FRANK HERBERT. Tsitaadid.

FRANK HERBERT (Tsitaadid eesti keeles)

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

FRANK HERBERT: "DUNE" // "DÜÜN."

Tallinn, 1996. // Kirjastus: "Varrak." // Tõlk: Urmas Alas. // C: 1965. NEW YORK // Lk.: 7-350.

"... Ja kõige esimene õppetund põhines usu kujundamisel oma õppimisvõimesse.", lk. 72.

"... Ülevus on kogemus, mis lakkamatult teiseneb. See ei püsi kunagi ühesugusena. Osaliselt sõltub see kujutlustest, mida inimsugu müütide loomisel kasutab. Oma ülevust kogev isik peab tajuma teda ümbritsevat müüti.", lk. 133.

""... Mis meeled meil puudvuvad, et me ei näe ega kuule ende ümber teist maailma?"", lk. 252.

"... Progressi mõiste on kilp, mis kaitseb meid tuleviku õuduste eest.", lk. 331.

"... Et me jagame teineteisega armastust kahe tormi vahelisel vaikuseajal. Me olemegi selle jaoks määratud. /.../ ... nii palju kordi oled sa mulle pakkunud tröösti ja unustust. /.../ -- kehalise armastuse õrnust, teineteisele jagamist, teineteisega suhtelemist, õrnust ja vägivaldsust.", lk. 373.

"... Kui seadus ja kohustus on üks ja neid ühendab religioon, siis pole sa kunagi täiesti teadvusel, pole enesest täiesti teadlik. Alati oled sa pisut vähem kui isiksus.", lk. 422.

______________________________________________________________________

FRANK HERBERT

“Düüni messias”, “Dune Messiah”. Book Two in the Dune Chronicles.” // Tõlge: Viivi Verrev, 2002 a. Lk. 3-256, Kirjastus: “Varrak”.

“Jumalad ja inimesed ei ole eraldatud, ühed sulvad pehme sundimatusega teistesse” //”... oli tal kergem samastuda ohvri kui ründajatega” // “.. sel automaatselt sisse lülituval moel, mida suurte koolkondade asjatundjad oma dogmaga tihedalt seotud küsimuste puhul alati kasutasid.”, lk. 9

“Meil on tegemist potentsiaalse messiaga. Niisugusele otserünnakuga kallale minna ei saa. Märtri oreool hävitab meid endid”, lk. 11

“Ettenägemisvõime fenomenist ei saa hästi aru isegi asjasse pühendatud”., lk 13

“... pidi usaldama enda koolitust ja instinkte”. lk. 15

“...ainus tõeliselt kindel asi on energia. Ja energia õpib ... / ... Meie nimetame seda võimuks”, lk. 17.

“Ärgem hakakem üksteisele filosoofilisi mõttetusi pilduma. Kõik küsimuse taanduvad ühele: “Miks midagi üldse olemas on””, lk 18.

“... saada selge üldpilt elu ja religiooni headest-halbadest külgedest.” lk. 23.

“Neid on õpetatud uskuma mitte teadma. Usuga annab mainpuleerida. Ainult teadmine on ohtlik. “, lk 24.

“... liigutustest õhkus hapra võimu ajatust – nii endassesüüvinut, nii haavatavat”., lk 26.

“Valitseja võtab pöördumatult enda kanda vastutuse valitsevate eest. // Mõnikord nõuab see omakasupüüdmatust armastusest kantud tegu, mis neile, kelle üle sa valitsed, võib tunduda vaid naljana. “ lk, 27-28.

“Tema keha tundis asju, mis iial teadvusesse ei jõudnud”. ,lk 36.

“Ma pole kunagi tahtnud olla jumal. Ma tahtsin lihtsalt kaduda nagu kastepisar hommikul. Ma tahtsin põgeneda inglite ja neetute eest – üksinda ... just nagu poleks mind märgatudki.” // “ma loobun endast // Ma torman välja, kuniks mul on jõudu, lendan läbi ruumi, mida lindki ei leia.” lk. 37.

“Ta tahtis ainult tagasi vaadata ja öelda: “Näete! See on elu, mis mind kinni hoida ei suutnud, // Ma üteln lahti oma usust! See on minu kuulsusrikas hetk! Ma olen vaba!”, lk 38

“... oraakel ei ennustanud tulevikku. Kas on võimalik, et oraakel tegi tulevikku. Kas oli ta paljasatnud oma elu mingile tagaplaanil olevale lõimevõrgule, mässinud ennast selle ammuse ärkamise ajal sinna sisse...”, lk. 39.

“Kaugelt vaadates reedab objekt vaid oma üldplaani”, lk. 45.

“Kuid selle imetabasus on alatiseks minus.”, lk. 50.

“Oma loomise hetkel ei kannata impeeriumid eesmärgi puudumise all. Just siis kui nad on end maksma pannud, eesmärgid kaovad ja asenduvad ebamääraset riitustega.”, lk. 53

“Kuid üheaegsus ei kandnud endas samasust”., lk 56

“Inimesi ei saa nurka ajada // Vähemalt siis mitte kui tahad, et nad rahumeelseks jääksid.”, lk. 57.

“Jälle sama probleem: kuidas saaks ta väljendada väljendamatu piire? Kas ta peaks rääkima katkendlikkusest, loomulikust asjade käigust ükskõik milliste võimete puhul? Kuidas saakski inimene, kes pole kunagi kogenud ettenägemisvõime / muutust, hoomata teadlikust, kus puudub lokaliseeritud aegruum, isiklik kujutlusvektor ja nendega seotud sensoorsed pidepunktid.” , lk. 58.

“Asjassepühendmatud püüavad kujutleda ettenägemisvõimet kui loodusseadustele alluvat // Kuid täpselt sama õige oleks üleda, et see on meiega kõnelev taevas, et inimese võime tulevikku lugeda on inimolemuse harmoonia akt. Teisisõnu, ettekuulutus on olevikulaine loomulik tagajärg.” // “Oraakli ettekuulutuses puudub põhjuse ja tagajärje seos.”, lk. 59.

“... isegi kõige väiksem tema tekitatud müra võib anda universumile tagasikäigu, nii, et ta ei saa sellest enam kübetki tagasi.”,lk.64.

“... tundmatuse asupaigaks, kus leiavad seletuse kõik mõistatused... / ... oli nende ühenduslüliks selle maailma ja järgmise vahel. Ning oli hirmutav, et nad paistsid lahkuvat rahulolevatena.”, lk. 65.

“Ta oli võidelnud end kaugemale, mõelnud end kaugemale ja ennustanud end kaugemale inimuniversumist, kuid teda täitis kindel teadmine, et see universum libiseb tal ikkagi peost.”,lk 66.

“... seltskonnalõvi kellele meri oli põlvini... // Oma loomingu osas ei tunnistanud // muu maailma meelehärmiks mingeid piire. Nende tegemisi võis juhtida ohjeldmatu uudishimu. Nad kiitlesid, et õigest inimtoormest võivad nad valmistada ükskõik mida – kuradeid või pühakuid. /// sõdureid, kindraleid , filosoofe age-ajalt isegi mõni moralist. “, lk 72.

“... see oli sobivalt varjatud tähendusega / ütlemine – kantud kreedost, mis eitas mistahes vaimse tegevuse objektiivset funktsiooni. Ilma põhjuse ja tagajärjeta!”, lk 74.

“... ei saa // rääkida muud kui tõtt, eriti // siemise rahu tõttu. Siin oli mõistuse ja närvisüsteemiga inimarvuti, mis pidi täitma ülesandeid...”, lk 75.

“Filosoofia... sõnad... mõtisklus... sisekaemus... Ta tundis kui puudulikud olid tema andmed. // Nüristada minu tahet sõnade ja ideedega?”, lk. 77.

“Ta tundis armastuse ja vihkamise vaime purskuvat rahutust merest, kus kaose kohal ei kerkinud ainsatki kaljut. Polnud ainsatki kohta, kust lainemöllu uurida. “, lk. 78.

“Tõde kannatab kui seda liiga palju uurida”, lk. 79.

“..., et sel moel edastasidki nad imperaatorlikke käske. Ette määratud! Püha valitseja, kelle pilk suutis tulevikku tungida, oli öelnud oma sõna. Tulgu mis tuleb. ", lk. 81.

“Sõjas muutub suhe kõikide väärtuset vahel // saab endale imperaatorlikust soost järeltulja. “, // “... sellel on oma hind – sõltuvus. See pikendas eluiga, lisas mõnele aastakümmneid, kuid siiski oli see vaid veel üks viis surra.” , lk. 84.

“Ta toitub tõestusest, et “analüütilisel” on piirid. Ta väljendab ülimat pinget.Ta on neitsist hoor – teravmeelne, vulgaarne ja julm, sama hävitavalt tujukas kui // torm.” // “... olid oma üleloomulike omaduste tõttu kurikuulsad. Oli see vaid juhus, et nii paljud neist just siin ja praegu ettekuulutuste ja ennetega vusserdasid?”, lk. 86.

“.. üksinda pimeduses lamades, mil põimusid iha ja süütus.” // “... kes olid lükitud team teadvusesse kui pärlid hõõguvas kees.”, lk. 88.

“Enne meid oli kõigil õppemeetodeil küljes instinkti plekk. Meie õppisime, kuidas õppida. Enne meid oli instinktidest vaevatud uurijate tähelepanu ulatus piiratud, sageli polnud see pikem ühest elueast. Neile ei tulnud pähegi viiekümne eluea pikkused või pikemad projektid.”, lk. 89.

“.. uskus üleloomulikku maailma enda ümber. See rääkis temaga lihtsas paganate keeles, hajutades kõik kahtlused. Loodusmaailm, milles ta elas oli taltsutamatu, pidurdamatu, selles puudus// ühtne moraal.”, lk. 93.

“... aristokraatlike pahede aurale...” // “... tema kohta oli otsuse langetanud // inimraal, kelle analüüs sialdas loendamatul hulgal andmeid. Ta mõistis, et see on sama vääramatu kui planeetide liikumine. Sellest uhkas midagi universumi korrastatusest – paratamatust ja hirmuäratavast.”, lk. 94.

“... klammerdus nõiduse raamistikku. Maagia! Maagia! Tulevikku vaatamine oli pühast leegist hirmuäratava tule varastamine. Selles oli ülima ädaohu võlu – hinged riskeerisid ja kaotasid. Ohtlikest vormitutest kaugustest toodi kaasa midagi vormikat ja võimsat.”, lk. 96.

“ Universumi kõige ohtlikum mäng on oraaklipõhine valitsemine. Me ie pea end selle mängu jaoks piisavalt targaks ja julgeks. // “... me peame erinevaid maailmu geenikogumeiks, õpetuste ja õpetajate allikaks, võimalikkuse allikaiks.”, lk. 97.

“Tappa jumalat // See on väga huvitav. Kuid kes ütleb, et ma olen jumal? Need kes sind kummardavad.”, lk. 99.

“On sel tegelasel alles julgust! // Võim kipub jätma üksindusse neid, kellel teda liiga laialt käes on. Lõppkokkuvõttes kaotavad nad reaalsustaju ja ... langevad.”, lk. 101.

“Ning valitsejad on oma küünilisuse poolest kurikuulsad, kui asi puudutab usku. Ka usk on relv. Mis sorti relv on usk, kui see muutub riigivõimuks.”, lk. 102.

“Mõned ütlevad , et inimesed klammerduvad imperaatorliku juhtimise külge, sest ruum on lõputu // Nad tunnevad end üksildastena kui puudub ühendav sümbol // Vaadake seal ta on . Tema on meie ühendaja. // Võib-olla teenib usk sama eesmärki..”, lk 103.

“... ta tunnetas korraga oma positsiooni selles käsuahelas, iseenda kätt kogu selle võimu juhtimisel., lk. 108.

“Me ei tohi unsutada, et usk ja valitsus on midagi enamat kui vaid lepigute heaks kiitmine ja jutlused. “, lk. 110.

“... mingi läbitungiva kunsti abil suuda /// ... neist jäänustest mingi võõriku tõde välja lugeda. “, lk. 112.

“.. valgustab inimesi // kes tuli pimedusest, et kullata oma hiilgava valgusega üle kõik inimesed. Ta on meie valitseja. Ta on hindmatu vesi lõputust allikast. Ta külvab rõõmu, et terve inimkond seda maitsta saaks.”, lk 118.

“Teid mõlemaid õpetati valitsema” // “Teisse sisendati ülbet võimujanu. Teid täideti targa poliitilise tajuga ja sügava arusaamisega sõja ja rituaali kasutusviisidest. // Mis vääramatu seadus? See müüt kummitab inimajalugu.”, lk. 119.

“Ma mõtlen, milline rõõm on olla elus ning ma ei tea, kas ma suudan kunagi hüpata iseenda sisse, selle ihu juurte juurde ja tunda iseend, niisugusena, nagu ma kunagi olin. Juured on olemas. // Kuid minu võimsuses on kõik, mis on inimesele jõukohane. Tulemuseni võib viia ükskõik milline minu tegu.”, lk. 123.

“.. üks konkreetne surm `// ...— miks siis mitte valida aristokraadi surm, lõpetada elu salajase suurejoonelisusega, lastes tuulde kõik aastad, mis veel tulla võiksid. Surra enne kui tahtejõud otsa saab, kas polnud see aristokraadi valik. “, lk. 125.

“Anna talle mistahes kuju , kuid lase end vaid hetkeks lõdvaks, ja see on välkiirelt iidsesse vormi tagasi vajunud. Inimesi liikumapanevad jõud, mis jäid tema haardeulatusest välja, lipsasid tema eest minema ja trotsisid teda.”, lk. 126.

“Sa pingutad järgmise hetke nimel, keeldudes elamast siin ja praegu. Ettetähendused!” // Kas sa annad sellele tulevikule ka sisu, püüdes elada ka tulevikus // Kas sa teed ta reaalseks”,lk. 129.

“... hirmuäratavast füüsilisest jõust. Ükski planeet, ükski tsivilisatsioon kogu inimkonna ajaloos polnud kunagi varem näinud sellist inimese loodud tohutut suurust.”, lk. 133.

“... koolituse lõksud peitusid võimetes, mida see andis, luues eelsoodumuse edevuseks ja uhkuseks. Kuid neid kaustades libises võim käest. Tihtipeale kiputi arvama, et võim ületab kõik takistused... sealhulgas ka iseenda asjatundmatuse.”, lk. 140.

“Nägemisel ja pime olemisel on palju erinevaid astmeid /// Millised meeled meil puuduvad, et me ei näe meid kõikjal ümbritsevat teist maailma.”,lk. 143.

“Filosoofial ja kultuuril pole kunagi varem olnud sellist soosijannat // Nauding ja ilu ühendatud -- // Mida kestvat on ilus ja naudingus // Ilu! Nad leivad ilu, mis orjastab.”, lk. 146.

“See on aja vaatemänguga täidetud olend. See on eksisetntsi vorm, mida ei saa ohustada, end samasugusesse ohtu seadmata.”,lk. 149.

“Kui muuta siinse ja praeguse substantsi muutub tulevik.”,lk. 152.

“Ma ütlen teile, et nüüd on tulnud minu katsumuste tund ja teile nädatakse, et mina olin ülim teener. Seega põimib ta kõik üheks, mida võivad kummardada mõlemad, nii sõber kui vaenlane.”, lk. 155

“Nii oleks vallandunud tulevik mida tuli iga hinna eest vältida. Tuli leida mingi viis, kuidas sirutuda pimedusse ja muuta seda hirmuäratavat mustrit.”,lk. 158.

“Olenemata sellest kui võõrapäraseks tsivilisastioon ka ei kujuneks, olenemata sellest, millised puudused on ühiskonna elus ning kui keeruline ka poleks masin/inimese läbikäimine, tuleb alati ette erakvõimu vahemänge, mil inimkonna kurss, terve inimkonna tulevik sõltub ühe indiviidi suhteliselt lihtsatest tegudest.”, lk. 162.

