
“...
Selleks, et omada jõudu, tuleb eldada koos jõuga.”, lk. 129.
“...
Niisugune on jõu loomus... / ... valitseb see inimest, kuid on samas
tema käsutuses.”, lk. 131.
“...
Jõud on kummaline asi. Et teda omada ja käsutada, on vaja piisavalt
rammu. Siiski on võimalik teda koguda vähehaaval, kuni lõpuks
ollakse piisavalt tugev, et toetada ennast võitluses jõu pärast.
// Jõu asupaigaks on vaatepildid, mida sa jälgisid.”, lk. 132.
“...
Jõud ise leiab sulle hea põhjenduse siis, siis kui oled teda
piisavalt kogunud.”, lk. 132-133.
“...
Teadmistega inimene on isik, kes on tõsiselt järginud kõiki
õppimise raskusi. See on inimene, kes on kõhklusteta ja
kiirustamata läinud isikliku jõu saladuste lahendamisel nii kaugele
kui võimalik.”, lk. 153.
“...
Usalda oma isiklikku jõudu. / See on kõik, mis inimiesel on selles
salapärases maailmas.”, lk. 161.
“...
sõjamees tegutseb ka siis nõnda, nagu teaks ta täpselt, mida teeb,
kui tal sellest tegelikult aimugi pole.”, lk. 162.
“...
pole sõjamehel uskuda vajagi, veel enam – kui ta tegutseb ilma
uskumata, on see just mittetegemine.”,
lk. 188.
“...
Sõjamees elab plaanipärast elu. Ta võtab kõigest osa siis ja
ainult siis, kui see tema plaanidele kasuks tuleb. Sõjamees
kontrollib end alati ja teeb alati seda, mis tarvis.”, lk. 211.
“...
Ainult sõjamees võib üksinda vastu pidada teadmiste teel. / Sest
sõjamehekunst on tasakaalustada inimese hirm elu ees elust tuntava
rõõmuga.”, lk. 246.
_______________________________________________________________
(IV.)
--
CARLOS CASTANEDA:
“JUTUSTUSED
JÕUST”, “TALES OF POWER”,
Tõlkinud:
Urmas Lipand, Pärnu 1994; // Copyright: 1974 // Lk: 5-267.
“Üksildasel
linnul on viis omadust:
esiteks
lendab ta kõrgeimasse punkti;
teiseks
ei tunne ta vajadust kaaslaste,
isegi
mitte endataoliste järele;
kolmandalks
suunab ta oma noka taevaste poole;
neljandaks
puudub tal kindel värv;
viiendaks
laulab ta väga tasa.”
San
Juan de la Cruz: “Diehos de Luz y Amor”
“…Tähtis
on see, et sõjamees oleks laitmatu. // … sõjamehe jaoks on tähtis
eneseühtsuseni jõudmine”, lk. 9.
“…Isikliku
jõu suurendamise teel. Isiklik jõud võimaldab sul suure kergusega
libiseda nõia selgitusse.”, lk. 10.
“…Sõjamehe
eneseusaldus… // Sõjamees otsib laitmatust omaenda silmis ja
nimetab seda alandlikkuseks. // … laitmatus oma tegudes ja
tunnetes.”, lk. 11.
“… Kõik,
mis me teeme, kõik, mis me oleme tugineb meie isiklikule jõule.
Kui meil on seda küllaldaselt, võib üks sõna muuta meie elu
suunda.”, lk. 12.
“Me
oleme helenduvad olendid. // Ja helenduva olendi jaoks on oluline
ainult isiklik jõud.”, lk. 13.
“… Unenägemine
hõlmas erilise kontrolli arendamist oma unenägude üle sellises
ulatuses, et nendes kogetu ja ärkvel olles läbielatu omandasid
ühesuguse tõelisuse.”, lk. 14.
“…Sõjamees
läheb oma saatusele vastu, ükskõik milline see ka oleks ja võtab
selle vastu täielikus alandlikkuses. Ta võtab alandlikult vastu oma
osa, mitte kui taganemisvõimaluse, vaid kui elava väljakutse.”,
lk. 22.
“… kui
sõjamees on omandanud unenägemise ja nägemise ning välja
arendanud teisiku, peab ta olema vabanenud oma eluloost,
enesetähtsusest ja harjumustest.”, lk. 46.
“Elu
iseenesest on küllaldane, ennast selgitav ja täielik”. ,lk. 52.
“… et
miski sõjamehes on alati teadlik igast muutusest. Sõjamehe eluviisi
eesmärk on seda teadlikkust soodustada ja säilitada.”, lk. 63.
“…Otsustamine
tähendab seda, et sa oled oma vaimu laitmatult treeninud ja oled
teinud kõik võimaliku, et olla teadmiste ja jõu vääriline.”,
lk. 76.
“…Tahe
oli arendatav ainult nõidade poolt. See ilmnes nende puhul, kes
tegelesid saladustega ja andis neile võime korda saata ebatavalisi
asju.”, lk. 78.
“… sõjamehe
tõeline kunst on hirmu ja imetluse tasakaalus hoidmine.”, lk. 87.
“…on
sisemine dialoogi nõiduse sõlmpunkt; see on kõige võti. Niipea
kui sõjmaees õpib seda peatama, muutub kõik võimalikuks; kõige
suurejoonelisemad plaanid muutuvad teostatavateks.”, lk. 88.
“…Ainult
sõjamees suudab üksinda taluda teadmiste teed. Sõjamees ei saa
kaevelda, ega midagi kahetseda. Tema elu on lõputu väljakutse…”,
lk. 98.
“…Üks
sõjamehe tegudest on mitte kunagi mitte millestki end mõjutada
lasta… // Sõjamehe enesekontroll peab olema laitmatu.”, lk. 131.
“… Sõjamehel
on aega ainult oma laitmatuse jaoks; kõik muu kurnab tema jõudu,
laitmatus annab seda juurde. //… laitmatus tähendab anda oma
parim, ükskõik millega sa tegeled.”, lk. 180.
“…Näis,
nagu oleks märkmete kallal töötamine minde vabastanud minevikust
ning muutnud vastuvõtlikuks / maailma praeguse hetke ja koha
suhtes.”, lk. 192
“Mõtlen
täielikku muutust, /… et on vaja kõige drastilisemat muutumist,
kui sa tahad teadmiste teel edu saavutada.”, lk. 208.
“… idee
tuvustamine, et meie nähtav mailm on ainult üks vaatepilt, maailma
kirjeldus. // … eesmärgiks on algusest peale selle vaatepildi
peatamine. Nõiad nimetavad seda sisemise dialoogi peatamiseks ning
nad on veendunud, et see on ainus ja kõige tähtsam tehnika… //
õige käimisviis.”, lk. 213.
“… mõtte
tegutsemisest ilma midagi tasuks lootmata. Siedialoogi peatamine on
siiski nõia maailma võtmeks. / … sisedialoogi peatamise
kiirendamine // .. et sisedialoogi peatamiseks kasutati kaht peamist
tegevust või tehnikat; eluloo kaotamine ning unenägemine … / huvi
nägemise vastu.”, lk. 215.
“… tema
õpetuse põhipunktid / Eluloo kaotamine ja unenägemine. // …
saldus on tähelepanemine… / … kõik eksisteerib ainult meie
tähelepanemise tõttu.// Eluloo kaotamine ja unenägemine peaksid
olema ainult abistavad tegurid / Iga õpilane vajab toetuseks
kannatust ja jõudu. Seepärast tutvustab õpetaja sõjameheteed või
elamist sõjamehe viisi.2, lk. 216.
“Ilma
kindlameelsuse ja tasakaaluta, mida kätkeb endas sõjamehetee… //
ta oli kõigest nii teadlik. // …abiks eluloo kaotamisele õpetati
kolme teistsugust tehnikat. Need olid: enesetähtsuse kaotamine,
vastutuse enda peale võtmine ning surma nõuandjana kasutamine.”,
lk. 217
“… võtab
kõiki õpetaja soovitusi ja nõuandeid tõsiselt… // … vajasime
neid jõudusisaldavaid taimi.”, lk. 219.
“…Jõud
varustab sind vastavalt sinu laitmatusele. / Sa oleksid olnud
laitmatu ning jõud oleks varustanud sind kõige vajalikuga. Selline
on reegel. // , lk. 220.
“Nõiad
on õppinud paljude põlvkondade vältel jõudusisaldvaid taimi
kasutades märkama kõike // .. et nõiad on oma tahet kasutades
suutnud oma maailmapilti avardada. // jõudmaks tõelise maailmani.”,
lk. 221.
“..
pidevalt uueneva maagilise maailma. // saada teadlikuks sellest, et
ta on otsustanud ühineda nõidade maailmaga. // Sõjamehe elus on
ainult üksainud otsustamata asi -- kui kaugele on võimalik minna
mööda teadmiste ja jõu teerada. // Laitamatus on tõesti ainus
tegu, mis on vaba, olles seega sõjamehe vaimu tõeline mõõt.”,
lk. 225.