“... ükskõik millisel eluhetkel oleks tegutsenud ühel konkreetsel põhjusel. Motiivid ja põrkuvad jõud olid olnud keerulised, keerulisemadkui mis tahes teised tõukejõud inimkonna ajaloos. Praegu valdas teda joovastav tunne, et ta võib ehk pääsedagi saatusest, mis teda sel rajal ees ootas ja mida ta nii selgelt nägi.",lk. 165.

"Universum hakkas talle igal sammul vastu. See libises tema haardest, moondus tema eksitamiseks lugematul moel. See universum ei lepi iialgi ühegi kujuga...”, lk. 168.

“Oma nägemuse joovastuses oli ta unustanud, et iga nägemus kuulub kõigile neile, kes on alles teel, alles saamas kellekski. Nägemuses mindi läbi pimeduse, suutmatat eristada reaalsust tähtsusetust juhulikkusest. Inimese janu käis absoluutide järele, mida ei saanud kunagi olemas olla. “, lk. 169.

“Sellises öös ei jää midagi varju. // Mis imeline valgus on see pimedus? Sinu pilk ei suuda sellel peatuda! Meeled seda ei taju. Sõnad ei kirjelda. // Kuristik ei kao. Seal ootab oma sündi kõik, mis alles tulemas on. Ah, milline õrn vägivald!”, lk. 170.

“Tal oli tunne, et tema kehast oli saanud tema kontrollile allumatu võimu kehastus. Temast oli saanud mitteolend, iseenesest liikuv valgus.”, lk. 172.

“... tsivilisatsiooniks, inimesteks, kes lahendasid kõiki probleeme jõu abil... ja veel suurema jõu abil... ja veelgi suurema jõu abil – vihates iga / selles jõus.”, lk. 174.

“... kõik olendid kandsid endaga kaasas erineva tugevusega saatust, mille olid vorminud eesmärkide, koolituse ja kalduvuste mõju.”, lk. 179.

“... ma elan apokalüptilises unenäos. Minu sammud lähevad nii eksimatult paika, et kõige rohkem kardan ma täpipealt sama uuesti läbi elades ära tüdineda.”, lk. 187.

“Mind ristiti liivas ja ma pidin selle eest maksma erilise oskusega uskuda. Kes enam tõekspidamistega kaupleb? Kes ostab? Kes müüb? // Unusta salapära ja võta vastu minu armastus. Armastuses pole mingit salapära. See tuleb elust enesest. Kas sa ei tunne seda ?”, lk. 191.

“Poliitikat ei saa armastuse peale üles ehitada. // Inimesi ei huvita armastus, selles pole mingit korda. Nemad eelsitavad despotismi. Liigne vabadus sünnitab kaost. Seda ei saa lubada eks ole ? Ja kuidas muuta despotism armastusväärseks?”, lk. 192.

“... ei saa olla samaaegselt religioosne ja ennastkehtestav. Usukogemus peab olema vahetu, sedaused aga suruvad selle paratamatult maha. Kuid ilma seaduseta ei saa te valisteda. Teie seadused peavad lõppkokkuvõttes asendama moraali, asendama südametunnistuse, asendama isegi selle religiooni, mille abil te enda meelest valitsete. Pühad riitused peavad tekkima ülistustest ja pühast igatsusest, mis sepistvad mõjuka kõlbluse. Teisalt on valistus mõjukas kultuurorganism, eriti aldis kahtlustele, küsimustele ja riiule. Ma näen saabumas päeva, mil tseremoonia peab astuma usu asemele ja sümbolism asendab moraali.”, lk. 196.

“.. oli korrga tunne, et elab unenäos, mida kontrollib kellegi teise mõistus, ja et ta võib selle korraks unustada ning eksida selle mõistuse keerdkäikudesse.”, lk. 206.

“Tema enda tahe oli vaid üks õrn ja muutuv asi. See elas hingamata ja oli arusaadav vaid sisemise valgusena.”, lk. 209.

“... et terves universumis ei ole olemas midagi kindlat, midagi tasakaalustatut, midagi vastupidavat – et miski ei jää endiseks, et iga päev, mõnikord iga tund toob kaasa muutusi.” // Enesemääramisest saab rääkida ainult nende puhul, kes taipavad sõja väärtust ja seda kasutavad, // ... trotsivad mõtet , et midagi ei saa teha. Nad ostivad alati sobivat tööriista, õiget rakendust ponnistustele, sobivadi teeneid...”, lk. 210-211.

“Ettenägemisvõime ei valgusta pikaajaliselt ja täpselt tegelikku sündmuste järgnevust, välja arvatud vaid kõige erakorralisematel juhtudel. Oraakel haarab kinni ajalooketist välja rebitud sündmustest. Igavik liigub. See surub end ühtviisi peale nii oraaklile kui ka härdale paljuale // Las nad eitavad tema võimeid. Kuid ärgu nad ainult kunagi kahelgu igavikus.”, lk. 214.

“Tuleviku ettenägemisvõimel on kalduvus teha inimesest ohtlik fatalist. /// Ta oli piiramisrõngas süütus. // Ainult jumalad võivad endale julgelt täiuslikkust lubada // Inimese puhul on see ohtlik.”, lk. 216.

“Minu nägemus on puudulik, ainult katked. See virvendab ja hüpleb. Ma pean tuleviku meelde jätma. // Me ei saa jätta universumit selliseks, nagu see on. Kuidas me ka ei püüaks, vahe on sees.”, lk. 219.

“Ta on raske katsumus // ta on hädaoht ja lunastus.”, lk. 221.

“Jõul, mida isegi kõige vägevamad ilma enesehävinguta kasutada saavad, on oma piir. Selle piiri tunnetamises ilmneb valitsuse tõeline meisterlikkus. Võimu väärkasutamine on surmapatt. Seadus ei saa olla kättemaksuvahend, ta ei saa iial olla pantvang ega ka kaitsevall tema enda loodud märtri eest. Ei saa hirmutada indiviidi ja pääseda selle tagajärgedest.”, lk. 224.

“... ei saa tegutseda, taipamata, et tegutseb lõpututes süsteemides. Kindlad teadmised ei suutnud haarata endasse lõpmatut. Kõikjal – seda ei andnud suruda lõplikkuse perspektiivi. ta pidi hoopis ise hetkeks lõpmatuseks muutuma.”, lk. 230.

“... kui te tahate midagi kummardada, siis kummardage elu – tervet elu // Selles ilus oleme me kõik koos!” // Olid nad kõik koos”, lk. 232.

“Mis oli lõpuks saanud müüdist, mille ta oli loonud keerulisest liikumisest ja kujutlusest, kuuvalgusest ja armastusest // ... märtrite laviinist ja nende kaeblemisest? Kui lained taganesid, laiusid seal aja puhtad ja tühjad kaldad, kus säras lõputu hulk mälestuskilde ja väga vähe muud.”, lk. 233.

“Seal väljas, amorfses inimuniversumis, oli toimunud nägemusega ühes taktis tantsiv liikumispurse. See oli kõlanud võimsalt. Selle viirastuslikud kajad võisidki jäädagi kestma.”, lk. 235.

“... viimsepäeva strateegiaks. Inimesed alluvad valitusele, kuid valitsetavad mõjutvad valitsejaid.”, lk. 253.

___________________________________________________________________

FRANK HERBERT

“Düüni lapsed”, “Children of Dune”,

Tõlkija: Juhan Habith, 2004 a., lk. 5-422, Kirjastus: “Varrak”. Kirjutatud: 1976.

“... eluviisi, filosoofiat, mille abil inimene võiks lahendada oma probleeme igimuutuvas universumis. Ta ütles, et inimkond areneb ikka edasi ja see protsess ei lõppe iial. Ta ütles, et see areng toimub muutuvate printsiipide kohaselt, mille olemust saab teada vaid lõpmatus.”, lk. 5.

“... vastutavad teiste inimeste unistuste eest ? Nad olid läätseks, mis koondas valgust ja paljastas nii universumi muutumisi. // “Jumala tahtmine sünnib ja sina ei pea seda tagant kiirustama. Jumala asi on teed juhatada, ainult et mõned pööravad sellest kõrvale.” // “.. see keerukas masinavärk, mida ümbritses mitteolemise hall tühjus.”, lk. 10.

“Mida rohkem teadmisi seda raskem on otsutada”, lk. 17.

“... kõrgim ja enesekindlam kui kunagi varem ! // “... kõrk ehitab kindlusemüüri, mille taha ta varjab oma kahtlused ja hirmud.”, lk. 30.

“Kui me püüame varjata oma sügavamaid ihasid, tõrgub kogu keha vastu...”, lk. 32.

“Universum kuulub Jumalale. See on üks asi ning kõik selle elemendid saavad oma olemuse vaid terviku suhtes. Surelik eluvorm, isegi eneseteadvusega ja järeldamisvõimega eluvorm, mida me nimetame mõistuslikuks, saab omada vaid habrast ettekujutust terviku mis tahes osa kohta.”, lk. 41.

“.. andis talle sellise ohutu, süütu ilme, mis sageli varjab nooruse küünilisust.” // “... meenutus aegadest, mis olid juba peaaegu ununenud.”, lk. 44.

“Et tõepoolest / voorusega kokku sulada, olles ise igas mõttes rikkumatu ja täidetud jumalikust aumõistest, peab inimene oma teaod ja sõnad ühte viima.”, lk. 47.

“Me peame kas loobuma pikka aega au sees hoitud relatiivsusteooriast või leppima mõttega, et tuleviku jätkuv täpne ettenägemine on võimatu.”, lk. 53.

“... ma olen kindlameelne ja teen valitsemisest kunstivormi.” // “Ja mind ei saada tundma mitte minu tarkuse, vaid õigluse pärast. Minu portree jääb ajakoridoridesse särama nii kauaks, kuni kestab inimkond.”, lk. 58.

“Moraal toetub alati praktilisusele. // Kasutu on võit, mis ei vasta sinu kõige sügavamatele soovidele.” // “seadust seestunute kohta”, lk. 67.

“On rida ajaloolisi illusioone, mille propageerimine on eduka religiooni jaoks vältimatu: halval inimesel pole kunagi edu; vapratele saab osaks õiglane kohtlemine; ausus tasub ennast ära; teod kõnelevad enda eest ise; voorus võidab alati; heategu ei jää tasumata; halbu inimesi saab ümber kasvatada; religioosne talisman kaitseb deemonite mõju eest, ainult naised suudavad mõista iidseid müsteeriume; rikkad ei tunne tõelist õnne...”, lk. 70.

“Elamise rõõm ja ilu taanduvad tõsiasjale, et elu võib sind üllatada” // “Seda ilu olen ma alati tundnud”, lk. 78.

“Et edu saavutada pead sa oma strateegia kooskõlastama rakenduspunktiga. Kus rakendatakse strateegiat? Kindlas kohas ja konkreetseid inimesi silmas pidades. Aga ükskõik kui hoolas sa pisiasjade arvestamisega ka ei oleks, ikkagi jääb sulle mõni tähtsusetu detail märkamata.”, lk. 95.

“... pannes imeks ammu usaldusväärsuse kaotanud põhimõtete järjekindlat naasmist. Moraal! Sotsiaalsed eesmärgid! Need olid vaid müüdid, nagu ka usk, et areng viib edasi. “, lk. 96.

“... tuleviku täielik etteteadmine tähendab täielikult selle tuleviku lõksu langemist. Aeg variseb kokku. Olevikust saab tulevik. Mina vajan suuremat vabadust.”, lk. 99.

“... juhi inimese mõtted ühele rajale ja üllata teda siis teise nurga alt.”, lk.101.

“Ja sellist eatute naiste kogunemist oleks võimatu varjata. Ning nad teadsid, et see viiks nende hukatuseni. Lühiealine inimkond päärduks nende vastu. Ei see oli mõeldamatu.”, lk. 104.

“Põhimõtete tundmine /... mängida sõnadega ja seada vestluskaaslase filosoofilised tõekspidamised kahtluse alla.”, lk. 105.

“Mõnedel tegudel on lõpp, kuid pole algust; mõnedel on algus, kuid pole lõppu. See kõik oleneb vaatleja asukohast.”, lk. 108.

“Kõik kes teda nägid või kuulsid, tundsid tema jõudu, jumaliku ande peegeldust.”, lk. 114.

“Alati, kui ähvardas mingi rünnakuoht, tuli hoolika ajastamisega takistada vastasel tasakaalu saavutamist.” // “...nad on saanud jumaliku valgustust religioosse ilmutise levitamiseks.”, lk. 116.

“... võtme valistemise ratsionaalse eetika jaoks. Ma pean olema muutumatu ja kõik minu teod peavad tuginema mineviku tradistioonidel.”, lk. 122.

“Oled sa märganud / kui kaunid on neiud sel aastal” // “Ent paljugi sellest varust võib kaotsi minna õnnemängus, mida me nimetame “saatuseks”. // Paljutki võidakse arengu käigus mitte arvesse võtta, paljugi jääb hindamata ja lisamata tingimustesse, mis suunavad muutusi keskkonnas” // Üksikisikud ja liigid unustavad.”, lk 125.

“See on kaunis aga see ei ole kunst. Inimesed loovad kunsti oma tahtmise jõuga.”, lk. 131.

“... on väga raske õppida oma mõistust kasutama. Esimene õppetund on selles, et tuleb lasta mõistusel endal tegutseda. // Oma lihaseid saab treenida, harjutusi tehes neid tugevdada, aga mõistus toimib ise. Ning kui see saab selgeks, näitab mõistus vahel asju, mida sa ei tahaks näha.”, lk. 132.

“.. on alati tähendanud vähest usaldust ja suurt pragmatismi.”, lk. 137.

“Võttes käitumise aluseks hüpoteesi, et inimkond eksisteerib pidevalt muutuvas maailmas, esitab see intellektile nõude toimida kõigest teadliku tasakaalustava instrumendina. “, lk. 145.

“... poleks suutnud nii paljude sajandite jooksul elus püsida, kui nad poleks õppinud väärtustama tagaplaanile hoidmist. // ... esitasid väiteid. See tõi kaasa kalduvuse sõltuda absoluutidest, näha lõplikke piire. // See oli osa nende väljaõppest.”, lk. 148.

“... kuidas võimsa religiooni allakäik meid ähvardab. // ... esimesi õpetusi oli, et kui miski paistab loogilisena ei tohi seda kohe veel tõena võtta.”, lk. 158.

“Kõik tõestused viivad paratamtult väideteni mida ei saa tõestada! Me teame vaid seda millesse me tahame uskuda.”, lk. 159.

“.. ei olnud enam külalislahke paik, selle karmid piirjooned viitasid vaoshoitusele, ebamõistlikkusele, eneseõigustusele.”, lk. 162.

“Võimu häda on selles, et võim toimib efektiivselt vaid absoluutses, piiratud universumis. Aga esimene õppetund meie suhtelise universumi kohta ütleb, et asjad muutuvad. Iga võim kohtub alati veel suurema võimuga.”, lk. 163.

“... --- mees kes käitus enesekindlalt, kui võttis nurisemata vastu, mis saatus talle tõi // ausad ja eelarvamuseta.”, lk. 166.

“Kui ma olen sinust nõrgem, siis palun ma vabandust, sest see vastaks sinu põhimõtetele; kui ma olen sinust tugevam, siis võtan sinult vabaduse, sest see vastaks minu põhimõtetele."” lk. 177.

“... on saabumas kõrghetk kogu treeningule, mille on saanud need elud, mida ta nii lähedaselt tundis. // arenes välja sõltuvus oma meeltest, kõikkidest meeltest. Elu oli aistingute kogum, igaüks neist seotud ühe ellujäämishetkega.”, lk. 178.

“.. leian selle olevat kohase nimetuse. Te loote oma müüte kuid seda teevad kõik ühendused. // Te käitute nii nagu paljud teadlased enne teidki. Teie teod näitavad, et te tahate elust enesest midagi eristada // ei saa võtta midagi , võtmata samas ka selle vastandit.”, lk. 181.

“Kui sa koondad kogu tähelepanu oma õigusele, siis sellega kutsud saa vastasjõud end kukutama. See on levinud viga.”, lk. 183.

“Universum lihtsalt on, ainult nii saab // seda tajuda ja oma meelte peremeheks jääda. Universum ei ähvarda ega meelita. Seal on asjad, mis ei allu meie tahtele: meteoori langemine // vananeminie ja surm. Nee on universumi tõsiasjad, mida meil tuleb tunnistada, sõltumata sellest, mida me nede suhtes tunneme. Neid tõsiasju ei saa sõnadega tõrjuda. Nad lähenevad teile omal sõnatul kombel ja alles siis te mõistate, mida tähendavad sõnad “elu” ja “surm”. Ning mõistmine täidab teid rõõmuga.”, lk. 189.

“Valitsused, mis püsivad, kalduvad alati võtma aristokraatlike vorme. Ajaloost pole teada ühtegi valitsust, mis seda teed ei läheks. Mida enam areneb aristokraatia, seda enam toimib valitsus vaid valisteva klassi huvides – olgu selleks siis kuninglik suguvõsa // või end läbipääsmatute takistustega ümbristenud bürokraatia.”, lk. 201.

“... õpetust, et rahu soodustab agressiooni, kutsudes nii esile sõja // Filosoofiasse tuleks suhtuda üleolevalt.”, lk. 204.

“Nende rituaalid aitasid vabaneda süüst, mis oleks nad muidu murdnud. // “Halva õnnega”, mille puhul iga mõtlev olevus tundis ära kokkupõrke sureliku ihu ja universumi kaose vahel”., lk. 207.

“... igal planeedil on omad aastaajad ja nii on ka iga inimese eluga.”, lk. 209.

“Kõigi ühiskonda formeerivate jõudude puhul võib täheldada tendentsi saavutada ja säilitada võimu sõnade. Shamaanidest preestriteni ning bürokraatideni on see ikka üks ja seesama. Valitsetav elanikkond tuleb panna tunnustama võimu väljendeid kui reaalseid asju – et nad ei eristaks enam sümbolite süsteemi reaalsest universumist. Sellise võimustruktuuri säilitamiseks hoitakse mõned sümbolid väljaspool üldise arusaamise piire...” , lk 211.

“Aga raamatutest õppides saab teada vaid seda, et mingeid asju on võimalik teha. Tegelik õppimine tuleb vaid nende tegemisest.”,lk. 222.

“.. rahulikku, täpset, täis eelmiste aegade viisakust...”,lk. 224.

“... et see oli nägemus, mitte unenägu. Kummaline oli aga see, et ta nägi seda kui nägemust nägemusest. // Prohveti elu vangistab meid kõiki tema nägemusse // Ja prohvet saab nägemuse lõhkuda vaid sellega, et loob endale surma, mis ei oleks nägemusega kooskõlas.”, lk. 225.

“Tema olemus oli veetlev, ühtaegu kaunis ja inetu.”, lk. 226.

“... ning tal oli oskus inimesi hinnata..”,lk. 228

“... tegid vigu, aga väga harva” // teadis , et mängib peent ja ohtlikku mängu.”, lk. 229.

“Eelkõige peab olema üldistaja, mitte spetsialist. Mõistlik on lasta olulistel hetkedel tehtavaid otsuseid kontrollida just üldistajal. Eksperdid ja spetsialistid tekitavad kiiresti kaose. // üldistaja peaks aga vastupidi, tooma otsustamisse terve mõistuse. Ta ei tohiks unustada laiahaardelist arusaamist kõigest sellest, mis universumis parasjagu toimub // Me teame mida me praegu tahame. Hiljem võib see ostus osutuda ekslikuks, aga me korrigeerime seda siis kui selline aeg kätte jõuab.”, lk. 232.

“... homset pole veel juhtunud ja võibolla ei juhtugi. See hetk siin on ainus jälgitav aeg ja koht kogu meie universumis... // et valitsuse õitseng ja surma avalduvad selgelt alamate õitsengus ja surmas.”, lk. 233.

“... ei hoomanud // väites mingit irooniat. // .. kasutas siirast tooni ja rääkis selgete lausetega, mis mõjusid haaravalt, Inimesed võisid tähendust otsides küll hetkeks komistada, mõistes siis aga, et nii see oligi mõeldud ja, et komistamise kaudu neid õpetatigi.”, lk. 234.

“... inimesed ei talu suurt kogust reaalsust. Suurem osa eludest on vaid põgenemine iseenese eest. // ... ei lahku te karja seast, et tõsta pea ja olla iseenese looming.”,lk. 235.

“-- kindlat tulevikku ja ebakindlat tulevikku. Ta astus pimedana minema oma kindlalt positsioonilt selles maailmas. Ta näitas, et nii peavad inimesed alati tegema, valima ebakindla mitte kindla. // Loobuge kindlusest! See on elu sügavaim käsk. See on elu olemus. Meid on saadetud teadmatusse, ebakindlusesse.”, lk. 237.

“... vaade meie universumile ütleb, et probleeme ei tule kaugelt otsida. Neid kaugeid probleeme ei tarvitse kunagi tekkida. Selle asemel tegele hundiga, kes on su karjaaedikus. Hundikarja aia taga ei pruugi olemaski olla.”, lk. 239.

“... inimestevahelistes suhetes ei ole midagi püsivat; kõik suhted tõusevad haripunkti, hääbuvad ja kustuvad.”, lk. 244.

“Mis puutub / ellujäämisesse, siis millegi puudumine ütleb rohkem kui selle kohalolek.”, lk. 246.

“... teadmistest pole kasu, kui neil pole eesmärki, aga eesmärk püstitabki piirangud.”, lk. 252.

“Kui sa usud mingeid sõnu, siis sa usud nendes sõnades väljendatud väidet. Kui sa usud, et miski on hea või halb, tõene või väär, siis sa usud ka eeldusi, mis on sellist arvamust väljendavate sõnade taga. Sageli on need eeldused auklikud, kuid sõnade õigsuses veendunute jaoks siiksi väga väärtuslikud.”, lk. 255.

“Tavamõistusele on omane tajuda aega ühemõõtmelisena, ning seetõttu kalduvad inimesed mõtlema kõigest kui järjestikulisest ja sõnades väljendatavast. Selle vaimse lõksu tõttu tekib väga lühiajaline ettekujutlus põhjuste ja tagajärgede suhetest ehk siis seisund, milles tuleb alatasa reageerida ootamatult ilmnenud kriisidele”, lk. 261.

“Aeg mõõdab ruumi // ... aga mõõtmine kinnistab meid punkti, mida me mõõdame”, lk. 267.

“Head tehes väldi tunnustust, halba tehes väldi eneseteadvust”, lk. 268.

“Mitte iial andestada, mitte iialgi unustada. Kas see pole meie usutunnistus?”, lk. 274.

“... tema isiksus aga viskles tuhandetest ajastutest pärinevate mälestuste vahel”, lk. 278.

“Ta tead, et ta elul peaks olema mingi sisemine tähendus, mis kannaks seda nägemustes nähtud olude kohal”, lk. 279.

“On öeldud, et kogu universumis pole midagi kindlat, tasakaalustatut või kestvat – miski ei säili sellisena, nagu ta on, ja iga päev, vahel ka iga tund toob kaasa muutusi,.”, lk. 280.

“Tõsi, pole võimalik vahetada informatsiooni, selle üle otsustamata. Ainult, et sa ei saa nõuda, et universum oleks täpne. // Inimelus pole midagi müstilist. See ei ole probleem, mida lahendada, vaid reaalsus, mida kogeda.”, lk. 281.

“Aukartuse puudumine on religiooni kõige hädavajalikum osa. Rääkimata selle tähtsusest filosoofias. Aukartuse puudumine on ainus meile jäetud tee universumi mõistmiseks.”, lk. 282.

“Sest see on amor fati, mille ma toon inimkonnale, äärmusliku enesessevaatmise tegu”, lk. 283.

“Me anname neile midagi keerukat, et neil oleks, millele mõelda. Hädaohu eest võib mitmel kombel põgeneda. Kuidas saaksid nad mõista, et ma olen ohtlik kui neil ei ole minuga tuhandete aastate pikkust kogemust ?”, lk. 285.

“Mu mõistus kontrollib mu reaalsust”, lk. 286.

“Harjutad seda, mida juba oskad. Ma tahan, et sa oleksid võimeline seda oma tahtmist mööda kergesti tegema. Hiljem täidad uue koha oma teadvuses, mille juurde on nüüd tee avanenud. See täidetakse võimega kaaluda iga reaalsust oma eesmärkide suhtes."” lk. 287.

“Inimkonna arengus toimuvad perioodilised kiirendused, mil tunnetatakse uuenenud elujõudu ja jäetakse hüvasti dekadentsiga. Kiirendusperioodil saab igast pausist tõeline luksus. Sest ainult nede ajal tundub, et kõik on lubatud, kõik on võimalik,”lk. 288.

“Mitte olevik ei mõjuta tulevikku / vaid tulevik vormib olevikku. Sul on kõik tagurpidi. Kuna tulevik on määratud, siis lahtihargnevad sündmused tagavad vältimatu tuleviku teostumise.”, lk. 290.

“Ilma minuta muutub mõistetav maailm kaosesks. Loov ja hävitav on minus lahutamtult seotud, ainult mina teen neil kahel vahet // Minu kaudu leiate nii teie kui nemad ainsa tee kaosest välja: mõistmise elamise kaudu”, lk. 292.

“Mõnedele küsimustele ei ole vastuseid. Ma olen näinud seda tulevikku, aga kõik need vasturääkivused ajaksid su vaid segadusse. Meie universum on muutlik ja meie oleme selle kõige kummalisemaks muutuseks.”, lk. 296.

“Rahu nõuab lahendusi, aga me ei leia kunagi töötavaid lahendusi, ainult pürgime nende poole. Lõplik lahendus saab juba oma olemuse poolest olla vaid surnud lahendus. Rahuga on aga see häda, et see kaldub vigade eest karistama, mitte heade mõtete eest tasuma.”, lk. 307.

“... kaasnes üks samm sõnadetaguses mõõtmes, osaduse poole selles uues sisemises maailmas, mille olemust ta oli alles hiljuti tajuma hakanud.”, lk. 312.

“Igas planetaarses süsteemis on olemas kõrgema tasemega toimimisprintsiip // Inimese missioon vastastikku sõltuvas koosluses, meie nish selles, on kujunenud vastavalt paratamatutele vajadustele. Meie tegevus võib aga väärastuda konservatiivseks sarnasuse säilitamiseks. See on juba osutunud hukatuslikuks.. “ ; lk. 315.

“... milliseid vorme loovad juba olemasolevad jõud oma toimimisega, kui neid kõrvale ei suunata // tema sõnade ja tegude varjusid, varjatud mõtte erinevust lausete pealispinnalisest tähendusest. // ... sest tulevik on kangas millele me maalime oma soove. Nii jääb inimolemus alati vaatama kaunist tühja kangast. Meie käsutuses on vaid see hetk, mil pühendada end jätkuvalt sellele pühale olemasolule, mida me jagame ja loome.”, lk. 316

“Ta nägi Aega kui kõigi mõsituslike olendite kollektiivse teadvuse poolt kujundatud kokkulepet. Aeg ja Ruum olid Teadvuse poolt universumile peale surutud kategooriad.”, lk. 317.

“Vastukäivad kujutised, mida ei saanud kokku lasta, tuli istutada elusasse pingesse, polariseerivasse jõudu, mis teda seestpoolt kannustas.”, lk. 320.

“Kõige kindlam tee saladust hoida on panna inimesed uskuma, et nad juba teavad vastust. Siis ei hakka inimesed küsimusi esitama.”, lk. 324.

“Tuleviku eelteadmisele ei saa alati läheneda mineviku reeglitest lähtudes. Eksistentsi lõimed põimuvad paljude meile tundmatute seaduste põhjal. Ette nähtud tulevik kehtestab omaenda seaduspärasused. See ei vasta / teaduse reeglitele. Eelteadmine loob suhtelise terviku. See nõuab tööd käesoleva hetkega, sest alati kehtib hoiatus, et mitte kõik tuleviku lõimed ei sobi kokku mineviku kangaga.”, lk. 327.

“Kumab läbi ettekujutlus absoluudist. Need eeldused on viljakaks pinnaseks absolutistlikule religioonile. // ... on kalduvus moraliseerimisele.”, lk. 331.

“Keel kujuneb välja peegeldades kindlat eluviisi. Eluviisi saab ära tunda sõnade, väljenduslaadi ja lauseehituse põhjal. Jälgige lauserütme. Eluviis märgib ära kohad, kus elu peatub, kus liikumine koguneb paisu taha ja tardub.”, lk. 336.

“Nüüd ta teab kui habras on tema võim minu üle. Temas ärkavad ta nägemused.”, lk. 338.

“... loomadel on vaja planeedi pinnal ringi liikuda ja samal ajal sõltub nende olemasolu inimkonna hinges toimuvatest liikumistest, need liikumised olid aga juba ajastuid olnud blokeeritud, vajasid uut rada.”, lk. 346.

“Kumbki tundis nii nägemusi kui reegleid. Kõik vanad illusioonid olid suremas. // Ainus tõde , mis veel luges, oli see, mis eraldas neid nägemuste taustast.”, lk. 355.

“Mul pole kirglikku usku mingi kõrgema tõe suhtes -- ma usun vaid sellesse, mille ma ise loon. // ... kuidas olla inimene -- kummalise kingitusena sellelt, kes enam ei olnud inimene. Aga õnnemängijad jätsid alati selliseid märke maha.”, lk. 356.

“... nägi küll täpselt tulevikku, kuid eelteadmisele, millega ta inimolemust nägi, lisas ta arengu ja kasvu alge. Ent sellega tekitas ta endas ka ebakindluse. Otsides korrapärastes ennustustes täisulikkust, võimendas ta korratust, moonutas ennustust.”, lk. 357.

“Nüüd teen ma seda, mida kõik elusolendid elu teenimise nimel peavad tegema.”,lk. 358.

“Iga rada, mis kitsendab tulevasi valikuvõimalusi võib osutuda surmalõksuks. Inimkond ei otsi oma teed labürindis ekseldes, vastupidi, nende ees on lai silmapiir täis unikaalseid võimalusi. Kitsas, labürindile omane vaatepunkt jäägu olenditele, kes... // Suguline paljunemine tagab indiviidide unikaalsuse ja erinevuse, mis on liigi püsimajäämise garantiiks.”, lk. 372.

“... jäi ilma oma pärandist ning ta kõneles nende nimel, kes kõigi aegade jooksul oma pärandist ilma on jäänud. Ta tõstis häält sügava ebaõigluse vastu, mis võõrutab inimest kõigest sellest, mida teda oli õpetatud uskuma; sellest, millele tal oli näivalt sünnipärane õigus.”, lk. 381.

“... kui aus oled sa omaenese tunnete vastu. On vaid vaja, et sul oleks tõega sisemine kooskõla, siis laseb tõde end kergesti ära tunda.”, lk. 384.

“Ta püüdis kehastada ülimat moraalisümbolit, loobudes seejuures kõigist moraalinõutest. Temast sai pühak ilma jumalata ja iga ta sõna oli jumalateotus. // ... omadus alluda autokraatsele müstikale...// Kes teist mängib Jumalat ja millisel eesmärgil. / Ainult mõistusele toetudes ei saa sellele küsimusele vastata.”, lk. 386.

“Jumalaks olemine võib lõpuks muutuda tüütuks ja madaldavaks. Jumalal on piisavalt põhjuseid, et leiutada universumile vaba tahe! Jumal võib tahta põgeneda unne ja elada vaid oma unenäoolendite teadvustamata projektsioonides.”, lk. 387.