“…
abiks
unenägemisele: eluharjumuste kaotamine, jõudusisaldav käimisviis
ja mittetegemine. // unenägemist / mittetegemiseks //…
“harjumuste kaotamine, jõudusisaldav käimisviis ja mittetegemine
oli teed uutmoodi maailmatajumise õppimiseks, ning need andsid
sõjamehele veidi aimu uskumatutest tegutsemisvõimalustest-.” // …
mõte oli / et muutus võimalikuks eraldi oleva unenägemise maailma
tundmine.. // Unenägemine on muidugi nõia kõikide pingutuste
kroon. Täielik naguali kasutamine.”, lk. 226.
“… ning
kui otsustada tema välimuse järgi on ilmselt nõid. // said sa
teadmisi, mis ületasid sinu mõistuse.”, lk.227.
“See
tähendab, et sõjamees on lõpuks saavutanud jõu. / Mitte keegi ei
tea mida sõjamees sellega teeb / võib-olla saavad teist inimesed,
kes on vihatud, üldtuntud või heatahtlikud. Kõik see sõltub teie
vaimu laitmatusest ńing vabadusest.”, lk. 257.
“… kindel
olles, et tema vaim on laitmatu ning kõigepealt, täiesti teadlikuna
oma tegevuse tõhususest. Sõjamehe rõõm tuleneb oma saatuse
vastuvõtmisest.”, lk., 262.
“Ainult
armastus / võib anda sõjamehe vaimule vabadust; ja vabadus on rõõm,
tõhusus ning kaasaminek igal juhul. See on viimane õppetund /
täieliku tühjuse hetkeks. // Videvik on lõhe maailmade vahel. /
See on uks tundmatusse.”, lk. 266.
_______________________________________________________________
(V.)
--
CARLOS
CASTANEDA:
“JÕU
TEINE RING” // “THE SECOND RING OF POWER” //
Tõlkinud:
Urmas Lipand; // Pärnu , 1995 //Kirjastus: “Chiron”; //
Copyright Laws: 1977. // Lk.: 3-236.
“…
et kõik on võimalik, kui inimene tahab seda vääramatu
kavatsusega.”, lk. 21.
“… Arvasin,
et need on mu enda mõtted. / et me kõik arvame algul nii. Kui aga
oleme vaikselt, taipame, et on veel keegi, kes meiega räägib.”,
lk 29.
“… Ta
on oma saatusega leppinud. / .. oli tema saatus… // Mis mõtet on
püüda muuta või eitada asju, millega on võimalik üksnes
leppida?”, lk. 37.
“Tema
oli aga täiesti ükskõikne. Maailm ei läinud talle korda. // .. sa
oled seda tüüpi nõid, kellest peaks eemale hoidma. / Sinu vaim
kuidagi vangistab.”, lk. 39.
“… siis
leiab ta vajaliku jõu. Tal ei ole enam midagi kaotada. Ta on juba
kõik kaotanud. Kui inimesel ei ole enam midagi kaotada, muutub ta
julgeks.”, lk. 75.
“… et
sõjamees ei või jätta midagi juhuse hooleks, et sõjamees mõjutab
ise sündmuste tagajärgi oma teadlikkuse ja kõrvalekaldumatu
kavatsuse jõuga.”, lk. 86.
“…Nende
nägemine põhjustas minus alati ületamatu vastuolu mõistuse ja
taju vahel. Ühest küljest polnud mul mingit ratsionaalset alust
uskuda, et see, mis minuga toimus, tegelikkuses üldse aset leidis,
aga teisest küljest ei saanud ma oma tajude hämmastavat tõepärasust
ka niisama lihtsalt kõrvale heita.”, lk. 99.
“,,, et
kõike mis sõjamehega juhtub, võib tõlgendada kui ennet…”, lk.
120.
“… et
sõjamehe maalimas sõltub kõik isiklikust jõust, isiklik jõud aga
sõltub laitmatusest. / Kui / oleks laitmatu, oleks tal võimalus.”,
lk. 122.
“…See
oli nende kunst // rahu ja sisemine distsipliin.”, lk. 146.
“…Sõjamees
peab kõike märkama / selles peitub tema eelis”, lk. 147.
“… et
sõjamees olla on au ja lõbu, sõjamehe õnn on teha seda, mida ta
peab tegema.”, lk. 148.
“…Teadsin
kuidagi, et ma olin seal ja siiski polnud. Oli eimiski.”, lk. 149.
“…Kuid
laitmatu sõjamehe-elu annab sulle energiat, noorust ja jõudu. Nii,
et oleks päris hea, kui sa teeksid targa valiku. Ma olin tookord
valinud sõjamehe-elu laitmatuse ja lihtsuse.”, lk. 172.
“…Nõidade
kunst on olla märkamatu ja alati kõigest väljaspool. Ja ennekõike
on nõidade kunst mitte kunagi raisata oma jõudu.”, lk. 174.
“…Maailm,
kuhu nad mu tõukasid, oli seletamatu ja kaootiline. / piisavalt
enesekontrolli või / jõudu, et sellist maailma kasutada. Kui ma
oleksin niisugust jõudu omanud, oleksid võimalused olnud mõistuse
jaoks lihtsalt vapustavad.”, lk. 187.
“…Me
valime ainult üks kord / Me valime, kas olla sõjamehed või
tavalised inimesed: teistkordse valikuvõimalust ei ole olemas. Mitte
sellel maakeral.”, lk. 198.
“… laitmatu
sõjamees / tuleb meil anda oma parim, et uuele väljakutsele
väärikalt vastu astuda. //... et ainus nõue sõjamehele on käituda
laitmatult… // laitmatus pole mitte üksnes vabadus. // … et
jõud, mis valitseb meie saatust, asub väljaspool meid. // kontroll
jõudude üle, mis otsustavad mu saatust.”, lk. 200.
“…Mu
mõtted olid kristallselged, kuid mõtteprotsessid ei olnud
deduktiivsed nagu tavaliselt. Ma ei järeldanud midagi faktide
põhjal, vaid lihtsalt teadsin – kiirelt, vaheult ja igasuguse
kahtluseta.”, lk. 224.
“…nende
maailm on kõige ilusam ja suurepärasem asi, mida üldse võib ette
kujutada. / …meeldis ilu. / Ma igatsesin midagi väljendamatut,
kuid see igatsus polnud minu oma.”, lk. 230.
_______________________________________________________________
(VI.)
-- CARLOS CASTANEDA:
“KOTKA
AND” // “THE EAGEL’S GIFT”
Tõlkinud:
Urmas Lipand. // Pärnu 1995, // Kirjastus: “CHIRON”. //
Copyright Laws: NEW YORK: 1981.
“…
praktiseerisid iidset tarkust, mida meie ajal tuntakse üldiselt
nõidusena… // Tegelikult omavad selle traditsiooni praktiseerijad
äärmiselt kõrget enesedistsipliini ja valdavad väga keerulisi
praktilisi võtteid.”, lk. 5.
“…pean
taas kord kinnitama, et käesolev töö ei ole väljamõeldis. See,
mida ma kirjeldan, on meile tundmatu ja näib seetõttu ebareaalsena.
// Ma ei saa anda mingit muud tõendust oma heast tahtest, kui
veelkord kinnitada, et ma ei ela kaksikelu; kogu mu eksistents on
seotud don Juani süsteemi põhimõtete järgimisega.”, lk. 6.
“…Don
Juan oli kirjeldanud unenägemisekunsti kui võimet muuta harilik
unenägu kontrollitavaks teadvusseisundiks erilise tähelepanu abil…
// … Varitsemiskunsti tutvustati mulle kui toimingute ja põhimõtete
kogumit, mis võimaldab inimesel iga mõeldavas elusituatsioonis
hakkama saada.”, lk. 7.
“…see
saavutatakse unenägemise keeruka kasutamise ja teatud range
süstemaatilise pingutuse kaudu, mida ta nimetas mittetegemiseks.
Mittetegemist määratles don Juan kui ebatavalist tegu, mis hõivab
kogu meie olemuse, sundides seda saama teadlikuks…”, lk. 16.
“…Märkemte
tegemine ei aidanud mul mitte ainult kuuldut meeles pidada, vaid see
ka rahustas mind. See oli mu kõige kindlam toetuspunkt.”, lk. 19.
“…
,et unenägemine on magamise mittetegemine. Seetõttu võimaldab
nenägemine kasutada ka seda osa elust, msi tavaliselt veedetakse
magades. Unenägemise praktiseerijad / neil näib üksnes suurenevat
ärkveloleku aeg. // tervikliku olemuse energiale // tuntakse tahtena
/ keha energiat võib tahte abil muuta ükskõik milleks.”, lk.
20-21.
“… et
mul tuleb elada eranditult oma isikliku jõu varal, mida ma mõistsin
kui olemise põhitingimust, korrapärast suhet subjekti ja universumi
vahel.”, lk. 26.
“…
Don Juan ütles, et see oli märk, mille mulle andisd inimeste
saatust juhtivad jõud.”, lk. 62.