“Kirik ja riik, teaduslik mõte ja usk, üksikisik ja ühiskond, isegi progress ja traditsioon -- kõiki neid saab / õpetuse kohaselt kokku sobitada. Ta õpetas meile, et lepitamatud vastuolud eksisteerivad vaid inimeste mõtetes. // Võib avastada tulevikku minevikust või oma ettekujutustest. Seda tehes saate tagasi oma seesmise olemuse teadvustamise. Siis te mõistate, et universum on sidus tervik, ning te ise olete selle lahutamatu osa.”, lk. 389.

“... andis meile eripärase tadmise prohvetliku ettenägemise kohta, samuti käitumise kohta, mis sellise ettenägemisega kaasneb.”, lk. 392.

“Vabadus on üksildane seisund.” // Las tulevik juhtub iseenesest / Ainus loovust valitsev seadus on loomine ise.”, lk. 393.

“... välispidiseks nõiduseks. Selle müstilstest sümbolitest said sügavamaid psühholoogilisi protsesse tähistavad märgid, kontroll nende protsesside üle aga loomulikult kadus.",”lk. 414.

"Sa elad keset õhku, kuid ei näe õhku. Üks arengujärk on lõpetatud. Lõpetusest kasvab välja selle vastandi algus.”, lk. 417.

“Igas tsivilisatsioonis pääseb domineerima mingi müstitsism. Algul on selle eesmärgiks tõkestada muutusi.... // Kõik müstitsismid on selles osas sarnased, olgu nede keskmeks siis religioon, kangelane, messias, teadus, tehnoloogia või loodus ise. Me elame impeeriumis mida on kujundanud müstitsism // ... suur osa inimestest ei oska vahet teha müstitsismi ja universumi vahel.”, lk. 418.

“Iga päev, iga hetk toob kaasa oma muutused // Inimene õpib neid hetki ära tundes.”, lk. 421.

_____________________________________________________________________

FRANK HERBERT

“DÜÜNI JUMAL JA KEISER”, “God Emperor of Dune”,

Tõlkinud: Juhan Habicht, 2005 a, lk. 5- 440, kirjastus: “Varrak”; Copyright: 1981, by Frank Herbert; www.varrak.ee, Trükikoda OÜ Greif;

“... pöörake tähelepanu tekstsi endas leiduvale tõendusele, sõnade poeetilisele valikule ning nende tõlkimisel saadud tähendusele.”, lk. 6.

“Ma kinnitan teile, et olen saatuse raamat. Küsimused on minu vaenlased. Mu küsimused plahvatavad! // Pole ainustki vastust, ainustki, mis rahuldaks. // Saladuste torm pillutab mind ringi. // Ohjad on minu käes!”, lk. 7.

“Ta oli alati olnud kokkuhoidlik. //... oli ta säilitanud energiat hetkeks, mil seda oli kõige rohkem vaja, jaganud oma jõuvarusid ihnuri kombel.”, lk. 11.

“... kaasa võetud tema analüüsiva mõistuse pärast, oskuse tõttu näha üksikasjade taga tervikut.”, lk 12.

“See on inimkonna ellujäämine... // ... kellel on eelteadmine ja kes teavad inimkonna võimalike tulevikega seotud ohtusid, on see alati olnud kohustus ja vastutus.”, lk. 17.

“See on mu võim // See on mu kingitus.”, lk. 18.

“Kuna me usume – ja pole oluline, millesse...”, lk. 19.

“Ma olen kõige agaram inimeste jälgija, kes kunagi on elanud. Ma jälgin neid enda sees ja väljas. Minevik ja olevik võivad minus kummaliselt kohakutti sattuda. Ja sedamööda, kuidas toimub minu metamorfoos, juhtuvad imelised asjad minu meeltega.”, lk. 21.

“Sa võid pidada kummaliseks, et kõigi oma võimete juures räägin ma õnnest ja juhusest. // Juhus on meie universumi loomuses. // Pahandustega toime tulles me arendame oma loovust.”, lk. 23.

“Käivitavaks jõuks on adrenaliinivoog ja iha isikliku võimu järele. Kõik mässajad on sisimas aristokraadid. Seepärast saangi ma nad nii hõlpsasti enda poole pöörata. // Iga põlvkonnaga tekivad oma radikaalid ja nende esiletõusu ei tohi takistada. // Radikaalid näevad asju alati liiga lihtsates terminites – must ja valge, hea ja halb, nemad ja meie. Keerulisi asju niiviisi kasutades avavad nad tee kaosele. See, mida sina nimetad valitsemise kunstiks, on tegelikult kaose juhtimine.”, lk. 30.

“Vahel luban ma endale rännakuid, mis pole kättesaadavad ühelegi teisele olendile. Ma lähen pikki oma mälu telge.”, lk. 38.

“Minu jaoks on see aga lõputu jõu allikaks.”, lk. 39.

“Tema on uus, mina aga olen kollektsioon iganenust, neetute säilmetest, eksinutest ja kadunutest. Ma koosnen varitsevatest ajaloojuppidest, mis on kõigis meie minevikes unustusse vajunud”., lk. 40.

“Ta sõnad ja teod olid täpses kooskõlas, kantud vastastikusest arusaamast, et loomulikult jälgis ja teadis ta kõike. // Ta oli unikaalne ilming....”, lk. 42.

“Mu rännakud iidsetes labürintides on jäädvustanud loendmatu arvu kohti ja sündmusi, mida ma kunagi ei tahaks kordumas näha.”, lk. 43.

“... maastikke, millest ma olen möödunud. Võõraste teede ilukirja, nähtuna kõrgelt taevast ja jäädvustatuna mu varjatuimasse nägemisse. Kanjonite ja kaljude ja galaktikate lagunenud jäänused on süvendanud minus teadmist, et ma olen vaid tolmukübe.”, lk. 44.

“Sisimas teab armee, et on võluri juhm õpilane. // Aga geenius ei ole surnud. Tehnoloogia sigitab anarhiat. // Ning nendega kaasneb kiusatus kasutada vägivalda.”, lk. 45.

“.... ausameelsusele mõeldes tundis ta end turvaliselt. Võõrastele ja vaenlastele võisid / tunduda küüniliste ja julmadena, kuid omade suhtes olid nad õiglased ja ustavad. Üle kõige hindasid / just ustavust omade suhtes.” // “Vaenlased teevad sind tugevamaks. Liitlased teevad sind nõrgemaks”., lk. 52.

“Annab algul natuke vabadust ja tõmbab siis enda poole üle.”, lk. 61.

“See teebki mind pühaks. Ma olen jumal seepärast, et olen ainus, kes tõepoolest teab oma päritolu.”, lk. 64.

“Kes tunneks ajalugu paremini kui tema ? Me kõik teame tema sisemist eripära.”, lk. 65.

“... puuduvad täielikult lapsikus ja naiivsus. Teda tuleb karta kui ta hakkab neid jooni teesklema. // .... naudib inimkonna mitnmekesisust ja võimet üllatusi pakkuda.”, lk. 66.

“Te peate meeles pidama, et mu sisimas kasutuses on kõikvõimalikud meie ajaloost pärinevad eksperthinnagud. See on energiavaru, mida ma kasutan kui ma mõtlen sõja olemusele.” // “Neile kes söandavad küsida, miks ma käitun just nii, ütlen ma: oma mälestustele toetudes ei saa ma kuidagi teisti käituda. Ma ei ole pelgur ja kunagi olin ma inimene.”, lk. 67.

“Pikemal teekonnal kipuvad seadused jääma ajutiseks. // Pole olemas sellist asja nagu reeglipärane loovus.” // Katse leida loovusele reegleid on nagu katse eraldada vaimu kehast.”, lk. 69.

“Ma tapan kuid ma ei vihka. // Inimkonna järele, mis suudaks teha tõesti pikaajalisi otsuseid. // ... isegi minu tuhanded aastad on igaviku kõrval vaid tühine valgustäpp.”, lk. 70.

“Ärge kartke, et minu viha võib teie peale langeda, kui juhtute tegema mõne süütu vea. Mul ei ole mingit huvi uusi märterid tekitada. Seoses märtritega kipuvad inimeste seas valla pääsema dramaatilised sündmused. Liigne dramaatika ona aga üks neist asjadest, mida mu kiskjaloomus jahib.”, lk. 74.

“Sellisel maastikul ei saa rõõmutseda uute vaimustavate saladuste üle. // Kas isand tõepoolest soovib saladusi? // Selline maastik ei anna hingele välispidist vabadust. // ... nagu see siin, sunnib inimest sisevaatlusest oma hingele vabadust otsima, niipaljukest kui see tal õnnestub. Suurem osa inimestest pole nii tugevad, et enda seest vabadust leida.”, lk. 75.

“See võib tunduda kummalisena, aga suured heitlused // -- jäävad neile, kes neis otseselt osalevad, vahel märkamatuks. // Mind on unistuste vormimine alati huvitanud, just niisama palju kui tegude vormimine. // -- see on tõsine heitlus lahinguväljal , kus meie tumedamast minevikust pärit motiivid võivad alateadvuse sügavusest esile kerkida ning saada tegudeks, mille tagajärgi me ei pea mitte lihtsalt taluma, vaid koguni heaks kiitma.”, lk. 83.

“Ma ei loonud religiooni, ma olen religioon! // Religioonid lõhuvad seestpoolt – nii riike kui indiviide!”, lk. 87.

“... relv surub inimestele peale nii läbinähtavad käitumismaneerid. // Maksimaalne retooriline despotism”, lk. 89.

“Naised ... //... kuid nende suhtumine lahingusse on hoopis teistsugune kui meestel. Loomise häll kallutab neid elu suhtes säästvama käitumise suunas.”, lk. 90.

“... mida sõduri trots suutis vaevu vaos hoida”,. lk. 92.

“Valedes kätes / on monoliitne tsentarliseerunud võim ohtlik ja ebapüsiv asi.” // “Kui võluv, äärmiselt inimlik zest // Keeldumine ühendatud oma jõuetuse tunnistamisega. // Nad on noored ja ma pole veel veendunud, et minu tee on parem. Noori on väga raske milleski veenda. Nad on sündides nii targad.”, lk. 98.

“... meeste sõjavägi oli jäänuk ürgkogukondlikus korras kasutatud varjestusfunktsioonist, mis oli suunatud sigimatutele meestele. Ta ütleb, et möödapääsmatu faktina saatsid alati vanemad mehed nooremaid mehi sõtta.”, lk. 103.

“Ükskõik kui innukalt me ka tõe järele pärime, ikka on eneses selgusele jõudmine sageli ebameeldiv. Tõetundja ei ärata meis sõbralikke tundeid.”, lk. 105.

“Aga me vihkame just alati seda, mida kardame, kas pole ?”, lk. 107.

“Ma arvan, et ta usub juhusesse. Et see on tema jumal. // Mis on suurim erinevus meie vahel, minu ja sinu vahel? Sa tead juba. Eelkäijate mälestused. Minu omad tulevad minu juurde mõistuse täies valguses. Sinu omad töötavad pimeduses. Mõned nimetavad seda instinktiks või saatuseks. Need mälestused kasutavad oma mõjutusvahendeid meie kõigi puhul --- nii siis kui me mõtleme, kui ka siis, kui me tegutseme.”, lk. 108.

“... võibolla on väline efekt samuti kaitse. // ... ei saanud tema tujusid ja kapriise ette heita, vahel sain neid aga ära kasutada.” // ... isiklik lummus, mis mind taltsutas... // .. on alati osanud üllatada ja hämmastada. tema käitumist ei saanud kunagi kindlalt ette ennustada. // Mis temast on saanud ?”, lk. 113.

“Naiste ühtsustunne pärineb perekondlikust tööjaotusest – ühisest laste hooldamisest, toidu hankimisest ja valmistamisest, ühistest rõõmudest, muredest ja armastusest. Matuseitkud olid naiste osa. Algne relgioon on puhtal kujul naiste pärusmaa, mis haarati neilt alles siis, kui religiooni sotsiaalne võim muutus liiga domineerivaks. Naised olid esimesed ravijad ja ravimeetodite uurijad. Sugude vahel pole kunagi olnud selget tasakaalu, sest võim kaasneb nii teatud sotsiaalsete rollidega kui tarkusega.”, lk. 115.

“Lakkamatu sõjategevus loob sotsiaalsed tingimused, mis siuliselt on kõigil ajastutel sarnased. Inimesed on pidevas häireseisundis, valmis rünnakuid tagasi tõrjuma.Valitsusvormiks on autokraatia. Kõik uued asjad osutuvad ohtlikeks rindelõikudeks: uued planeedid, uued majandusharud, uued ideed ja seadmed, nägemused --- kõik need tunduvad kahtlastena. Ühiskonnakorraks on feodalism...”, lk. 121.

“Religioon viib alati retoorilise despotismini. // ... olid jesuiidid selles valdkonnas parimad.” // Nende levinud võte on mõistete tähendust teadlikult moonutada, et vastaseid diskrediteerida."” lk. 122.

“Mida ma kõige rohkem ihaldan on midagi uut, midagi mis mind üllataks.”, lk. 128.

“See osa tegutseb. Tegutseb millestki hoolimata, igasuguse loogikata.”, lk. 130.

“Ma olen olnud türanlik. // ... mitte päris inimene, aga mitte ka hullumeelne. Aga isegi kõige tavalisemal türannil on teisigi motiive ja tundeid... // .... püüavad inimesed mind mõista ja oma sõnadesse raamida. Nad otsivad tõde. Aga nende tõde kannab alati selle väljendamiseks kasutatud sõnade kahemõttelisust.”, lk. 133.

“Jumalad nõustuvad kõigega ja seega ei nõustu nad mitte millegagi. Jumalad peavad olema eristatavad, kuid samas jääma anonüümseks. // Peida oma tõed sõnadesse. Siis kaisteb sind loomulik mitmemõttelisus. // ..., et sellistel sõnadel nagu minu omad on müstiline jõud. Nendes on salajast teadmist...”, lk. 134.

“... oma hapral kombel on ta nagu see minus peituv jõud, mis tegutseb midagi mõtlemata. “, lk. 148.

“... tähendab austuse avaldamist sellele, kes räägib siiralt. See tähendab siiralt öeldud asjade meelespidamist. // ... sisaldab lisaks mõtete valgusest, mis toob nähtavale reaalsuse. Sa heidad jätkuvalt valgust sellele, mida sa näed.”, lk. 150.

“Sõnad kannavad just sellist koormat, nagu me tahame. On vaja vaid kokkulepet ja traditsiooni, millele toetuda.”, lk. 151.

“Ammutades minu käsutuses olevast mälestuste segadikust, hakkavad mulle silma seaduspärasused. Need on nagu mingi teine keel, mida ma väga selgelt tajun. Sotsiaalsed häiresignaalid, mis häälestavad ühiskonda kaitsele või rünnakule, on mulle nagu valjusti hüütud sõnad.”, lk. 165.

“...Ma annan vastutustunde õppetunni. // Vandenõus osalemine, just nagu armeesse kuulumine, vabastab inimesed isikliku vastutuse tundmisest.”, lk. 168.

“Agressiivset misjonitööd tegevad religioonid võivad jagada pettekujutlust “kuulususrikkast minekvikust”, aga väga vähesed mõistavad inimkonna kõige suuremat ohtu – petlikku vabadust mitte vastutada oma tegude eest.”, lk. 169.

“Olemine on olemine” // “On vaid sõnad. Mina ütlen nad välja. Siis on nad läinud. Keegi ei kuulnud neid, järelikult pole neid enam olemas. Kui neid pole olemas, saab ehk endi uuesti tekitada ja siis ehk keegi kuuleb neid.” // See on teadmise algus --- märkamine , et on midagi, millest me aru ei saa.” //, lk. 170.

“Liberaalsed valitsused arenevad alati aristokraatiateks. //... ent kui bürokraatia kannab kollektiivsuse võitluslippe, siis on see eriti silmakirjalik. // ... peamine mida seaduspärasustest järeldada, on see, et kõik kordub.”, lk. 172.

“Oma peas nad teavad seda, mida nende keha eitab. // ... kuid ometi on igaüks neist ühendkooslus.”, lk. 174.

“Kõik need igivanad müsteeriumid on ikka veel alles. // Vahel blokeerib miski mu unelmad ja suunab need kummalistesse paikadesse // Kui mu kosmilised mälestused on võrk // siis mõelge minu võrgu ulatusele ja sellele kuhu sellised mälestused ja unelmad võivad viia.”, lk. 176.

“Ma ei usalda tundmatut, milleni liiga suure kujutlusvõimega tehnika võib viia. // Me kardame kõike, mis pole meie kontrolli all. Ja mind te ei kontrolli. Kui poleks sind vajaksid inimesed meid. “, lk. 181.

“Varjatud tõde ei ole tõde. // Aga ma juhtisin teie mõtteid õiges suunas. // ... et ei taju aja härmalõngadest loore...”, lk. 182.

“... teadliku mõistuse sünonüüm? // Intelligents kohaneb. // Intelligents loob. //, lk. 183.

“Nii meeldiv on näha professionaali kõrgtasemel tegutsemas. // ... mõtlemisvõimelisele teadvusele.”, lk. 185.

“Prohvetlik transiseisund ei sarnane ühegi teise nägemusliku kogemusega. See ei ole taganemine vahetu kogemuse eest // .. See on äärmuslik pragmatism keset Lõpmatust, ränk teadvustamine, mille käigus saab lõpuks vääramatult selgeks, et universum liigub iseenesest, et universum muutub ja selles valitsevad reeglid muutuvad; et selles muutumises ei jää miski püsivaks või absoluutseks; et mehhaanilised seletused mistahes mille suhtes kehtivad ainult kindlates piirides ning kui need piirid ületatakse, siis vanad seletused purunevad ja hajuvad, kantakse uute liikumiste poolt minema....”, lk. 188.

“Ainus eesmärk on fanaatiku tunnus, mina aga pole fanaatik. Sa pead olema küüniline ja julm. Sa ei saa usaldust alt vedada.”, lk. 189.

“Selles unelemises kujunevad uued müüdid, ilmuvad uued suunad ja liikumised. // Need tekivad mu enda unenägudest, minu müütidest. Kes oleks neile veel vastuvõtlikum kui ma ise ?”, lk. 192.

“Ma tean seda sügavale juurdunud käitumismudelit, mida inimesed võivad küll oma sõnades eitada, kuid mida nede teod kinnitavad. Nad ütlevad, et otsivad turvalisust ja vaikust, seisundit, mida nad nimetavad rahuks. // Kui nad leiavad oma vaikse turvalisuse // Nad leiavad selle olevat väga igava. // ... hoolimata nende püüdlusest kaosesse põgeneda. Uskuge mind, mälestus // rahust jääb nendega igaveseks. Edaspidi saavad nad oma vaikset turvalisust otsima väga ettevaatlikult ja põhjaliku ettevalmistuse järel.”, lk. 193.

“Naise käitumist juhtis vääramatu heatahtlikkus, mis oli omal kombel tohutult võimas asi... // ... oli see kangesti veetlev.”, lk. 194.

“Me oleme ustavad ja see on fakt. Me peame oma sõna.”, lk. 200.

“Et meie kujunevate jõudude piiramiseks hoiab ta ära suuremad kriisid. // Inimesed võivad kannatustest jõudu saada... // Jumalatest võivad saada kannatused. // Mõistus kehtestab raamistiku, mida ta nimetab reaalsuseks. Sel meelevaldsel raamistikul kipub olema üsna vähe ühist sellega, mida su meeled sulle teatavad.”, lk. 205.

“Te muutute iga päevaga üha ebareaalsemateks, üha võõramateks ja kaugemateks sellest, millisena leian end sel uuel päeval mina. Ma olen ainus reaalsus ja kui te minust erinete, kaotate reaalsuse. // Nõnda siis lähebki, et viimaks ei tee mina enam midagi, annan kõik tagasi hirmunud inimestele, kes leiavad sel päeval, et on üksi jäänud ning peavad ise edna eest seisma hakkama.”, lk. 206.

“Meestest koosnevas sõjaväes tekib usaldus sõjaväe enda, mitte seda üleval pidava tsivilisatsiooni suhtes.”, lk. 214.

“Juhtimisega seoses tekib alati paratamatult probleem -- kes hakkab jumalat mängima?”, lk. 221.

“See tähendab oma tegeliku isiku varjamist oludes, kus selle paljastamine võiks osutuda kahjulikuks.”, lk. 225.

“Nii nagu planeet tiirleb ümber päikese, millelt saab kogu oma energia, tiirleb ka iga religioon ümber millegi, millest selle olemasolu sõltub. // Oma sügavaimalt olemuselt on universum ajatu, seetõttu sisalduvad selles kõik ajad ja kõik tulevikud.”, lk. 230.

“... oli sügava osavõtlikkuse ümber loodud intellekt. // “Ma olen tundnud sünni ekstaasi ja surma ektaasi ning ma tean neid mustreid, mida te peate veel õppima. // See universum, mida te ütlete nägevat ja aistivat on minu unenägu. Mu energia keskendub sellele ning nõnda olen ma kõikjal ja igal pool.”, lk. 232.

“... kui sa arvad end midagi teadvat, siis on see väga tõhus takistus juurdeõppimisele. // Ta õpib vaatama alati selle taha, mida ta arvab teadvat.”, lk. 234.

“Asi, mida sa / võid alati usaldada, on tema loovus. ta suudab luua uut ja kaunist. Tõeline loovus on alati usaldusväärne”. // “Bioloogiline kooslus ilma toimiva, seda toetava sotsiaalse koosluseta viib hävinguni. // Ülerahavastusega seotud psüühilised pained tekitavad pingeid, mis löövad alati välja. Linn on katse neid jõudusi kuidagi ohjeldada.. // ... igasuguse sotsiaalse korraga kaasneb teatud vaenulikkus. See on kunstlikult loodud olemusvormi eluvõitlus. //... vajadus seaduste järele.”, lk. 239.

“Aeg võib olla ka koht // Kõik sõltub sellest, kus sa viibid, kuhu vaatad ja mida kuuled. Mõõdupuu on teadvuses endas.”, lk. 242.

“Selle universumi erakordne mitmekesisus on köitnud mu tähelepanu väga suurel määral. See on midagi äärmiselt kaunist.”, lk. 244.

“Loomine ei peatu. Teie jumal jätkab teie loomist.”, lk. 246.

“Ning kõigis neis surmades peitub taassünni seeme, // Meelepete, nagu nimigi ütleb on see, kui meeled petavad.”, lk. 247.

“See täidab inimesed reisimisigatsusega. Loob vajaduse rännata kaugele ja näha kummalisis asju. Pikapeale hakkab reisimine tähendama vabadust.”, lk. 249.

“Ja ellujääjad on need, kes oskavad elamise ilu kergemalt võtta ning sügavamalt nautida.”, lk. 250-51.

“Inimrühmad kohanadvad oma ümbrust rühma ellujäämise huvides. Kõrvalekalded sellisest käitumisest on kindlaks märgiks rühma haigusest. Seel kohta on mitmeid selgeid tunnuseid.”, lk. 253.

“... oli kõik alati väga ja väga hoolega läbi mõeldud. // Kui te tunnete kõiki oma esivanemaid, siis olete kõigi nende sündmuste pealtnägijaks, mis kujundasid meie mineviku müüdid ja religioonid. Seda mõistes võite mind pidada müütide valmistajaks.”, lk. 257.

“Paljas mõtegi selliste asjade kontrolli all hoidmisest oli vaid haigalane kujutlus, ohtlik ja desorganiseeriv müüt. Sisuliselt oli ju oluline piirata iha vägivalla järele.”, lk. 264.

“Sul on pühaku olemus. // ... kui leiad pühaku valest kohast või valest ajast? // Inimesi tuleb pühakute ilmumiseks ette valmistada. // Inimesed hävivad, sest see protsess toidab nõrkusi.”, lk. 269.

“Kui sa valitsed, siis sa õpid mõistma võimu tähendust. See võib viia tormaka vastutustundetuse // või veel hullem, ohjeldamatu hedonismini. // Loomulikult on ta aristokraat, aga aristokraadid kalduvad rohkem minevikku vaatama.”, lk. 270.

“Nii kaua, kui kestab elu, on iga lõpp ka algus. Ja ma päästan inimkonna -- ka inimkonna enda käest.”, lk. 271.

“... et ainult vanadel panteistidel oli õige ettekujutis jumalatest: surelikud nõrkused surematu maski all.”, lk. 274.

“See teeb elu elamise jaoks magusaks, täidab elu soojuse ja iluga.. // See on see, mida ma tahaksin säilitada, mis siis, et seda pole mulle lubatud.”, lk. 275.

“... mõtleb ja jääb tänu mõtlemisele ellu. Mõtlemisest sügavamal on miksi, mis tuleb tema rakkudest. See on hoovus mis tunneb muret inimese kui liigi säilitamise pärast. // .. sest usub, et mina tean parimat teed inimkonna säilitamiseks. // Selles oleme mina ja inimkond ühel nõul: inimkond peab kestma jääma!” // “... mina vastupidi leian sõnadest kõige rohkem kasu olevat siis, kui need võimaldavad mulle pilguheitu ahvatlevatele ja avastamata paikadele”., lk. 277.

“Kogu meie ajaloo jooksul on sõnade kõige mõjusam kasutamine ikka olnud seotud mingi metafüüsilise nähtuse piiritlemisega, selle nähtuse üldtuntud kroonikatesse mahutamisega, selle nähtuse niisugusel kombel seletamisega, et me võiksime hiljem neidsamu sõnu kaustada ja öelda: “Just seda ma mõtlesingi””, lk. 279.

“-- privileegide ja kohsutuste ühendus. See on aristokraatia õigustus ja vabandus.”, lk. 280.

“Aga kõike kuuleb vaid minu päevik. // On olemas aeg // sulle antud eluaeg. Selline aeg, mis sa peaksid elama. sellel ajal on oma võlu, kui sa siis elad. Sa tead, et ei saa kunagi seda aega tagasi.”, lk. 284.

“... on aristokraat. Ta on abielus kohusetundega, vastutusega. Kui talle neid meenutada, siis ta viha kaob.”, lk. 286.

“Prohvetit ei eksita mineviku, oleviku ja tuleviku pettekujutlused. Sellise lineaarse järgnevuse määravad keelestruktuurid. // Universum ei ole mehhaaniline. Sündmuste lineaarne areng on määratud vaatleja asendist. // Te näete vilksamisi midagi, mis on “saatusest määratud”. Aga prohvetlik hetk päästab valla midagi lõputult võimsat ja vägevat.”, lk. 289.

“Ta on naistega osav. // Erakordselt osav. Näeb nende hinge ja paneb nad tegema, mida ta tahab.”, lk. 291.

“Monarhiates ja sellega analoogilistes valistusvormides peituval sedustel on oluline sõnum kõigi poliitiliste süsteemide jaoks. // Valitsusest on valitsevatele kasu vaid nii kaua kui õnnestub ära hoida türannia suunas viivaid tendentse. // Monarhiad // Nad võimaldavad langetada vajaduse korral kiireid otsuseid.”, lk. 294.

“See mõistmine, mis ma olen, tekib ajatus teadvuses, mis ei erguta ega peta. Ma loon välja, millel puudub isedus ja keskpunkt, välja, milles isegi surm on kõigest analoogia. Ma ei ihalda mingeid tagajärgi. Ma lihtsalt võimaldan tekkida sellel väljal, milles pole eesmärke ega ihasid, täisulikkust ega isegi mitte ettekujutlust millegi saavutamisest.”, lk. 320.

“Et üks on niisama hea kui teine.”, lk. 329.

“Üks kõige hirmsamatest sõnadest ükskõik millises keeles on sõdur. Sünonüümid marsivad läbi meie ajaloo... / Nad seisavad mu mälus rivis ja tuletavad mulle meelde: sa pead alati tagama, et sõjavägi oleks sinu poolel.”, lk. 331.

“Ta on meid aretanud pikka aega // ... tugevdanud meis paljusid omadusi. Ta on aretanud meis kiirust, tarkust, enesevalistemist, tundlikust...”, lk. 337.

“... on alati kirglikud, isegi kui see tuleb mõistuse arvelt. // ... ja halastamatute tähtede pea kohal. See oli kõrb kõrbes.”, lk. 344.

“Igas süsteemis peituvad oma ohud. Süsteemid haaravad kaasa nende loojate kontrollimatuid uskumisi. Kui sa võtad omaks mingi süsteemi koos sellesse kätketud uskumistega, siis aitad sa kaasa muutusi takistavtele jõududele.”, lk. 356.

“Andes põlvkondadele aega areneda, kujundab kiskja oma saakloomades välja teatud ellujäämiseks vajaliku kohanemisvõime, mis tagasisideme kaudu kutsub esile muutusi kiskjas // paljud võimsad jõud käituvad samal viisil. //... religioon kuulub nende jõudude hulka.”, lk. 367.

“...oli vaid üks kultus, isikliku aususe kultus. Ausus teeb mulle rohkem muret kui mugavus. // Uudishimu on hoidnud inimesi elus ka sellistes olukordades, kus miksi muu ei aidanud.”, lk 376.

“Viimasel ajal ei suuda ma enam koomilisel ja kurval vahet teha. // Miks tahad sa alati hinnangut ? Kas su universum ei või vahel niisama olla? “, lk. 377.

“Tsivilisatsioonid varisevad kokku, kui nende jõud arenevad nende religioonidest kiiremini !”, lk. 379.

“Suurem osa tsivilisatsioonidest on rajatud argusele. Argust õpetades on väga lihtne tsiviliseerida. Sa lahjendad kõiki neid norme mis viiksid julgusele. Sa surud tahte alla. Sa reguleerid ihasid. // Sa eitad kaose olemasolu. // Sa taltsutad.”, lk. 381.

“Milline on kõige suurem oht minu valitsemisele ? // Aateline nägemustenägija, kes on seisunud jumala läheduses täie teadmisega sellest, kus ta seisab. // -- see on hoolimatu kõige muu suhtes peale loomise. Üks loomisakt on teisega nii sarnane. Kõik oleneb nägemisest.”, lk. 387.

“ Kui miski kaob, siis on see samasugune sõnum kui millegi ootamatu tekkimine. Tühi koht väärib alati täiendavat uurimist”, lk. 389.

“... demonstreeritavat lõpmatust pole olemas // ... meeldib paradoksidega mängida. Ta teab kõiki sõnamänge, mida keegi kunagi on avastanud.”, lk. 393.

“Olevik on hälve, tulevik on unistus, ainult mälestus suudab avada elu mõtte. // kuid mind pimestasid kaunid sõnad. // ... mälestused ei ava mingeid tähendusi. Ilma hingepiinata, mis on sõnatu kogemus, pole millelgi mõtet.”, lk. 395.

“Võimalik, et ma olen ainus religioosne teadvus // .. sest ma olen tõeliselt üksi... Ja seega ei saa ma palvetada.”, lk. 396.

“Te ei saa mõista ajalugu, kui te ei mõista selle voolu ja keeriseid ning seda, kuidas valitsejad nende jõudude seas liiguvad. Valitseja püüab jäädvustada olukorda, mis nõuab tema juhipositsiooni. // ... ma lõin ainult kiriku, mis oli ka riik.”, lk. 397.

“Ma olen tekitanud just selle, mida soovisin -- võimsa vaimse pinge.”, lk. 400.

“Te arvate , et kõigist inmkonna saavutustest on võim kõige ebastabiilsem. Ent kuidas siis seletada ilmselgeid erandeid selles loomuomases ebastabiilsuses ? // Mõelge, milline on suhe usu ja võimu vahel. Kas nad ikka teineteist välistavad, kui nende vahel on vastastikune sõltuvus?”,lk. 402.

“Paljude probleemide lahendamisel ei suuda miski aega asendada.”, lk. 403.

“Ta on mõistnud, et olevikus elada on raske, tulevikus elada on mõtttu ja minevikus elada on võimatu.”, lk. 404.