“… ,
et sõjamees teab, et ta ootab ja teab ka, mida ta ootab ning oodates
naudib ta maailma oma silmadega. Tema arvates oli rõõm sõjamehe
ülimaks saavutuseks.”, lk. 70.
“…oli
mulle õpetanud oma saatust alandlikult vastu võtma. / “Sõjamehe
saatuse käik on muutmatu. / Selles peitub väljakutse. Kui kaugele
suudab ta nendes jäikades raamides minna ? Kui laitmatu suudab ta
olla ? Kui tema teerajal on takistusi, püüab sõjamees neid
laitmatult ületada.”, lk. 88.
“Teadisn,
et see naine oli kõige puhtama, eelarvamustevaba ja sügava
kiindumuse kehastus.”, lk. 95.
“…Sõjamees
on inimene , eks taotleb vabadust. / Kurbus ei ole vabadus. //
Kiretus annab võimaluse hetkeks peatuda, et olukordi ümber
hinnata…”, lk. 100.
“…Energia,
mis on tarvilik unenägemises liikumiseks // Seda energiat nimetas ta
tahteks, valikutegemise ja kokkupanemise jõuks.”, 109.
“…
tahte mõiste / et tahet võib kirjeldada kui maksimaalset kontrolli
keha kui energiavälja helenduse üle; või siis võib seda
kirjeldada kui meisterlikkuse tasandit või olemisseisundit, mis võib
ootamatult / tungida sõjamehe igapäevasesse ellu…”, lk. 115.
“…
Tundus nagu oleks / viibinud mu mõtteis ja lugenud neid nagu
raamatut…”, lk. 131.
“…tonal
/ hõlmab kõike, mida meie intellekt taibata suudab. / Nagual / on
aga kirjeldamatu ja sõnastamatu… / ta ei lase end selgitada
intellektuaalsete mõistete abil.”, lk. 132.
“….Seotust
reegliga võis kirjeldada kui legendi läbielamist. Don Juan elas
legendis, legendis, mis mässis ta endasse ja tegi temast Naguali.”,
lk. 137.
“...jõud,
mis valitseb kõigi elusolendite saatust, peegeldab ühetaoliselt ja
ühekorraga kõiki neid elusolendeid. Seepärast ei saa inimene
palvetada / poole eelista ja soosingu saamiseks. Inimlik osa / on
liiga tähtsusetu ega mõjuta tervikut. // Nägija, kes leiab
läbipääsu / teab, et / kingitus on võimalus muuta teadvus
igaveseks.”, lk. 138.
“… et
teadvust, mis tavaliselt suremise hetkel loovutatakse, on võimalik
alal hoida. // edu reegli tõelise olemuse mõistmisel ja võttis
selle täielikult omaks kui praktiliste tegevusjuhiste kogu, mitte
kui müüdi.”, lk. 142.
“… Ta
arvas, et Kotka and – vabadus -- pole annetus, vaid võimalus omada
võimalust.”, lk. 144.
“… et
suhelda naissoost sõjameestega, peab Nagual olema oma isikliku jõu
tipus, säärase selguse ja enesevalitsemise seisundis, milles
inimlikud tunded mängivad minimaalset osa.”, lk. 146.
“…Kui
muud ei saa, siis võiks ta ju vähemalt nõiaks õppida. // … kuid
sundis ühtlasi ka sügavamale enesevaatlusele.”, lk. 148.
“…et
jõud, millega tema heategija viis läbi oma plaanid, tulenes
teadmisest, et Kotkas on tõeline ja lõplik, ning et inimeste
tegevus on täielik lollus.”, lk. 168.
“…ei
tee midagi ilma kindla põhjuseta. // et sõjamees ei kaota pead
mitte üheski olukorras -- mõistusest rääkimata.”, 170.
“…Sellest
hoolimata otsustasid nad, et elavad oma elu laitmatult lõpuni,
lihtsalt selleks, et olla laitmatu, ilma mingi muu eesmärgita.”,
lk. 174.
“…lohutus,
mida / olendid teineteise seltskonnas leiavad, on kirjeldamatu ja
alati liiga lühiajaline. / et meid on kokku viinud jõud, mis jäävad
meie mõistusele käsitamatuks. Ainus, mida meil pole, on aeg.”,
lk. 182.
“…ja
pidi mu mõistuse juhtima veendumusele, et inimolendites on peidus ka
mingit teist tüüpi teadvus.”, lk. 195.
“…Sa
ei suuda üldse iseseisvalt tegutseda. Sellest seisundist võib sind
välja aidata ainult naine.”, lk. 214.
“… Ta
ütles, et ilu on deemon, mis kasvab ja tugevneb ühe, kui seda
imetletakse…. // ja kui ilusaid inimesi otsides ringi vaadata, võib
leida kõige armetumaid olevusi…”, lk. 216.
“…Reegli
esimene õpetus ütleb, et kõik meie ümber on otsatud müsteerium.
/ .. et me peame püüdma seda müsteeriumi lahti harutada, lootmata
eales sellega hakkama saada. // … olles teadlik otsatutest
saladustest, msi teda ümbritsevad, ja kohustusest proovida neid ära
mõistatada, leiab ta oma koha saladuste hulgas ja vaatleb end ühena
nendest.”, lk. 223.
_______________________________________________________________
(VII.)
-- CARLOS CASTANEDA
“SISEMINE
TULI” // “THE FIRE FROM WITHIN”
Tõlkinud:
Urmas Lipand, Pärnu, 1995. // Kirjastus: “Chiron”. // Lk:.
3--231. // (Copyright Laws: New York.
“...et
nägemine on inimolendite võime avardada oma tajude ulatust, kuni
nad on võimelised hindama mitte ainult kõigi asjade välisilmet
vaid ka põhiolemust.”, lk. 6.
“...Tarkus
ilma headuseta / ja teadmised ilma tasakaaalukuseta on tarbetud....
// teadmiste kolme tahku: teadvuse, varitsemise ja taotluse
valdamist.”, lk. 7.
“...läbi
aastatuhandete ulatuvas teadmiste ahelas. // ... olid ebatavaliseda
inimesed – võimsad nõiad, sünged, pühendunud inimesed, kes
tegelesid inimese ja universumi saladustega ning valdasid
salateadmisi, mida nad kasutasid inimeste mõjutamiseks ja
allutamiseks, fikseerides oma ohvrite teadvuse sellele, mille nad
olid välja valinud. // Väga raske on taibata, et teadvusega on
võimalik mainpuleerida.”, lk. 9.
“...Nägemine
on isemoodi teadmise tunne / tunne, et sa tead ilma ühegi
kahtlusevarjundita. // soosisid teatud erilist tarkust...”, lk. 11.
“...
kes tahavad arendada oma enesevalitsemise võimet ja kelle tegevus on
suunatud mingite kindlate eesmärkide saavutamisele, millest oleks
kasu...”, lk. 18.
“...
Laitmatus ei ole midagi muud kui energia arukas ja sihikindel
kasutamine / Ma olen kogunud energiat ja see teeb mind laitmatuks. //
Sõjamehed teevad strateegilisi arvestusi. / Nad vaatavad üle kõik,
millega nad oma elus tegelevad. Seejärel otsustavad nad, mida on
võimalik muuta, et säästa energiat.”, lk. 19.
“...sõjamehelikkuse
tunnusteks -- need on enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus,
õige ajastamine ja tahe.”, lk. 20.
“...
geniaalne sõjakavalus... / et laitmatus on ainus asi, mis teadmiste
teel üldse loeb.”, lk. 21.
“...saada
teadjaks. Kui teadjad õpivad nägema, siis on / ... saanud
nägijateks. / ... enesevalistemisest ja distsipliinist. // Sõjamees
on orienteeritud iseendale / igakülgse enese tundmaõppimise mõttes.
// Nende enesetähtsust ohjeldab mõistmine, et reaalsus pole muud
kui üksnes meiepoolne tõlgendus.”, lk. 26.
“...
mul oli enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus ja
ajastamiseoskus. // Olin rõõmsameelne ja tugev ega hoolinud
karvavõrdki oma uhkusest ja hirmust. Käitusin nagu ühele
laitmatule sõjamehele kohane. / vaimu häälestamist / nimetatakse
enesevalitsemiseks.”, lk. 27.
“...enesedistsipliiniks...
// ... lihtsalt rõõmsalt oodata – see, mis tulema peab, tuleb –
siis, kui on õige aeg. // Olin sõjamees. ma teadsin, et ma ootan,
ja ma teadisn ka, mida ootan. Selles peitubki sõjamehksoleku suur
rõõm.”, lk. 28.
“... Ma
olin olnud rõõmsameelne ja rahulik. Minu enesevalistemine ja
distsipliin olid tugevamad kui kunagi varem ... // Kannatlikkus
tähendab vaimu abil tagasi hoida midagi, mida sõjamees teab
kindlasti tulevat. // Tingimusel, et sõjamehel on olemas
enesevalitsemine, distsipliin ja ajastatus, garanteerib kannatlikkus
selle, et kui keegi on midagi ära teeninud, siis selle ta ka saab.”,
lk. 30.