“... et rahuldav tulevik nõuab naasmist idealiseeritud minevikku -- sellisesse minevikku, mida pole kunagi olnudki.”, lk. 405.

“Ma tajun igal käänakul üleloomulikku. // Iga inimene defineerib üleloomuliku enda jaoks ise.”, lkl. 406.

“Sa jagad minuga oma hinge, armsam. // Sa elad seal, kus hirm olemise ees ja armastus olemise vastu saavad ühes isikus kokku.”, lk. 407.

“Sa oled müstik // ja enda suhtes leplik vaid seetõttu, et sa asud universumi keskpunktis ja vaatad väljapoole, vaatad nii, nagu teised ei suuda. Sa kardad seda tunnet jagada ja ometi ihaldad sa üle kõige just jagada. // Armastus on see, mida sa mõistad. // Armastus ja see on kõik. // Sa usud elusse // Ma tean, et julgus armastada saab toetuda vaid sellele usule.”, lk. 408.

“... mida tähendab olla üksi kaalukate otsustega.”, lk. 413.

“... seiklus on nagu seks. // Mitte passiivselt erootiline... //selles oli midagi harukordselt võluvat.”, lk. 414.

“Seega näitan mina, millist kohutavat ohtu kujutab endast // liikumine ilma püüdluste ja sihita.// Kas te nüüd olete valmis õppima, mis on tõeline õnn?”, lk. 418.

“... igas ahvatluses on oma õppetund. // Algul ahvatlevad nad mind kurjaga, siis heaga. Iga ahvatlus on kujundatud äärmise hoolega, minu nõrkusi arvestades. // ... kui ma valin hea, kas see teeb minust siis hea?”, lk. 419.

“... mõtted esklesid öö mälestustes – selle öö, mis oli just mööda saanud, just nagu tuhanded eelmised, mis täitsid ta minevikku -- pilved ja tähed, vihmad ja lageda musta taeva laigud...” // Sinu kohal ei ole mingit piiravat lage // Ainult avatud, alati muutuv taevas. // Kõik sinu meeled on vahendid muutustele reageerimiseks.”, lk. 420.

“Sa kardad teadvuse imperialismi. // Tegin seda, mida ma alati loodan teha. Saavutasin mõjusa tulemuse.”, lk. 421.

“Sa oled mind puutunud ja tundnud, et minu keha on olemas. // Kas pole see kõige kummalisem asi selles universumis?”, lk. 433.

“... vajus oma mälestustesse. Need olid nüüd haprad müüdid, veel vaid põgusalt tema teadvuses. Talle tundus, et ta võib olla sattunud aega, mis juba oma olemuse poolest on muutnud minevikku.”, lk. 434.

“Hullumeelsus on meetod, see on geniaalne.”, lk. 435.

“Minu heakskiidus on maagiat. // Maagilises universumis on kõik võimalik. // Sa näed universumi salapäraseid kapriise ja tahad, et mina need hajutaksin?”, lk. 436.

“Kui tahad surematust, siis pead eitama vormi. Kõik, millel on vorm, on ka surelik. Teisel pool vormi on vormitus, surematus.”, lk. 437.

_________________________________________________________________

FRANK HERBERT

“DÜÜNI KETSERID”, Düüni kroonikate viies raamat: “Heretics of Dune”

Tõlge: Juhan Habicht, 2006 a, lk. 3-456, Copyright laws 1984 by F. Herbert; Kirjastus: “Varrak”, Tallinn 2006. www.varrak.ee

“See pidi rääkima teadvust avardavast ainest ning näitama, mida toob kaasa sõltuvus sellisest ainest.”, lk. 3.

“Sa ei kirjuta edu pärast. Edu tõmbab su tähelepanu kirjutamiselt kõrvale. Kui sa tahad tõsiselt kirjutada, sii son kirjutamine ainus, mida sa teed.”, lk. 4.

“Enamasti on igasuguse korra puhul tegemist varjatud distsipliiniga, mille eesmärk on piirata, mitte vabastada. // Mõlemad võimalused eitavad lõpmatust.”, lk. 5.

“... kontekstis näisid selle sõna religioossed assotsiatsioonid kohatutena. Kuidas saanuks ketserlik liikumine olla võimalik inimeste seas, kes suutsid elutargalt manipuleerida kõige religioonisse puutuvaga.”, lk. 7.

“Kasuta armastust, kuid väldi armumist. // ... tundisd armastuse olemust... //... kui polnud kunagi söandanud päriselt kõrvaldada armastust neist... // Oli reegel, et armastuse suhtes tuleb olla salliv, kuid ettevaatlik.”, lk. 8.

“Me varjame /vaid/ salateadmisi. // Peaaegu kõik muu meie teadmiste varaaidas on tema päralt.”, lk. 11.

“... oli kõrgemast ettemääratusest saadetud läbikukkumine. // ... kuidas need mõtted taas kinnistasid nende lojaalsust kord omaksvõetud ideedele.”, lk. 14.

“Ainult liberaalid on võimelised mõtlema. Ainult liberaalid on intellektuaalid. Ainult liberaalid mõistavad kaaskodanike vajadusi. // ... ei uskunud mingi kõrgema heatahtliku, inimkonda kaitsva jõu olemasolusse.”, lk. 17.

“Me arvame, et teeme otsuseid tähtsaimatel hetkedel ja kõige õilsamatest põhimõtetest lähtudes.”, lk. 18.

“Armastus toob häda ja viletsust. Armastus on väga iidne jõud, millel omal ajal oli väga kindel otstarve, kuid mis enam pole liigi säilitamiseks hädavajalik. // Unustamine on samm selleni ... // See on ratsionaalse mõtlemise hädavajalik tööriist. Selle abil saad sa puhastada oma mõistuse ja selgemini mõelda.”, lk. 22.

“Kui me loobume tegutsemisest on asi veel hullem. // Me arvestasime, et saab olema oht.”, lk. 25.

“Väga harva käitub ajalugu hästi nendega, kes on karistuse ära teeninud.”, lk. 31.

“Inimestel õnnestub elamine paremini siis, kui igaühel on oma koht kus seista – kui igaüks teab, kuhu ta kuulub asjade üldisemas käigus ja mida ta võib saavutada. Kui hävitad koha, hävitad ka isiku.”, lk. 39.

“... kuidas tekitada liidreid, kes kutsuvad esile ülima pühendumuse ja truuduse.”, lk. 46.

“... läbi kõigi kannatuste olid / kannatlikult jõudu kogudes valmistund just selleks hetkeks. // ... mõistsid ohtusi, mis kaasnevad sedavõrd ulatusliku, pika, keeruka ja rafineeritud plaaniga.”, lk. 50

“Me nimetame seda õigusega “jumala keeleks”, sest jumal ise on andnud meile selle suure jõu.”, lk. 52.

“Meie universumit läbivad jõud, mida me ei suuda mõista. Me võime näha nende jõudude varjusid projektsioonidena meie meeltele tajutavatel ekraanidel, kuid neid jõudusid endid me ei mõista. // Mõistmiseks on vaja sõnu. Mõnesid asju aga ei saa sõnadele taandada. On asju, mida saab vaid sõnatult kogeda.” // See ütleb, et meie universum on maagiline. Ütleb, et kõik vormid on on kaduvad ja alluvad maagilistele muutustele. teadus on juhatanud meid sellisele tõlgendusele, just nagu asetanud meid rajale, millelt me ei saa kõrvale kalduda. // .. sest jumal on maagiline jumal, kelle keelt me räägime.”, lk. 57.

“Mõistmisel tuginevad eeldused sisaldavad endas usku mingisse absoluuti, millest kõik asjad kasvavad välja nagu taimed seemnetest. // Väide, et eksisteerivad asjad, mida ei saa sõnadega kirjeldada, vapustab universumit, mille jaoks sõnad on ülim usk.”, lk. 58.

“Meie jumala maagia on meie ainus sild. // Kuidas on võimalik, et alati näitab just // kätte ideaali, mis haarab kaasa miljardeid.”, lk. 59.

“Mõningate sõjapidamisviisidega on seee õnnetus // et vastuvõtlikumatel inimtüüpidel kaob igasugune moraal.”, lk. 70.

“... strateegia tähendab alati tervet kokkupõimunud strateegiate võrku, kusjuures igaüks neist võib olla tegelik strateegia. Nad õppisid seda meilt.”, lk. 71.

“Nad töötavad illusioonidega // ... meetod on kujundada illusioone ja saavutada nende abil reaalseid eesmärke. // ... saade endale osa tema mälestustest. Nad loevad mõtteid? // ... nad teevad mälestustest jäljendi.”, lk. 72.

“Neil puudub eneseteadvus // Neil on ainult enesealalhoiuinstinkt, ja seegi toimib vaid siis, kui pole antud käsku...”, lk. 73.

“... et nad on ... kollektiivsed olendid. Nagu putukad tarus / Neil puudub eneseteadvus. Kui pole eneseteadvust, pole ka moraali. Nende juttu ei saa kunagi usaldada. // ... eetilisi reegleid... // Kui pole enesetadvust, pole austust ega isegi kahtlust.”, lk. 74.

“Sa oled andnud meile sõdalase-mentaadi, keda me lootsime saada. // Ta oli mõistnud seda alles /... koolituse lõppfaasis, kuid see mõistmine muutis ta elu. // Kas ta suudab / ... tajuda fataalseid takistusi.”, lk. 75.

“Mõnda aega tundus universum maagilisena, kui ta vaatas seda oma uuenenud teadvusega. // Meelevaldsed kujundid näisid vaid üleminekuvormidena. // ... kuid mälestus maagiast ei kadundu kunagi. Ta leidis, et kõige raskematel hetkedel andis see mälestus talle jõudu. // ... tajus / oma maagilist mälu üha rohkem.”, lk. 76.

“... on tuntud kui suurepärased sõjalised strateegid. // .. see oli keelatud õpetus ja // oli oma oskusi alati varjanud.”, lk. 77.

“Oli see midagi / tekkinut? Mingi pöörane anne, mis lõi välja seal kaugel, kus polnud algupäraseid inimesi jälgimas?”, lk. 82.

“... tajus selles vastuses jäisemat / loogikat // ... kuid see oli midagi veel hirmuäratavamat. // Me oleme vastakuti probleemiga, mida ei saa lahendada loogika abil. // Kuidas saab selliseid probleeme lahendada? Asjade loomulik käik kõrvaldab need.”, lk. 83.

“Nad paarituvad sinuga ja ... õpetavad sulle meie teid ekstaasi saavutamiseks. // ... arvab, et ta imetleb nende / ilu. “, lk. 87.

“... et reaktsioon ei tulnud kesknärvisüsteemi vahendusel. nagu mõnel putukal, oli lihaskond iseseisvalt rünnakut alustanud. Seda arengusuunda tuleks uurida!”, lk. 88.

“Need / on täiustanud seksi mõnusid palju kaugemale, kui keegi teine oma aretustöös on jõudnud. // Nad läksid tagasi primitiivse tantrismi juurde ja töötasid välja omad seksuaalse stimuleerimise meetodid.”, lk. 90.

“Võimaluse korral välistatakse ebakindlus. // ... järgivad seda reeglit, sest inimesed eelistavad reeglina prognoositavat. Vaid vähesed taipavad kui hukatuslik see on...”, lk. 91.

“Hiljem sai / teada, et selle jaoks, kes on kord otsustanud, et sureb, tekkis uus emotsionaalne tasakaal. Hirmud olid ajutised. See uus seisund oli huvitav.”, lk. 92.

“Vähehaaval, nii vähehaaval, et ta ei osanud otsustavat hetke märgatagi, sai ta aru, et tal on ümbritsevate üle suur võim. Algul tundus see mänguna. // Aga selgus, et ühtki soovi pole liiga raske täita. // ... kõik sattus põhjaliku analüüsi objektiks.”, lk. 95.

“Minu hinnangul on uuendajad põhjustanud rohkem kannatusi kui ükski teine jõud inimkonna ajaloos. // Kuid me peaksime leidama asjade loomuliku käigu ja sellega kaasa minema – alati !”, lk. 97.

“Minu peas on veel keegi // Mitte ainult peas -- kogu kehas. Ta tajus vahel neid võõraid kogemusi, millega oli sama lugu nagu unenägudega -- ärgates sa teadsid, et olid und näinud, kuid unenägu ei meenunud. Unenäod kutsusid esile teadmisi, mis kuidagi ei saanud olla tema omad. Ometi olid need temas olemas.”, lk. 98.

“... et müstilisi jõudusid tuleb karta ja võimaluse korral vältida. Kuni ta jääb sellise usu juurde, ei saa ta õppida meie kõige olulisemaid teadmisi // Ta arvab, et oma kunste harrastades me kasutame üleloomulikke jõude.”, lk. 101.

“Salastatus kõige sügavamal tasemel on nende ülimaks soomusrüüks ja ülimaks relvaks.”, lk. 104.

“Rahuldamata uudishimu kipub ise vastuseid looma. Oletused on sageli faktidest olulisemad.”, lk. 107.

“Näha head halvas ja halba heas.”, lk. 109.

“Enne seda tuli aga veel üks lahing võita. // ... polnud vähimatki kahtlust, et ta läheb lahingusse.” // Ta tundis end nii nagu alati enne lahingut: tühjana kõigist pettekujutlustest. See siin oli läbikukkumine.”, lk. 115.

“... piisas tööks sellest, kui ilmnesid seaduspärasused. Vahel piisas ka sisandlikest piirjoontest. Kui need tõid esile varjatud kuju, siis võis ta ka puuduvad tükid hiljem tervikule lisada. // ... käsutuses oli harva kogu teave, mida nad soovinuks, kuid ta oli treenitud seaduspärasusi märkama, süsteeme ja tervikuid ära tudma. // ... et ta oli saanud täieliku sõjaväelise treeningu: sa treenisid sõdurit, et ta treeniks relva, sihiks relva õigesti.”, lk. 117.

“... ostsid üleolekut -- see oli võimumäng!” // ... kõige algelisemale pragamatismile. Kõik mis töötab on hea.”, lk. 118.

“Alati tuleb viisakusest kinni pidada // Muidu ei oleks me täisväärtuslikud inimesed.”, lk. 121.

“... jäid erapoolikuina vahele. See on ärile halb, neil on aga vaja, et nende äri oleks maksimaalselt edukas. // ... et me püüame saavutada rahulikumat seisundit, tasakaalu.”, lk. 122.

“... on võime vastandlikke seisukohti mõista ja tasakaalustada..”, lk. 123.

“Pigem vääramatus. Traditsioon. Traditsioone ei tohtinud häirida. Ta hoidis seda analoogiat meeles, iidset ajavoolu...”, lk. 124.

“Selline oli armastuse ohtlik jõud. Ja kui mõelda, milliseid pahandusi see varjatud jõud oli aastatuhandetega / tekitanud. // Armastus varjutas mõtlemise. // Armastust võis taluda vaid seal, kus see ei põhjustanud kohest ja ilmset kadu, või kui see teenis / üldisemaid huvisid. Ülejäänud juhtudel tuli seda vältida. Alati jäi see aga rahutu valvsuse objektiks.”, lk. 126.

“... psühholoogiast lähtuvalt loodud religioonid. // Kui see annnab sulle rahulduse või turvatunde ning on haaratud su religioosesse struktuuri, siis tekib sellest väga tugev sõltuvus. // ... on ühendanud seksuaalse ekstaasi ja jumaldamise. // Ma kahtlen, kas nad on tulnud selle peale, et võimalikele ohtudele mõelda.”, lk. 128.

“... on aegu., mil ellujäämiseks on vaja hingega suhelda. Nagu sa tead otsivad hinged alati väljapääsu // .. et jumaldajaid ja jumaldatavaid ühendab usk. // ... toetub erinevale raalsusele ja seduspärasuste otsimine kihutab teda edasi. Ta peab suutma erinevad reaalsused sama eesmärgini tuua.”, lk. 129.