“...
tuntust, tundmatust ja tunnetamatust ... // ... tundmatu on miski,
mis on inimese eest varjatud, looritatud – võibolla ... / mis jääb
siiski inimtaju piiridesse. Tundmatu muutub ükskord tuntuks.
Tunnetamatu on aga midagi täiesti kirjeldamatut, mõeldamatut,
hoomamatut.”, lk. 33.
“... Me
tajume. See on fakt. // Meie meeled tajuvad nii, nagu meie teadvuse
iseärasused neid tajuma sunnivad.”, lk. 36.
“... et
kõigi tajuvate olendite olemasolu mõte on teadvuse arendamine...”,
lk. 37.
“...
kui näevad esmakordselt eksistentsi kogu tema keerukuses ja
avastavad, et nende normaalse teadvuse piiratus on seda seni
moonutanud.”, lk. 48.
“...
Vale on inimese võhiklik ja hoolimatu suhtumine oma maagilisse
loomusesse. pole õige raistata hoolimatult eluandvat seksuaaljõudu
ja mitte saada lapsi, kuid samavõrd ekslik on viibida õndsas
teadmatuses selle suhtes, et ka laste saamine tuleb kinni maksta
...”, lk. 54.
“...Allika
/ ... mille abil teiste tasandite olevused tulevad üles meie
tasandile, et meile pilku heita, meid jälgida.”, lk. 77.
“...
puhas igatsus sügavuste järele ja mõõtmatu hirm selle sügaviku
jäise üksilduse ees.”, lk. 80.
“...
sest Jumalat ei ole. // See tähendas ju võimu! // ... et ainus mis
maksab, on laitmatus, vabastatud energia.”, lk. 83.
“... ei
ole olemas esemelist, objektiivset maailma, on vaid energiaväjadest
koosnev universum ... // ... teadvus tekib pideva surve mõjul...”,
lk. 88.
“...
Kui kellegi kogumispunkt paigast liigub tähendab see täiesti
üheselt, et see inimene on hull. // ... omaks võtta, et on haiged
...// ... teine võimalus on aga jääda külmaks ja häirimatuks...
// ... sõjamehed ei kaota kunagi külma verd. nad ei lase end
millestki häirida.”, lk. 97.
“... et
kogu saladus peitub tajumises. mitte niivõrd selles, mida me tajume,
vaid selles, kuidas me tajume. // ... et meie meeled on võimelised
tajuma kõike. // ... inimese meeled hakkavad tajuma täiesti
kujuteldamatutel viisidel.”, lk. 101.
“...sõjamehe
tee lõputut üksildust ... // ... on täieliku vabaduse sõjamehed,
nende ainsaks sihiks on täielik vabanemine, mis jõuab kätte siis,
kui nad saavutavad täieliku teadvuse. // Sõjamehed valmistuvad
teadvelolekuks ... // ... kui nad on eimiski, saavad nad kõigeks.”,
lk. 103.
“...
need, kes meid kasvatavad ... // ... mis toimub inimolenditega
väikelapseeas / mil igaüks, kes lastega kokku puutub õpetab
neid... // üha keerulisema sisedialoogi abil. Sisemine dialoog on
protsess...”, lk. 106.
“...
Jõutaimedel on selline mõju ; kuid ka nälg, väsimus, palavik ja
muu seesugune võib anda sama tulemuse.”, lk. 107.
“...Kui
nihe on minimaalne, siis öeldakse, et tegemist on fantaasiatega. Kui
nihe on suurem, nimetatakse tulemust hallutsinatsioonideks.”, lk.
108.
“...
Naised annavad tõuke tundmatuse mõõtmatute avaruste ületamiseks.
Selle loomupärase ande tõttu on naised väga ägedad.”, lk. 110.
“...et
kui kogumispunkt nihkub üle teatud piiri, võib see kokku panna
maailmu, mis on täiesti erinevad sellest maailmast, mida me
tunneme.” lk. 112.
“...teadvuse
valdamise kunsti, varitsemiskunsti ja taotluse valdamise kunsti
põhimõtetest lähtudest. // ... mitte raisata oma
seksuaalenergiat.”, lk. 115.
“...
sõjamees on maailmas selleks, et õppida olema erapooletu vaatleja,
et mõista iseenda saladust ja suuta ohjeldada oma vaimustust, kui ta
avastab, kes ta tegelikult on. See on uute nägijate suurim eesmärk.
// ... intuitsiooni ja jumaliku rõõmu maailmale..."” lk.
117.
“... Ta
oli palju julgem ja sai edukalt hakkama olkorras ... // ... et
paindlikumad on need inimolendid, kelle sisedialoog on voolavam ja
mitmekesisem.”, lk. 122.
“...
Naised on palju veidramad kui mehed... / ... et naised on palju
imelikumad kui mehed...”, lk. 123.
“...
kuid peened, keerukad ja suurt järjekindlust nõudvad tegevused
...”, lk. 128.
“...
suudavad / olendid tabada / kõige peenemaidki mõtteid, meeleolusid
ja kartusi.”, lk. 129.
“...
Nad teadsid, et nende eelkäijad olid sooritanud otse üleloomulikke
vägitegusi, manipuleerides mingi salapärase ja imeväärse jõuga,
mida nad nimetasid lihtsalt väeks. // tegu on energiaga / Selle
energia nimetasid nad tahteks.”, lk. 135.
“...
Seda hakati nimetama sõjamehe teeks ehk sõjamehe rajaks. //
Sisemine tugevus tähendab meelerahu, peaaegu, et ükskõiksust,
muretust, ennekõike aga loomulikku ja sügavat kalduvust kõike
uurida, kõigest aru saada. /// Ainus, mida on tarvis, on laitmatus,
energia. Ja see algab ühestainsast teost, mis on hästi läbimõeldud,
täpne ja järjekindel.”, lk. 139.
“...
Kõrvalekaldumatu taotlus viib sisemise vaikuseni ja sisemine vaikus
sisemise tugevuseni... // ... unenägemisega on võimalik tegelda jka
iseseisvalt, ilma igasuguse kõrvalise abita.”, lk. 142.
“...Selline
on kord juba teadvuse salapära. Seda salapära õhkub igast
inimolendist; meist õhkub pimedust ja seletamatuid asju. // ...
teadvustades endale, et inimene on salapärane olend.”, lk. 145.
“...need
sõjamehed võivad aidata inimestel terveks saada / või haigeks
jääda. Nad võivad aidata neil leida õnne ...”, lk. 148.
“...
See oli süsteem, mis soosis vabadust, valikut ja arusamist. //...
tõeline strateegia meistriteos.”, lk. 151.
“...
järjekindla pingutuse ja kõrvalekaldumatu taotluse kohta. // ...
tuleb mul distsiplineeritult ja järjekindlalt ...”, lk. 152.
“... Ma
ei olnud veel kordagi oma elus ilusat naist paljana näinud. Olin
ikka veel väga nõrk. // ... tema sundimatust, tema salapärast
võimet ... / ... tema head vaistu, kõige rohkem aga tema mõju
kõigile inimestele, kes iganes tema lähedusse juhtusid.”, lk.
155.
“...Minu
jaoks oli ta alati olnud kättesaamatu ideaal. // ... kogumispunkti
asend määrabki ära meie käitumise ja meie enesetunde. // ... oli
tõeline maag, mustkunstnik, kes oli tahte jõu käsitlemises
saavutanud sellise taseme, et tulemused ületasid tavalise inimese
mõistmisvõime.”, lk. 156.
“...
.taipavad millist tohutut hinda on nende elude eest makstud. / ...
annab neile lugupidamise ja aukartuse elu kui sellise ees üldiselt
ja eriti omaenda elu ees...”, lk. 157.
“...
nii läbitungivate ja metsikute silmadega ... / ... ei lase kunagi
kellelgi aru saada, et tema juhib asja. // ... tuleb ja läheb jägi
jätmata.”, lk. 164.
“...
kainus peab küpsema ja muutuma sõltumatuks, iseseisvaks jõuks...
// ... et võibolla me oleme sisimas oma võimetest teadlikud.”,
lk. 168.
“... et
üks kõige hämmastavamaid saladusi on see, kuidas tahe --
ebaisikuline häälestuse jõud -- muutub taotluseks, isikustaud
jõuks, mis on konkreetse indiviidi käsutuses.”, lk. 169.
“...
sest kõik tõesti erakordne, mis nägijate või lihtsate inimestega
toimub, toimub tavaliselt iseenesest, üksnes taotluse jõul.”, lk.
184.
“...Valdavaks
tundeks oli aga täielik ükskõiksus. Toimuv ei läinud mulle
vähimatki korda.”, lk. 189.
“...
nad olid sihukesed ahned pisikesed väärakad // Et tungida sellesse
hirmuäratavasse üksindusse... // Armastust on vaja, armastust elu,
seikluste ja saladuste vastu. On vaja kustumatut uudishimu ja kõvasti
pealehakkamist. // Don Juan oli öelnud, et niipea kui kogumispunkt
nihkub, jääme me magama.” lk. 193.
“...
maailma kõigi aegade müstikutel oli üks ühine omadus... // Läbi
sajandite on müstikud andnud meile liigutavaid kirjeldusi oma
kogemustest. // ... ja loonud omaenda näo ja kuju järgi.”, lk.
202.
“...
Hiilgus, mida nägin, oli sõnulseletamatu, ja ometi poleks ma
suutnud öelda, mis just selle vaatepildi nii ilusaks teeb. / ...
selle ilu loob harmoonia, rahu ja puhkuse tunne.”, lk. 204.
“...
kasutanud minu õpilaspõlve alguses jõutaimi... / Jõutaimede ja
unenägude mõju ... // ... õpilases arusaama, et maailma tajumine
ei ole kunagi lõplik.”, lk. 206.
“...
tulised pruunid silmad näisid naeratavat, ja / Minu meelest oli ta
hurmavalt kaunis.”, lk. 214.
_______________________________________________________________
(VIII.)
-- CARLOS CASTANEDA:
“VAIKUSE
JÕUD”, “THE POWER OF SILENCE”.
Tõlkinud:
Urmas Lipand, // Pärnu, 1995. // Kirjastus: “Chiron”. Lk.: 5 –
208.
“...
Ma tahan öelda, et tavalisel inimesel puudub vajalik energia, et
nõidusega hakkama saada. // Pigem õpid sa säästma energiat. //
Nõidus on teadvuse seisund, nõidus on võime tajuda midagi, mida
tavaline tajumine ei suuda.”, lk. 6.
“....
et meie käeulatuses on tohut suur jõud. // ... et laseb ennast
veenda varjatud jõust omaenda olemuses, ning et ta võib selleni
jõuda. // ... et universumis ekisteerib üks mõõtmatu,
kirjeldamatu mõju, mida nõiad nimetavad taotluseks.”, lk. 7.
“...
kellel on erakordne energia; õpetaja, kellel on mõistlikkus,
kannatlikkus, stabiilsus. // nende energia võimaldab neil ammutada
rahu, harmooniat, naeru ja teadmisi otse algallikast, taotlusest...”,
lk. 8.
“...
Soovitas / mul kirjutada raamat // Kõigepealt tuleb sul silme eest
läbi lasta oma kogemused, otsekui elaksid sa need uuesti läbi. //
... kolmes valdkonnas: teadvuse, varitsemise ja taotluse valdamise
alal. // Teadvuse valdamine on mõistuse mõistatus; kimbatus, mida
nõiad kogevad siis, kui hakkavad aimama teadvuse ja tajumise
hämmastavat ulatust ja salapära. // Taotluse valdamine on vaimu
mõistatus ehk abstraktsuse paradoks, nõidade mõtted ja tegevused
ülekantuna kaugemale meie igapäevast inimlikku olemisviisi.”, lk.
9.
“...
teeb see võimalikuks täiesti teistsuguse maailma tajumise – sama
objektiivse ja tegeliku nagu see, mida me normaalselt tajume. Nõiad
lähevad sellesse teise maailma, et saada energiat, jõudu, üldiste
ja eriliste probleemide lahendusi, või et astuda vastu
kujutlematule. Taotlus on kõikeläbiv mõju, mis on meie tajumise
põhjuseks.”, lk. 10.
“...et
võlgen temale oma peene häälestatuse // ... minu muutmise
kahetsusväärsest olendist laitmatuks sõjameheks.”, lk. 18.
“... ei
oleks neil mingit austust, mingit imestust. // Ainus viis tunda
taotlust / on tunda seda otseselt läbi elava seose, mis eksisteerib
taotluse ja kõikide teadvusel olevate olendite vahel. Nõiad
kutsuvad taotlust kirjeldamatuks, vaimuks, abstraktseks...”, lk.
20.
“...
kas nõiad võivad ennet ka ekslikult tõlgendada. // Ta selgitas, et
kui nõid tõlgendab ennet, siis teab ta seel täpset tähendust,
ilma et tal oleks aimugi, kuidas ta seda täpselt teab. // Nõidadel
oli asjade otsese teadmise tunne. / intuitsioonina”, lk. 22.
“...et
selle mehe ühendav side vaimuga oli erakordselt selge //.. tohutute
ressurssidega, kes on võimeline looma ekraani kaitseks või
maskeerimiseks, sündinud nõid ning täiuslik kanditaat naguali
õpilaseks.”, lk. 26.
“... et
vaim oli andnud talle ühe teise väljendumise. ta pidi olema
rahulik, kõigutamatu. ta pidi tegutsema, otsekui poleks tal midagi
kaotada ning sekkuma lihtsalt niisama. // Nagualid teevad otsuseid
//... et vaim ise oli teinud selle võimalikuks. See puudutas kõike
seda, mida võttis ette nagual juhul, kui ta järgis vaimu
väljendumisi.::”, lk. 27.
“... et
ta hoiataks seda noort naist tema üleliigse energia ja ohtlike
tagajärgede eest, mis sellel võisid olla tema elu ja heaolu suhtes
ning kutsuks teda ühinema nõidade maailmaga, kuna see oleks ainus
kaitse tema ennasthävitava jõu vastu. // ... et nõiad räägivad
nõidusest kui ühest maagilisest saladuslikust linnust, kes on
peatunud oma lennul üheks hetkeks, et anda inimestele lootust ja
sihti; et nõiad elavad selle linnu tiiva all, mida nad nimetavad
tarkuse linnuks, vabaduse linnuks; et nad toidavad teda oma
pühendumise ja laitmatusega. // ... ning et vabaduse lind võib teha
vaid kahte asja: võtta nõiad kaasa või jätta nad maha.”, lk.
28.
“...
Naguali isiksuse jõud ona alati kõikehõlmav, et ta on praktiliselt
vastupandamatu // ... sihikindluse, oma vaba oleku ja
objektiivsusega. nad olid lummatud tema mõistlikkusest... // ...
pildi nõidade maailmast...”, lk. 29.
“...
minu katse pärast muuta ühiskonna teaduse probleemiks kõik, mida
ta mulle õpetas.”, lk. 32.
“... et
sõjamees on enese jaoks kõik? / Sõjamehe jaoks algab ja lõppeb
kõik iseendaga. // .. konservatiivset inimest, kes hindas oma
privaatsust.”, lk. 35.
“...
austas väga seksulaalenargiat / Ta uskus, et see on meile antud
selleks, et me kasutaksime seda unenägemiseks.
// ... ning seksulaaenergia on unenägemiseks
vajalik.
// Kui sa ei ole hoolikas oma seksuaalenergiaga ...”, lk. 37.
“...
Teadmine ja kõne on lahus. // .. et ei ole võimalik rääkida
vaimust / Kuna vaimu võib ainult kogeda. / Kuid see on alati meie
ümber liikumas. Mõnikord tuleb ta mõne juurde meist.”, lk. 39.
“...
Nii hoiatatakse neid alati ette, nad on alati teadlikud... // ...
vajavad nõiad elavat, tugevat eesmärki – erilist mõistuse
seisundit, mida nimetatakse kõrvalekaldumatuks
taotluseks”,
lk. 42.
“... et
vabatahtlikud ei ole nõidade maailma teretulnud, kuna neil on juba
omaenda siht...”, lk. 43.
“...
et inimese jõud on äraarvamata suur, et surm eksisteerib vaid
sellepärast, et me oleme seda alates oma sünnimomendist taotlenud,
et surma taotlust
on võimalik tagasi hoida, pannes kokkupanemispunkti oma asendit
muutma.”, lk. 45.
“... et
vaimu seisukohalt seisneb nõiduse ülesanne meid temaga ühendava
seose puhastamises... // .. üks lõputu ebamäärane millegi
vajamise tunne.”, lk. 46.
“...
võimetuse ja hämmelduse. // ta aimab suur ekindlusega, et on olemas
mingi nimetu mõju, aukartustäratav oma lihtsuses, mis meie saatuse
ära määrab.”, lk. 49.
“...
Seega alustas vaim temale nõiduse saladuste õpetamist. // .. et
näidat talle, kuidas koguda energiat...”, lk. 50.
“....
Ta oli nii maag kui ka kunstnik. // Don Juan ütles, et tajumise
ümber tiirleb kõik, mis inimene on või mida ta teeb // ... muutub
vastavalt ka maailmatajumine. // Tema ümbermuutumised olid
strateegilised...”, lk. 53.
“... Sa
oled sellele elukale nii meeldima hakanud. // Inimlikus kontekstis me
võime planeerida ja kavandada ning sõltuvalt õnnest koos meie
osavuse ja visadusega võib meil olla edu.”, lk. 55.
“...
Varitsemise kunst seisneb kõigi oma maskeeringu üksikasjade
tundmaõppimises / .. et mitte keegi ei tea, et sa oled maskeeritud.
Selleks pead sa olema halastamatu, kaval, kannatlik ja meeldiv.”,
lk. 59.
“... et
varitsemine on kunst, mida võis kõige suhtes rakendada ja et selle
õppimisel on neli tahku: halastamatus, kavalus, kannatlikkus ja
meeldivus. // ... halastamatus ei tohi olla julmus, kavalus ei tohi
olla alatus, kannatlikkus ei tohi olla ükskõiksus ja meeldivus ei
tohi olla naiivsus. // Ole halastamatu kuid vallutav / Ole kaval kuid
lahke. Ole kannatlik, kuid aktiivne. Ole meeldiv kuid järeleandmatu.