“... ei pea seletama asjade omavahelist sõltuvust. // See on / mõtteprotsessi loomulik keskkond.”, lk. 130.

“ Just nii nagu universum on loodud teadvuse osalusel, kannab etteteadmisvõimega inimene endas seda loovat võimet lausa äärmuslikul moel. //... kus prognoositavus on statistiline ja kehtib vaid piisavalt suurte arvude korral. // ...saab määravaks jõuks see, mida te usute. Teie uskumused määravad päevaste sündmuste arengu. Kui uskujaid on piisavalt, võib tekkida midagi uut. Usu struktuurid loovad filtri, mille kaudu kaosest sõelutakse korda.”, lk. 131.

“Vahel olid aga kõik tunnused ühes inimeses koos ja siis võis näha uhkust, seda sisemist teadmist: Ma olen üks nendest.”, lk. 132.

“... siin-seal oli näha rõhuasetust naiste võrgutavatele silmadele. // Võrgutavad silmad, jah. // Kui võrgutamiseks läks pöörasid vähesed tähelepanu silmade tähtsusele. // Aga ilma silmadeta poleks kõik muu midagi lugenud. Silmad olid tähtsad. Õigetesse silmadess võis uppuda, ta oli ise seda kogenud, võis uppuda ja siis üldse mitte märgatagi, mis sinuga tehakse...”, lk. 133.

“... tajus ta mingite tohutute seaduspärasuste moodustumist päris lähedal, kuid veel jäi tal nende äratundmiseks andmeid puudu. // ... oli kogu / ... koolitusel fundamentalistlik, dogmaatiline, rituaalne olemus.”, lk. 137.

“Manipulatsioonid. See on neile omane. Kõigi ja kõigega manipuleerida. // Meie mõtteviis ei ole sulle vastuvõetav? // Sa arvad, et ma eksisteerin ainult selleks, et vähemate olenditega manipuleerida?”, lk. 138.

“Meid on õpetatud armastust tõrjuma. Me võime seda teeselda, kuid igaüks meist on võimeline sellest ainsa hetkega vabanema.”, lk. 139.

“Elu ise ei ole piisav põhjus selle säilitamiseks, ei ole sündsa vastastikuse lugupidamise allikas, kuini me kõik koos pole elu nende omadustega hingestanud.”, lk. 141.

“Midagi sellest sisemisest tulest, mis oli läinud kunstiteosesse, inspireeris nööd // Metsik inspiratsioon! // Kaos, millest tekib imeline korrapära.”, lk. 151.

“... oli ilmselgelt sõbralik ja temas polnud vähimatki vihjet mingile ärakasutamissoovile. ta oli see, kellena ta näis.”, lk. 154.

“... sukelduvad väga harva filosoofiasse. Ma arvan, et see on üks su tugevaid külgi. Sa oled ülimalt kahtlemisvõimeline. // Aga jää igal juhul oma kahtluste juurde. kahtlus on filosoofiale hädavajalik. // Selles osas on kõik müstikud ühel nõul // Ära kunagi alahinda kahtluste jõudu. Väga veenev...”, lk. 156.

“... oli loonud maagilise universumi, kus ta oskused võimendusid lausa uskumatul kombel. Selles maagilises universumis polnud aatomeid, ümberringi olid ainult lained ja aukartust äratavad liikumised. // See universum oli läbipaistev.”, lk. 158.

“Peamine reegel on see: ära kunagi toeta nõrkust, toeta alati tugevust”, lk. 159

“Vihkamine on niisama ohtlik emotsioon kui armastus. Võime vihata tähendas ka võimet vastupidiseks.”, lk. 161.

“Õppimiseks on vaikus kasulikum tööriist. // Ma ju räägin sulle, et ole vait ja õpi oma vaikimise kaudu. // Ausus. See oli tugevaim ahvatlus ja teenis mitut eesmärki.”, lk. 163.

“Seksi saladus ei ole tegelikult mingi saladus... // Juured olid seotud elu endaga.”, lk. 167.

“See oli lahingutes karastunud komandöri käsk, mis tugines suurepärastele teadmistele hädaolukordades käitumise kohta.”, lk. 170.

“Lahingus tuleb teha selliseid otsuseid.”, lk. 172.

“.... ning ta mõistis, et see mees ei jagaks tühje ähvardusi, mida ta ellu ei suudaks viia.”, lk. 175.

“... eneseuhkus lööb välja // See on huvitav. tuleb uurida moraalset struktuuri, millele selline uhkus viitab. // Need seksuaalsed nüansid! Ainult väga tugev psüühika suutis vältida sellisesse ekstaasi takerdumist. Selle tööriista võimalused oli tohutud!”, lk. 179.

“... nõidadega ei saanud kunagi kindel olla. Nad tegid asju. Neile kuulus maagilise universumi varjupool.”, lk. 180.

“... sellise jultunud vastase hävitada. Olgu või teistele õpetuseks. // Ära kinnita midagi! Me eelistame ise veenduda. // ... seksiga laetud relva, mida igatahes ei jagata, ükskõik siis, milliseid lubadusi siin ka ei antaks!”, lk. 182.

“Me oleme vastakuti probleemiga, mida ei saa lahendada loogika abil.”, lk. 185.

“Jumal ise oma lõputus halastuses on andnud meile lõputu universumi, kus kõik võib juhtuda. // Üllatuse kink on suurim kõikidest teistest kinkidest! // Mida inimene ei suuda valitseda, sellega tuleb tal leppida. // Sest jumal on selle nii seadnud.”, lk. 187.

“Elu, milles puudub armastus, saab tõhusamalt / pühendada. Meil on omad meetodid pühendatute toetamiseks. Ära muretse seksuaalsete naudingute pärast. Kui sa tunned nende järele vajadust, siis on need saadaval.”, lk. 192.

“Kari teadis alati, kui karjased saabusid. // ... mõistis / toimuva sügavat tähendust. // ... täis põlgust olendite vastu, kes neil jalus sibasid.”, lk. 197.

“See koosnes hääletoonidest, liigutustest ja feromoonidest, ning oli, just nii, nagu keeled ikka kujunenud keerukaks ja rafineeritud süsteemiks.”, lk. 200.

“.... et ta teeks just seda, mida ta praegu tegi – oli rasketes oludes alati teinud. // ... kaosesse. Millest me peame tegema korra.” , lk. 202.

“... hea koolituse selle ala meistrilt. //Vahetud vajadused nõudsid sisemist siirust ja ta ei saanud seda vältida. // ... polnud kunagi olnud hea valetaja, isegi mitte iseenese ees.”, lk. 209.

“.... et inimesed ei ole sünni poolest võrdsed, vaid neil on erinevad pärilikud võimed ja neid ootavad elus erinevad sündmused. Sellest tulenes, et oli erinevate saavutustega, erineva väärtusega inimesi.”, lk. 210.

“Päris loomulikult üritavad võimulolijad pärssida kontrollimatut teadustööd. Ajalugu on korduvalt näidanud kuidas piiramatu teadmisjanu toob kaasa soovimatu konkurentsi.”, lk. 212.

“Sinu tahe ja sinu usk – su uskumiste süsteem -- domineerib sinu universumi üle.”, lk. 219.

“Nüüd võis ta tõtt rääkida. See oli alati palju lihtsam ja sageli oli tõde ka tugevam põhjendus.”, lk. 224.

“...poistest saavad arusaamatud ja eemaletõukavad kaosetekitajad.”, lk. 226.

“Vahel me teeme teadvustamata põhjustel väga vastutustundlikke otsuseid. // Jälle tema ettearvamatu käitumine.”, lk. 227.

“Siis tuli tekitada äärmuslik olukord, millele järgneb religioosne kogemus -- see oli vana ja järele proovitud / meetod.”, lk. 228.

“Ta tegi meist midagi, mida me pole veel avastanud. // Ta teadis, et see oli ta ettevalmistus, mis suunas ta teadlikult negatiivsetesse hoikautesse. Seal oli tema kaitse ja tugevus. Ta jäi resrveerituks kõigis oma inimsuhetes...”, lk. 230.

“... kõige säravam oskus oli võime üksikasju kõrvale jättes kohe jõuda konflikti üllatusi pakkuva sisuni...// See oli ju probleem, kui miski toimis sügaval pealispinna all...”, lk. 231.

“.... ning teksti koostamise käigus sai tema arusaamine probleemist vaid süveneda, ent just sõnad olid selleks viimaseks barjääriks täileiku mõistmise teel.”, lk. 232.

“... pani / häälde kogu / käsujõu ja esinduslikkuse.”, lk. 239.

“... mida komandörid kasutavad? Hääletoonist ja hoiakust piisas, et teise inimese tahet alla suruda. // Ausameelsust ... eesmärgikindlust. // .... me vihkame vaid seda, mis on meile tõeliselt ohtlik. // .... me ei tohiks kunagi pahandada tõe peale, isegi kui see tõde teeb haiget.”, lk. 242.

“Ent see pole kaugeltki nii ohtlik kui hästi informeeritud ja intelligentsete, mässamiseks põhjuse leidnud inimeste ühendus. // .... milliseid kahjustusi taoline kättemaksuhimuline mõistus võib tekitada.”, lk. 246.

“Ta polnud öelnud // ... lõplikku tõde (kui selline peaks üldse olemas olema), vaid ainult nii palju, kui oli tarvis nende oma poolele tagasi meelitamiseks. // See on su enda huvides.”, lk. 247.

“Inimesed ihaldavad alati veel midagi peale vahetu rõõmu või selle sügavama tunde, mida nimetatakse õnneks. See on üks saladusi mille abil me kujundame oma plaanide täitumist. See veel midagi saab endale võimendatud mõju inimeste üle, kes ei oskaks anda sellelel konkreetset nime või (nagu suurema osa puhul) ei aima isegi selle olemasolu. Enamik inimestest reageerib sellistele varjatud jõududele alateadlikult. Seega tarvitseb meil see ettekavatsetud veel midagi ellu kutsuda, määratleda ja vormida, ning rahvas järgneb.”, lk. 252.

“.... juhendid oleks meile võinud öelda, kuidas // seda tegid -- hoidsid omaette ja tõrjusid möödarühkivate aastatuhandete vältel kõik mõjutused. // Ja milline teine jõud oleks suutnud sellega hakkama saada? Ainult religioon. Suur usk!”, lk. 253.

“... et sellega said hakkama vaid suured jõud, nagu näiteks religioonid?”, lk. 254.

“... on nii õnnistus kui needus. // Meie teadvustamata ihade varjatud toimimine!”,lk. 255.

“... kuidas / mind kuulab? // ... üle tõepoolest mingi kontroll, lapse ja koletise vahel pulsseeris salajane keel. See oli võõrastav ja jube.”, 263.

“Ta püüab mu kaitsest läbi murda ja mina mängin vasturünnakutele. // Ta tegi otsuse, lähtudes ebapiisavast andmekogusest...”, lk 267.

“Kui moraalne ja kui suur ülekaal?”, lk. 268.

“.... temas oli seesama / karismaatilisus -- ta oli legendaarne ka oma endiste vaenlaste seas.”, lk. 269.

“... et kinnistunud ustavus oli asi, mida nad olid õppinud / eeskujul süvendama. Looma inimesi, kes kutsusid esile äärmist pühendumist.”, lk. 285.

“Me oleme ammu teadnud, et meie meelelise tunnetuse objekte saab valikuliselt mõjutada -- nii teadlikult kui alateadlikult. See on piisavalt demonstreeritud fakt, millel pole seost sellega, kas me usume, et mingi jõud sirutub meie seast välja ning puudutab maailma. // ... pragmaatilist suhet usu ja selle vahel, mida me peame “reaalsuseks”. Kõik meie hinnangud on tugevasti mõjutatud esivanematelt päritud usust, mille suhtes meie // kaldume olema teistest vastuvõtlikumad. On vähe, kui me arvestame sellega ja kaitseme end selle vastu Me peaksime pöörama tähelepanu ka teistsugustele tõlgendustele.”, lk. 286.

“Las kohtumõistmine jääb jumala, mitte inimeste hooleks. // Ta polnud siis nii ergas nagu oleks pidanud olema.”, lk. 287.

“Miski mida ta ütleb või teeb, ei pääse / hirmuäratavast kontrollimisest.”, lk. 290.

“Tema ees oli kõikkide religioonide ülim paradoks: Jumal teab!”, lk. 291.

“Neil preestritel oli ohtlik komme kalduda ilukõnelistesse selgitustesse, kui küsimused nende jaoks liiga raskeks osutusid.”, lk. 292.

“See on aukartustäratav maagiline universum. Ümberringi pole aatomeid ainult lained ja liikumine Siin heidate kõrvale kõik oma tõekspidamised, selle kohta, et mõistmise teel on barjäärid. Te loobute ka mõistmisest endast. Universumit ei saa näha, ei saa kuulda, ei saa tajuda mingite muude fikseeritud aistingute kaudu. See on ülim tühjus... // Siin on teil vaid üks teadvuse vorm, maagiale vastav /: kujutlusvõime! Siin te õpite, mida tähendab inimeseks olemine. Te olete korra looja, kaunite vormide ja süsteemide looja, annate kaosele struktuuri.”, lk. 293.

“... et ta mõttetegevus pääses ligi sügavamatele allikatele... // Aga tal olid peened ja tõelised võimed.”, lk. 295.

“Et tõelist armastust esile kutsuda, pead sa ise seda tundma -- kuid lühiajaliselt. Ja ühest korrast piisab! // ... mis tipneks seksulaalse kõrghetkega -- valmis müsteeriumi hetkeks. // ... teaduslik teadmine oli see, mille põhjal // ... neid juhtis, ent samas oli olemas müsteeriumihetk, mis paiskas segi kõik mõistuspärase.”, lk. 296.

“... oli elus tõestus selle kohta, kuidas tugev fanatism võib läbi aegade kesta.”, lk. 302.

“Aga oht oli majakas. Ta pidi teadma saama, kuhu see teda juhib.”, lk. 310.

“Nagu talle oli õpetatud, püüdis / kasutada ohutunnet teejuhina.”, lk. 311.

“Mälestsustest ei piisa, kui nad ei suuna sind üllale eesmärgile.”, lk. 316.

“Üllas eesmärk? See on alati väga habras asi. Ja nii hõlpsasti moonutatav. Aga alalisse ohtu süüvinud jõud oli tajutav.” lk. 317.

“... on tuntud selle poolest, et nad lähevad lahingusse vaid oma oskustega relvastatult. // Sellise käitumisviisi muutmine nõrgestaks meid.”, lk. 319.

“.... ei meeldinud määramatuste kogunemine, kuid lõpuks sõltus iga plaani saatus nende inimeste oskustest, kes seda plaani teostama hakkasid. // ... teeb seda, mida nad kõik / peaksid tegema. Noorel näol oli kummaline ajatu elutarkuse ilme.”, lk. 320.

“... olid valmis ohverdama just nii palju / ... kui oli vaja tema / laengute ammendamiseks. // Kas ta on nii leidlik, nagu ma olen alati arvanud.”, lk. 323.

“... oli tahtnud temas taastada inimest, kes hoolib. // ... kui hõlpsasti hävitas // ... meetodite kasutamine inimese sõltumatuse.”, lk. 328.

“Meie minevikus on midagi sellist, mis väärib säilitamist. // Andke meile rohkem võimu.”, lk. 329.

“... otsustas loova tõe kasuks. Mul on sellised volitused.”, lk. 331.

“... silmade sügavuses oli selline ilme, vihje vanale tarkusele... palju vanemale kui tema ihu.”, lk. 336.

“Ja nüüd! Ta on saanud oma eesmärgi teenistusse kõige võimsama ja osavama kõigist...”, lk. 337.

“ Oma plaane tehes ei eeldanud / hetkekski, et tema tegevus jääb märkamatuks. Ta sai vaid riske hajutada.”, lk. 340.

“Kõik temas oli koondatud ülimaks vastupanuks. Sellisetel hetkedel tõusid esile kõik need omadused, milleks teda oli aretatud ja kasvatatud. Mitte kunagi alla anda! // .... täie jõuga vastu hakanud ... // ... viimse hetkeni vastu pannes.”, lk. 341.