Ainult naised suudavad seda teha.”, lk. 61.
“...
Inimestel pole aimugi imelikust jõust, mida me iseendas kanname.. //
Näiteks praegusel hetkel on sul vahendid lõpmatusse jõudmiseks...”,
lk. 64.
“...
kõige tugevam ja ohtlikum nõid ja samuti ka kõige salapärasem.”,
lk. 66.
“...
kas sa oled meeldiv või kannatlik või halastamatu või kaval //
Kuid sa võid õppida oelma halastamatu, kaval, kannatlik ja meelidv
// ... et halastamatus, kavalus, kannatlikkus ja meeldivus olid
varitsemise
põhiolemuseks. // dikteeris nende tegusi laitmatus.”, lk. 69.
“...
kahe valdkonna – varitsemise
ja taotluse
kohta. Ta nimetas seda vanade ja uute nõidade tippsaavutuseks, mis
oli just see, mis huvitas nõidu niisamuti tänapäeval, nagu
tuhandeid aastaid tagasigi.”, lk. 70.
“...
Sõnad on tohutu võimsad ja tähtsad ja on maagiliseks omandiks
nendele, kel neid on. // ... seda tugevamaks muutub veenumus, et
teatakse midagi ja samas puuduvad sõnad selle selgitamiseks. // et
sõjamees varitseb
iseennast / Ta varitseb
iseennast halastamatult, kavalalt, kannatlikult ja meeldivalt.”,
lk. 71.
“...oli
sellise käitumissüsteemi leidmine, mis polnud ei väiklane ega
kapriisne, vaid ühendas moraali ja ilutunde... / Ja et seda teha
vajavad nad moraali ja ilu.”, lk. 72.
“...
Mõtlemine ja selle ütlemine, mida sa täpselt tahad öelda, nõuab
äraütlemata suurt energiahulka.”, lk. 73.
“...
nad hakkasid rääkima sõnu kasutamata. // .. vaimu laskumine on
alati varjatud..”, lk. 82.
“...ja
ma kuulsin tema mõtteid, otsekui oleksid need olnud minu enda sõnad
räägituna minule endale.... / ... mis polnud mõtetes
väljendatud.”, lk. 84.
“...
Ta ütles, et tuhandeid aastaid tagasi olid nõiad nägemise
abil saanud teadlikuks, et maa on tajuv olend ja et selle teadlikkus
võib mõjutada inimolendite teadlikkust.”, lk. 85.
“...
vaikse teadmise, meie taotluse
tundmise kaotamise kohta. Nõidus oli seega tagasimeinek algusesse,
tagasipöördumine paradiisi.”, lk. 87.
“... ja
et pole oluline, missugune meie saatus on, kui me läheme sellele
vastu täieliku loobumisega.”, lk. 89.
“....
vaid sõjamehe väljaõppest ajendatuna. // sõjamees on maagiline ja
halastamatu, sõltumatu isik kõige peenema maitse ja kommetega,
kelle ülesanne maailmas on teravdada, kuid ometi püüda varjata oma
lõikavaid servi nii, et keegi ei võiks teda kahtlustada
halastamatuses.”, lk. 90.
“...
Nõiad varitsevad end pidevalt... // Varitsemine on eriline
käitumine, mis järgib kindlaid põhimõtteid. See on salatsev,
varjav...” lk. 91.
“...
... petlik käitumine, mis on kavandatu selleks, et vapustada. Ja kui
sa varitsed iseennast, siis sa vapustad iseennast, kasutades omaenese
käitumist halastamatul, kavalal viisil. // Seega on surma ideel nõia
elus monumentaalne tähtsus. // Meie kõige kallimaks maksmaminev
eksitus tavaliste inimestena on järeleandmine surematuse tundele.
See on otsekui usk, et kui me ei mõtle surmast, siis me võime end
selle eetst kaitsta. // ... selge pildita surmast pole mingit korda,
mingit mõistlikkust, mingit ilu. Nõiad heitlevad, et saavutada seda
otsustavat taipamist, et see aitab neil mõista kõige sügavamal
võimalikul tasandil, et nad pole üldse kindlad selles, et nende elu
kestab veel ühe hetke. See taipamine annab nõidadele julguse olla
kannatlik ja ometi tegutseda, julguse olla rahul, ilma rumal
olemata.”, lk. 92.
“... Ta
selgitas, et luuletajad igatsevad nõidade maailma järele, ise seda
teadmata. Kuna nad ei ole nõiad teadmiste tasemel, siis kõik, mis
neile jääb, on igatsus.”, lk. 93.
“...
tema nagu tõeline sõjamees valab ilu külluslikult vastuvõtjatele,
pealtvaatjatele, jättes endale ainult oma igatsuse. See vapustus,
see ilu shokk ongi varitsemine...”,
lk. 94.
“...
teerada, mis viis täiuslikkuse, jõu, vaimu juurde. // kollektiivset
psühholoogilist stressi.”, lk. 96.
“... Ta
on oam rahva ära päästnud. tema siht on olnud suurem tema
isikust.” lk. 97.
“....
Selleks, et maagia võiks meid oma võimusesse võtta, tuleb meil
eemaldada oma mõistusest kogu kahtlus. // Kui kahtlused on kord
eemaldatud, siis on kõik võimalik.”, lk. 100.
“...
ainus viis selgesti mõelda on üldse mitte mõelda... // Teine oli
täpne mõtlemine. See oli funktsionaalne, ökonoomne, ning jättis
väga vähe asju selgitamata.”, lk. 102.
“...
halastamatus / ilmneb nõidade silmades. See on nagu helendav kile
silmade peal. Nõidade silmad on säravad. Mida suurem on sära, seda
halastamatum on nõid. // Ülevaate tegemine oma elust, nii nagu
nõiad seda teevad, on võti nende kokkupanemise punkti liikumisele.
Nõiad alustavad oma ülevaate tegemist mõtlemisega, meenutades oma
elutee kõige olulisemaid tegusi.”, lk. 103.
“... on
tõde selles, et silmad / Neil on sügavam seos abstraktsega. //
Don Juani vastus oli, et inimese võimalused on nii tohutud ja
saladuslikud, et nõiad, selle asemel, et nende üle mõelda, on
valinud nende uurimise, lootmata neist kunagi aru saada.”, lk. 104.
“...
Tasuta ja laitmatult andmine noorendab mind ja uuendab minu
imestust.”, lk. 107.
“...
Miski hoidis mind karmi, külma, efektiivse ja vaiksena. // See oli
halastamatuse esimene õppetund.”, lk. 117.
“... Ta
ütles, et kõik, mida nõiad tegid, oli nende kokkupanemise punkti
liigutamise tagajärg, ning et selliseid liikumisi kontrollis see
enregia mis oli nende käsutuses. // ... et iga inimolendi sees on
hiigelsuur pime vaiksete teadmiste järv, mida igaüks meist suudab
tajuda.”, lk. 118.
“...
Üks oli äärmiselt vana, ennast hästi tundev, ükskõikne. See oli
raske, tume ja ühenduses kõige muuga. See nautis asju ilma midagi
ootamata.”, lk. 119.
“...
Ohtlik on mitteteadmine, mis sinuga toimub. Kui sa kord tead, siis ei
ole enam mingit ohtu. // ... on väljendada oma meeleheidet
vägivaldsete ja küüniliste enesehävitamise tegudega. // ... on
tal lootust rahule, rahuldusele ega saavutusele. // individuaalse või
kollektiivse lolluse akte ega juhuslikku vägivalda.”, lk. 122.
“...
nii, et ta võib minna üle piiri ja jõuda kohta, kus ei ole
haletsust. // Halastamatus on enesehaletsuse või enesetähtsuse
vastand. Halastamatus on mõistlikkus.”, lk. 125.
Kuid on
olemas näiteid, nõidadest või tavalistest inimestest, kes ei vaja
mitte kedagi. Nad saavad rahu, harmoonia, naeru, teadmised otse
vaimult. Nad ei vaja vahendajaid.”, lk. 128.
“...et
maailm on lõpmatult keerulisem kui meie metsikumadki fantaasiad. /
Miks me igatseme, et keegi meid juhiks, kui me suudame seda isegi
teha ?”, lk. 130.
“...Tegelik
liigutja on vaim, abstaraktne; miski, mida ei ole võimalik näha ega
tunda; miski, mida ei paista olemas olevat ja mis siiski on olemas.”,
lk. 131.
“...inimolendid
on lõpmatult keerulised ja saladuslikumad kui meie metsikumadki
fantaasiad. // Inimolenditel on väga sügav maagiatunne: me oleme
osa saladuslikust.”, lk. 135.
“... et
mingi isikliku omaduse tõttu oli ta kangekaelne ainult naistega //
keda ta oleks võinud püüda teadlikult või alateadlikult
mõjutada.”, lk. 144.
“...tänu
selle faktile, et ma ei ole olnud naisterahavaga, olin ma tugev ning
vastupidav, / ,,, enne kui maailm minu kätte saab. // minu vaiksed
kaitsjad, // See on elupäästja / Üks vaike kaitsja on seletamatu
energiavooga, msi tuleb sõjamehele siis, kui miski muu enam ei
toimi. // ... anda mulle nii palju nõidade valikuvõimalusi, kui
vähegi võimalik.”, lk. 148.
“...
Tema jõud ja uus arusaamatu arukus võimaldasid tal leida tööd
isegi seal, kus tööd ei olnud.” // Ma kogesin ülima õnne hetki
abikaasa ja isana.”, lk. 149.
“...
Tema eraldatuse tunne, mis oli andnud talle jõu armastada. //
abstraktne siht / nad taotlesid vabadust oma abstraktse sihina.”,
lk. 150.
“...
milles tal oli õnne oma ootustest rohkem: ta mõtles uuesti läbi
kogu oma elu.”, lk. 151.
“...
aga kuna ma olin laitmatult oma elu üle vaadanud..”, lk. 153.
“... Ta
tahtis selgitada, et ta on nõid ning sellepäraste i saa jääda
nendega. Ta tahtis selgitada, et tema eksitus oli olnud selles,et ta
ei teadnud, et nõiad ei saa kunagi teha silda, et liituda maailma
inimestega. Aga kui inimesed soovivad seda teha, siis tuleb neil teha
sild liitumaks nõiaga.”, lk. 154.
“...Ei
. Nõiad ei otsi kunagi kedagi. / Ja mina olen nõid. Ma olin maksnud
oma eluga eksituse eest, et ma ei teadnud, et ma olen nõid, ning, et
nõiad kunagi kellegile ei lähene.”, lk. 155.
“... et
üks kõige dramaatilisemaid erinevusi tsiviliseeritud inimeste ja
nõidade vahel oli viisis kuidas surm neile tuleb. Ainult
nõid-sõjameestega oli surm heatahlik ja meeldiv. // Ainus
vastuvaidlematu asi meie maailmas oli surm. Nõidade maailmas oli
seevastu võimalik vastu astuda normaalsele surmale ... // Nõidade
maailmas ei olnud võimalik otsuseid muuta ega uuesti üle vaadata.
Kui need olid kord tehtud, siis jäid nad igaveseks. // ... ei
suutnud mind veenda, et surma on võimalik vältida.”, lk. 165.
“...
Ta ütles, et vanaaja inimesed muutusid legendaarseteks, kuna nad
teadsid vaiksete teadmiste tõttu jõust, mida on võimalik
saavutada... // Tunded, mida sellisel viisil esile kutsutakse,
kannavad nimetust taotlus.”,
lk. 167.
“... Ei
olemas nõidust, ei ole olemas kurja, ei ole olemas kuradit. On
ainult tajumine.”, lk. 168.
“...
Ainult nõiad suudavad muuta oma tunded taotluseks /
taotlus
on vaim, seega on vaim see, mis liigutab meie kokkupanemise
punkte.”, lk. 177.
Ta
ütles, et inimene vajab praegu rohkem kui kunagi varem, et talle
õpetataks uusi ideid, mis on seotud just tema sisemise maailmaga –
nõidade ideid, mitte sotsiaalseid ideid, ideid, mis puudutavad
inimest vastamisi tundmatuga, vastamisi oma isikliku surmaga.”, lk.
182.
______________________________________________________________
(IX.)
-- CARLOS CASTANEDA:
“UNENÄGEMISE
KUNST” // “THE ART OF DREAMING”.
Tõlkinud:
Kadri-Ülle ja Vello Masing. // Pärnu 1996. // Kirjastus: “Chiron”.
// Copyright Laws: 1993, //LK. 5 – 219.
“...
Don Juani jaoks oli nõidus teatud teoreetiliste ning praktiliste
eelduste ellurakendamine, mis käsitlevad loodust ja taju rolli meid
ümbritseva universumi kujundamisel. // ... erinevaid nõiakunste //
... Kõige tähtsamat neist nimetati unenägemiskunstiks.”, lk. 5.
“...--
seda, et meie igapäevaelu maailm on unikaalne ja ainuvõimalik,
sunnib meid arvama üksnes ja ainult meie endi energeetiline seisund.
Usus, et seda seisundit on võimalik muuta... //... unenägemine on
nõia meetod tavalisi unenägusi praktiliselt ära kasutada //
Unenägemist saab üksnes kogeda. Unenägemine pole mitte see, kui sa
näed und / Unenägemise abil saame me tajuda teisi maailmu...”,
lk. 6.
“...Carol
Tiggs / Ta on veendunud, et selgitades maailma, mis don Juan meile
pärandas, väljendame kõige paremini om tänulikkust temale ja oma
aukohust jätkata tema püüdlusi.”, lk. 8.
“...
Vabanedes taju sotsiaalsest osast, hakkad sa tajuma kõige tõelist
olemust. Kõik, mida me iganes tajume, on energia... // Ma olen
veendunud, et kui inimene tahab ellu jääda, peab tema taju
sotsiaalne alus muutuma. // Kõik on energia. Kogu universum on
energia.”, lk. 10.
“... Et
sellest jagu saada, on meil tarvis energiat. Kui meil on vajalik
energia olemas, tuleb nägemine iseenesest. // Siin on tegemist
energia omamisega, usu mind...// Seega on nagual juba loomu poolest
teenäitaja, nõidade grupi juht.”, lk. 15.
“...
Räägitakse, et nad olid väga armsad, kuid äärmiselt pelglikud.
Nad olid pigem nagu mingid tundmatud olendid. // Mina tahan vabadust.
Vabadust alal hoida oma teadvus ja kaduda ääretusse.”, lk. 18.
“...
Nõiad on harjunud mälu sellise näilise veidrusega. // Ta kinnitas,
et nõiad pühendavad kogu elu meenutamisülesande täitmisele.”,
lk. 21.
“...
Vanad nõiad nägid, et mida suurem on nihe, seda ebatavalisem on
unenägu ja vastupidi... // Nõiad peavad unenägemist äärmiselt
keerukaks kunstiks. / et suurendada ja avardada oma tajude ulatust.”,
lk. 22.
“... et
teadvustame endale erilise tunde, mis eelneb sügavale unele / ja
teadvustame endale, et jääme magama. // nõiad taotlevad kõike /
lihtsalt seda taotledes.”, lk. 26.
“....
Nad paigutavad targalt oma energia ümber, heites kõrvale kõik, mis
neile nende elus üleliigne tundub. Nad nimetavad seda meetodit nõia
teeks. Sisuliselt on nõia tee, nagu don Juan selle esitas,
käitumuslike valikute jada maailmas toimimiseks, kusjuures valikud
on palju arukamad... // ja elusolemise kui tunnetusliku probleemi
vahel. // vaid muudaksin need tõekspidamised neid korrates jõuliseks
eluviisiks.”, lk. 34.
“... et
ta natuke liiga intelligentne. // ... oli sajandite vältel lihvitud
nõidade riuklik osavus.”, lk. 49.
“...Astuda
vestlusse mingi kehatu häälega oli küll viimane asi, mida ma teha
tahtsin. // ... et niisugused asjad on ühe nõia elus täiesti
tavalised...”, lk. 59.
“...
Unenägudest otsitakse tavaliselt mingit varjatud tähendust, neid
võetakse mingite sümboolsete ennustustena, aga keegi ei suhtu
neisse kui reaalsesse maailma, reaalsetesse sündmustesse.”, lk.
64.
“....
Don Juan nimetas unenägemist rännakuks mõeldamatutesse
dimensioonidesse, rännakuks, mis võimaldab meil tajuda kõike, mida
me inimestena üldse oleme võimelised tajuma // .. teisele poole
inimliku valdkonna piire ja laseb meil kogeda tunnetamatut.”, lk.
67.
“...et
anorgaanilistel olenditel puudub vähimgi huvi naiste vastu. // see
põhines nõidade teadmisel, et universum on valdavalt naissoost ning
meessugu kui naissugu tasakaalustav alge on küllaltki haruldane ja
seega ihaldusväärne. // ... just see meessoo harukordsus ongi
põhjuseks meeste piiramatule ülemvõimule meie planeedil.”,lk.
92.
“...nõidus
on tegu. Tuleb aeg, ja sa hakkad oma kirge ellu viima nagu mina enda
oma. Minu puhul väljendub see oma saatusele alistumises -- /
aktiivselt nagu sõjamees.”, lk. 119.
“...
Kokkuvõtete tegemine ja unenägemine käivad käsikäes. Oma elu
uuesti üle vaadates muutume üha kergemaks. // sisuliselt kujutas
see absoluutselt kõigi elusündmuste taaselustamist // Don Juan
pidas kokkuvõtete tegemist oluliseks teguriks unenägija seesmiste
suundumuste ja eelistuste ümberkujundamisel ning tema energia
ümberjaotamisel. Kokkuvõtete tegemine vabastab meie olemuse
sügavaimatesse soppidesse suletud energia – ilma selleta pole
unenägemine võimalik.”, lk. 128.
“... Ta
väitis, et tegelikult kujutab kokkuvõtete tegemine endast erilist
nõiavõtet, mida kasutatakse kogumispunkti väikeste, kuid
lakkamatute nihete esilekutsumiseks.”, lk. 129.
“...
Ole laitmatu / Olla laitmatu tähendab seada oma elu korda, selleks,
et muuta oma otsused vankumatuks ja anda siis endast palaju enam kui
kõik, et need otsused ellu viia.”, lk. 134.
“...
Korda endamisi vahetpidamata, et kogumispunkti saladus on nõiduse
tugisammas. Kui sa seda endale küllalt kaua kordad, siis hakkab
toimima mingi nähtamatu jõud ja muudab sind.”, lk. 147.
“...
Kui inimene on arenemisvõimeline, siis küll. Nõidade üllas kohus
on külvata maha mõte, et edasiarenemiseks peab inimene kõigepealt
vabastama oma teadvuse köidikutest, mis seovad teda sotsiaalse
elukorraldusega. Kui teadvus saab vabaks, suunab taotlus selle uuele
arenguteele.”, lk.151.
“...Nõidade
– ja inimese jaoks üldse – on teadvus ääretu uurimisvaldkond.
teadvuse avardamiseks pole ükski vahend liiga halb ega ükski risk
liiga suur. Pea aga meeles, et teadvust saab avardada üksnes selge
mõistusega.”, lk. 157.
“...
Don Juan seletas, et teadvuse kui meie keskkonna energeetilise
elemendi kasutamises peitub nõiduse tuum. // ...laitmatult nõia
teed järgides tuleb vabastada kogu meis leiduv energia...”, lk.
159.
“....tänapäeva
nõiad / Nad on taibanud, et ainult sel juhul, kui nad säilitavad
täieliku loobumuse seisundi, on neil energiat, et vabadusse
pääseda.”, lk. 174.
“...unistus
lahkuda siit maailmast ja siseneda kujuteldamatutesse
dimensioonidesse. // Nad ihaksid tajuda tundmatut, ja see oli neil
juba õnnestunud.”, lk. 187.
“...tema
silmi / Ta silmad olid / säravad, selged ja rahulikud silmad. Peale
don Juani polnud ma kellelgi nii säravaid ja elavaid silmi näinud.”,
lk. 190.
“...Olin
kõik need aastad käinud nõia teed, ja seepärast teadsin vähimagi
kahtlusevarjuta, et universumis eksisteerib üksnes energia...”,
lk. 202.
“...
sest ta avastas, et anorgaanilised olendid peavad naisprinstiipi
igaveseks. Nad usuvad, et naisprintsiip on nii paindlik ja ta
tegutsemissfäär nii laiaulatuslik, et kõik, kes selle alla
kuuluvad, on igasuguste püüniste ja lõksude eest kaitstud...”,
lk. 207.
“...
mis sunnib nõida jääma sõjamehe rajale / ja, et kõige rohkem
kardab ta kaotada naguali, abstraktset, vaimu.”, lk. 211.
“...Alati
olin ma igatsenud midagi abstraktset; see oli mingi / igatsus millegi
nimetu järele, mis jääb mulle kättesaamatuks. // Don Juan oli
meile õpetanud, et nõidadel pole aega ega vajadustki sellisteks
tunneteks. // kinkis sulle taotluse tiivad / võime kontseptuaalselt
mõelda / filosoofi mõistus.”, lk. 213.
“...
Sinu ees on tohutult raske ülesanne – suuta mõista mõistetamatut
manöövrit. See on meisterlik käik // .. et lendu tõusta, et oma
ankur lahti päästa.”, lk. 217.
“...
kingitus seisneb lõpututes unenägemise võimaluses / teises ajas ja
teises maailmas; palju ääretumas maailmas, kus kõik on lahtine;
maailmas, ksu isegi võimatu võib saada võimalikuks. Kogu asja mõte
oli aga selles, et sa mitte ainult ei lelanud neid võimalusi läbi,
vaid ühel päeval suudad sa neid ka mõista.”, lk. 218.
“...
kink kujutab endast lõputuid unenägemisvõimalusi. Sa ei tahtnud
midagi konkreetset ja nii andis naine kirikust sulle abstraktse anni:
võime lennata taotluse tiibadel.”, lk. 219.
___________________________________________________________
VICTOR
SANCHEZ :
“DON
CARLOSE ÕPETUS. Carlos Castaneda raamatute praktilne kasutamine.”
Tallinn,
1997. Lk.: 3--351.
“…
äratades
kogu maailmas tohutut huvi selle teadmiste valdkonna vastu”,
lk. 7.
“… et
tegutsemiseks on tarvis väga vähe. // Vajalik, reaalne abi pole
mingite meetodite õpetamises, vaid õigetses juhendites. // … et
maailm on palju keerulisem, kui meie kõige hullemad fantaasiad.”,
lk. 14.
“…
võtab oma elu suunaja ja juhina vastutuse enda peale ning liigub ise
edasi teel, mis viib teadmiste poole. // “Sõdalane on laitmatu,
kui ta usaldab oma isiklikku jõudu -- olenemata sellest, kas seda
on palju või vähe…”, lk. 15. (III – 154.)
“…
kui muutume tunnistajateks ja tegelasteks katses jõuda teisele poole
– oma teadvuse alternatiivsete võimalusteni – omandavad /
selgitused tõelise mõtte.”, lk. 21.
“…Inimkond
on alati intuitiivselt teadnud, et eksisteerib reaalsuse teine
tunnetamisvõimalus, mis ulatub energiate tajumiseni.”, lk. 23.
“…
tundma õppida nõidade maailmapildist tulenevat maagilist
maailmakirjeldust.”, lk. 28.
“…
müüt -- maailma kõige ilusam müüt. // inimene muutub maailmas
kehastunud maagiliseks olendiks.”, lk. 35.
“…
kuni maagia saavutab üelkaalu // ja harmoonia ületab kaose.
Selleni, et unistus jõust ja vabadusest valdab tavalise inimese.
Kuni unistusest saab tegelikkus.”, lk. 38.
“…
Sõdalane tahab välja võidelda võimalust teha vaba valik,
otsustada ise, milline olla ja kuidas elada.”, lk. 39.
“…Oma
tahte, kontrolli, strateegia ja vältimatu surma teadmise abil õpib
sõdalane oma tarvidusi miinimumini vähendama.2, lk. 41.
“…Pigem
määrab kõik – nii võimaliku kui võimatu – inimese VÄGI,
tema isiklik jõud (energia, mida ta omab). // “Me ei ole midagi
muud, kui vaid kogum isiklikku jõudu.”, lk. 43. (III – 157).
“…Kõik,
mida teeb elusolend ja kõik, mis temaga juhtub, sõltub tema
energiahulgast ja – nivoost, so. isiklkust jõust (väest), lk. 46.
“…kui
mõistame “tahet” nii nagu seda mõistab nõid: meie käsutuses
oleva vaba energia-kogumina..”, lk. 47.
“…
Varitseja tajub maailma kui lahendamatuks jäävat saladust (maailm
on otsatu müsteerium). //Ta peab ka iseennast lahendamatuks
saladuseks. // Ainult siis saavad jõud, mis sind juhivad, sulle tee
avada.”,lk. 78.
“
Enesevalitsemine / Distsipliin / Kannatlikkus / Ajastmine / Tahe /”,
lk, 102.
“…Pole
olemas teist reaalsust kui see, mida sa tajud – reaalsus on
tajumine.”, lk. 105.
“…
vaadelda ka iseennast müstilise olendina, kes liigub teiste maailma
müstiliste olendite keskel.”, lk. 126.
“…enesetähtus
figureerib sõdalase ülevaatuse strateegilises nimekirjas kui kõige
energiamahukam faktor. Siit tulenevad ka jõupingutused sellest
vabanemiseks … // Energia ümbersuunamise abinõuks on sõdalase
laitmatus.”, lk. 139.
“…See
võimalus on igale inimesele antud -- katkestada oma mõtetest
koosnev varjav eesriie ja näha reaalset maailma, taastada oma jõud
ja vabadus.”, lk. 154.
“…Moodus,
kuidas kasutame oma tähelepanu, paneb meid tajuma reaalsust
sellisena, nagu seda teeme. Selles mõttes hoiab tähelepanu maailma
oma kohal.”, lk. 175.
“…nimetab
unenägemiseks unenägu, milles ei toimu teadvuse täielikku
kadumist. / See algab, kui annate endale aru, et näete und.”, lk
191-192.
“…Sõdalane
on laitmatu, kui ta usub oma isiklikku jõudu, olenemata sellest, kas
seda on palju või vähe…”, lk. 216. (III – 167).
“…olen
avastanud, et on ka teisi võimalusi ja saab valida teistsuguseid
eluviise. Me saame tõepoolest valida ja kokku panna endale maailma
ning sellise elu, milles on kooskõlas hinge ootustega.”, lk. 240.
______________________________________________________________