“... oli võimeid, millele väljaspool / saanuks vastu vaid väga vähesed. // ... nägu ja eriti silmad olid tähelepanuväärselt vastupandamatud. // Selle põhjal otsustades, mis meie teame, oled sa ilmselt väga hea.” lk. 349.

“Unustamine on teie saatus. Kõik need elu igavesed õppetunnid – te muudkui kaotate ja leiate need taas, muudkui kaotate ja leiate.”, lk. 353.

“Esimesel pilgul näis see kõik juhusliku ja argisena, ometi oli selle taga range korrapära. Ja see, / oli / iseloomulik.” // Kas see on kõik, mida me oleme temalt õppinud? // Koos kogu võimujanuga, mis sellega kaasneb.” , lk. 355.

“Me oleme salajane aristokraatia ja meie järeltulijad pärivad võimu. Jah, selles suhtes me oleme vastuvõtlikud ja / on suurepärane näide selle kohta.”, lk. 358.

“Kasuta ettevaatusabinõusid, kui ära jää põgenikuna nende varju elama. // Mälestustest ei piisa, kui nad ei suuna sind üllale eesmärgile.”, lk. 360.

“Me tahame teie kõige vanemaid saladusi! // Mida me tahame, selle me ka võtame.”, lk. 361.

“Ohtlikud, mõistust ähmastavad kiindumused. // Melanhoolia võis mõistust ähmastada just nagu kiindumus... või koguni armastus.”, lk. 363.

“Armastus on üks kõige ohtlikumaid jõudusid universumis. Selle vastu tuli / end kaitsta. // .. ei tohtinud kunagi muutuda isiklikult lähedaseks. // Teesklus: me esitame rolle, mis on vajalikud meie päästmiseks. // Isiksuse, liigi, elukeskkonna säilimine, need on inimest liikuma panevad ajendid. Võib jälgida kuidas prioriteedid elu jooksul muutuvad. Millised asjad on konkreetses eas kõige tähtsamad? // Kõik need mitmesugused ihad, mida keha oskab tunda ja loodab rahuldada. Millel veel saaks tähtsust olla?”, lk. 364.

“Ma pean suutma ise olukorda kontrollida! // Isoleerige subjekt. Ärge andke talle võimalust oma identiteeti millegagi siduda. // Minu keskmes on minu mõistus ja selle töö.”, lk. 372.

“Sa hindad küsijat ja kohandad oma vastused tema ootustega. // ... ülehindab oma veetlevust. // Kohanda oma vastused ootusetga.”, lk. 376.

“Lahing on alanud // Aga ma ei astu ta rünnaku teele.”, lk. 379.

“Ma mõtlen pikki raskeid mõtteid asjade üle ... / ... hääles oli kõigutamatu otsusekindlus.” lk. 381.

“... teha ta suurema osa naiste jaoks vastupandamatuks...”, lk. 382.

“Et seda üle elada peab omama tohutut vaimset paindlikkust. // ... elud olid nagu / mis pakkusid teistsuguses keskkonnas teistsuguseid / elamusi.” , lk. 384.

“Kinnistunud harjumused on ohtlikud. vaenlased märkavad seaduspära ja kasutavad seda sinu vastu.”, lk. 385.

“Mulle on räägitud, et sinust võib saada üks meist. // ... kõige võimukam kõigist / ... naine kelle eest oli võimatu midagi varjata.” // Räägi ainult sügavamat tõtt, mida sa tunned.”, lk 368.

“Tal oli sfääriline mõistus, mis avardus igas suunas. // Mõistus oli kasutamiseks. // Sa tahtsid ka endale neid ainult pühendatule määratud oskusi. // See oli iga algaja unistus. Et sellised asjad saavad kord ka minu jaoks võimalikuks!”, lk. 387.

“Meie kingitused ei tule odavalt kätte. /// ... et nad on võlgu ja peavad tasuma. Sa ei tasunud armastusega. Armastus on ohtlik.”, lk 388.

“... me maksame kõige eest, mida me võtame. Ka elu eest? // ... tugevadas veelgi uut jõudu mida / endas tundis, seda vabadust tegutseda uues universumis oma parema äratundmise kohaselt // ... nagu võiks tegemist olla otsusega mitte kunagi enam täita kellegi teise moraalinõudeid, vaid lähtuda ainult enda tõekspidamistest. See sisemine tasakaal, millele ta nüüd sai toetuda, polnud lihtsalt ja ainult moraal. Mitte ka trots või uljus. Ainult neist ei piisanud kunagi.”, lk. 389.

“Ta jõudis õpetajatest ette ja haaras ka seda, millele oli vaid vihjatud -- ning tegi seda murettekitavalt kiirenevas tempos. // Ajaloolaste käes on suur võim ja mõned neist teavad seda. Nad taasloovad minevikku, muudavad seda oma ettekujutulusele vastavaks. Ja seeläbi muudavad nad tulevikku. // Nende maailm jäi ikka väiksemaks, kaotas ühenduse suurema universumiga.”, lk. 391.

“.... mõistis, et // ... oli omaks võtnud rolli selles teiste tehtud plaanis. Tema teadvuses võttis võimust uut laadi kannatlikus. Ja veel oli seal uudishimust ajendatud põnevust.”, lk. 399.

“.... tulid ilmsiks uued asjad ja iga uus asi avas vaate järgmistele, mida sai selgeks õppida. // ... tajus, kuidas kujunevad seaduspärasused. Ühel päeval // ... tekib neist selge muster... // Ma pean valitsema silmade ja küünistega – nagu haugas väiksemate lindude seas.”, lk. 400.

“... oli ta leidnud hapra tasakaalu oma uue teadvusega. // ... teadmine ümbruses aset leidvate sündmuste kohta veel enne kui need sündisid; teadmine kuhu järgmise sammuga astuda. // Mõistusega ei saanud seda seletada. // ... nägemine, mis teatas talle juba ette kõigest, mis tema meelte tajumispiirkonnas saab toimuma.... // ... et olemas elutõe selline vorm, mida on võimatu tavaliste faktide korraldamise abil tõestada.”, lk. 401.

“Siiski kinnitas ta endale, et peab olema ärkvel ja valvas.”, lk. 403.

“... oli omapärane etteheide saatusele.”, lk. 406.

“Vähemalt sada aastat / Selle ajaga on nad jõudnud oma kätte palju võimu koguda. // Teda ümbritses salastatuse vari ja tal tarvitses seda vaid ära kasutada.”, lk. 408.

“... tähendasid nii eraldumist raalsest maailmast... // Kaitsev salastatus vastavalt nõuetele.” // Tulijal oli sõjaväeline taust – se ilmnes tema hoiakust, kiirest pisiasjade märkamisest, mis on omane vaid treenitud ja kogenud ohvitserile.”, lk. 410.

“... oli tunda valvsust. Ta oli valmis võitluseks.”, lk. 411.

“Mälu ei saa reaalsust tagasi. Mälu rekonstrueerib. Iga rekonstruktsioon muudab algupärandit, saab väljundiks viidetele, mis pole kunagi päris täpsed.”, lk. 417.

“... lõpu elevus -- see petlik sära viimaks täituda võivatest lootustest, mida ometi varjutas teadmine, et nende elu ei muutu. // ... inimesed jälitavad käest libisevat unistust, mis ei saagi täituda, sest tegemist on müüdiga, tingitud refleksiga...”, lk. 418.

“Ta oli treenitud kontrollima igat olukorda, olema oma saatus peremees. Kui väsitav see siin oli.”, lk. 421.

“... esivanemad olid astund sirgelt ja uhkelt, olid osanud vapralt surra. // Abstraktne mõistmine oli üks asi, tegelik mõistmine aga midagi muud.”, lk. 424.

“Kas neil üheskoos õnnestub / vastasseis rahumeelselt alla suruda?”, lk. 426.

“Just nagu õpetatud, astus / välja ja teatas sisse harjutatud kõrkusega: “Nad peakisd jätkama jumala teenimist!”, lk. 429.

“... võis tõlkida kui “need-keda-ei-saa-nimetada” Enamasti reserveerisid rahvad sellise sildi oma jumalatele. // ... ootasid ees uued üllatused. Kuid ta näis juba niigi küllalt segaduses olevat. // Samas oli nende väärtust võimatu üle hinnata. // Kas / oli vaid / relv, mille võimeid nad ei tundnud?”, lk. 430.

“... oli nurka aetud loom. Sellised loomad olid äärmiselt ohtlikud. // Sa arvad, et me ei tea, kuidas te loodate meid valitseda!”, lk. 431.

“Ta oli märganud sügavama teadvuse sähvatust / silmis. Paratamatus avas mõistusele uusi uksi. // ... tundus, et nagu temagi, ei uslada ka / emotsioone. Kas see ühendaski neid? Ühine mõttesuund.” // .... kui improsiveerimis-valmid olid / võimalike takistuste ületamisel. Seal kaugel oli midagi, mis suutis neid peatada?”, lk. 432.

“Kahtlemata oli / otsinud nende usu piire. // ... kõige raskem kuritegu: truudusetus oma ordu suhtes. // Jumala käskjalg // .. pöörab sulle selja ja prohveti sõnad muutuvad sinu suus tolmuks.”, lk. 433.

“Nad võivad võimendada orgasmi tasemel tundeid, kandes neid üle kogu mehe kehale. Nad toovad mehe puhul esile täieliku erootilise kaasahaaratuse. Vastav koolituse saanud ... naised suudavad tekitada multiorgasmilisi laineid ning neid arvestatava ajavahemiku järel jätkata.”, lk. 434.

“... et tuleb tappa // .... kui leitakse vähimaidki märke, et te püüate seda võimu meie peal kasutada!”, lk. 435.

“Mis tema peas toimus, kui ta nägi meesosa täitnud / väänlemas ekstaasis, mis oli tema mõistuse täielikult välja lülitanud?”, lk. 436.

“Sa pead õppima distsipliini. Kuidas sa saad valitseda teisi, kui sa ei valitse iseennast? // .... oli asi küll selge olnud, ka / kontrollis inimeseks olemist! // Nad on inimesed aga teistsugused.”, lk. 437.

“... saab nende emotsioonide kõrvaldamisega kõvasti tegemist olema. // Sa ütlesid, et ma pean alati sinu juhendamisele alluma, mitte midagi sinu eest varjama ja kõiges sulle kuuletuma. // Kui kohtuvad võõrad, tuleb teha suuri mööndusi, sest kombed ja koolitus erinevad.”, lk. 438.

“Kohe meenus talle nõrkus, mis paratamatult kaasneb piiramiseks valmistuva kaitsega. // Liikumisvõime oli sõjalise edu pant... // Õigem on valmis olla kõige hullemaks.”, lk. 440.

“Ta nägu kumas kergelt. See viitas heale tervisele ja treenitusele. Ent ta rohelised silmad olid karmid ning pilk, mis hoolega mõõtis, tundus jäine.”, lk. 441.

“See ei olnud küsimus. Neiu surus ta alla, kasutades selleks kõige lihtsamaid häälitsusi.”, lk. 444.

“... silmad põrnitsesid teada. Kui külmad. Ja kui jõulised. // Rinnanibud hõõrusid ta põski, ta rinda. Naise silmi nähes sai ta aru, et tolle tegevus on hoolikalt kaalutletud.”, lk. 448.

“Kadusid aeg ja ruum, jäi vaid sukeldumine jätkuvaasse ekstaasi. Ta tahtis, et see kestaks igavesti, ja ta tahtis, et see juba lõppeks. Midagi sellist ei peaks naisega juhtuma! // Vähehaaval hakkas mõistus selginema.”, lk. 451.

“Iga organismi kõige raskemaks potentsiaalseks võistelejaks on tema oma liigikaaslane. Igal liigil on tarbimiseks omad vajadused. Kasvu piirab vajadus, mille rahuldamiseks on kõige vähem võimalusi. Kõige ebasoodsam tingimus kontrollib kasvu kiirust. ( Miinimumi seadus).”, lk. 453.

“See, keda jälgitakse, ise ei näe // Ja jälgijatel on miljard silma.”; lk. 454.

“Tunne end mugavalt, kuid ära kaota valvsust”, lk. 455.

“Siin ei tulnud mitte ainult mõsitus vahedana hoida, vaid olla valmis ka võitlema ... // Nii oli see talle tundunud juba varem ja ta arvamus polnud muutunud. // Alati on olemas võimalused ... // ... jõu müümiseks. // Kui ma nimetan jõudu, ei mõtle ma seda... // mis hoiab käigus inimesi.”, lk. 456.

“Mida see naine tegi? Uuris teda, muidugi mõista. Nad mõlemad uurisid vastast. // Sa oled sündinud komandör / Ma arvan, et sa osutud meie jaoks väga väärtuslikuks. Ma olen alati arvanud, et kõige väärtuslikum olen ma iseendale.”, lk. 457.

“Sa tead neid. Nende uudishimu on kitsapiiriline. Nende teadvusesse ei satu iial midagi olulist. // ... mis välistab kõik sellise, mis pole vahetult seotud ellujäämisega. // Ja sina oled see ründaja. // Need olid tapvad relvad. // .... aga neil ei jää mahti millegi ettevõtmiseks -- nagu ka muu jaoks peale ellujäämiseks vajaliku rabelemise. // Aga midagi olulist nad loomulikult ei õpi.”, lk. 458.

“Keelatud! See tuleb alati tõkestada barjääriga, mida me eelistame nimetada kaitsvaks teadmatuseks. // See, mille suhtes sa valvel oled, on selle vastand, mida sa ei tea. Me õpetame, et uued teadmised võivad olla ohtlikud. // ... uued teadmised pole seotud ellujäämisega!” // Ma olen kindel /, et põhimõtteliselt sa mõistad sellist jõudu.// Nad on andekad, aga ma kardan, et mitte nii andekad kui meie. // ... et sellisel jõul, nagu meie oma, lastakse saada paljude inimeste jaoks eluspüsimise hädavajalikuks eelduseks. Siis piisab meil valitsemiseks kõigest ähvardusest ära minna.”, lk. 459.

“Nad rikkusid kõiki moraalinorme, mis olid kujundanud ta käitumist. // Mingil määral oli / lohutuseks, et kumbki neist kahest tegelikult ei nautinud elu. // ... olid unustanud või veelgi tõenäolisemalt meelega maha jätnud kõik selle, mis aitas elurõõmasal inimesel ellu jääda. // ... oletas, et kumbki neist ei leia enam oma kehast õiget rõõmuallikat.”, lk. 460.

“Miski poleks saanud neid üllatada. Miski poleks saanud olla nende jaoks tõeliselt uus. // Nii nende mõtlemine nüüd töötaski.”, lk. 461.

“Ära kunagi arva, et oled mõne paiga läbinisti selgeks saanud ... või mõne inimese, meenutas ta endale. // ... on nii lähedal sellele, mis see peaks olema, ja ometi nii kaugel.”; lk. 462.

“Igas minu järglases saab olema osa minu teadvusest... // Sa teed suure panuse selles unenäos peituvale jõule.” // ... olid valitsedes filosoofid. Filosoofia on aga alati ohtlik, sest innustab uute ideede loomist. // Väga väärtuslik materjal.”, lk. 463.

“ .... kuid varsti tabab neid lõplik üllatus. // Loomulikult oli temas rohkem, kui pealtnäha paistis. Ja vähem. // Tagantjärele leidis ta, et jama oli sellega rohkem kui rõõmu ja unustust. Pealegi, mida oli tal unustada? Unustamine oli nõrkusele järele andmine.”, lk. 464.

“Ära iial unusta! // Ja neil polnud vähimatki aimu, et / tahe surus endistviisi / inimkonna saatust – ega sellestki, et on vaja see tahe viimaks murda. // Miks me räägime, et seks on komplitseeritud? // Paljud arvavad, et nad mõistavad seda... // Võimalik, et mitte keegi pole mõistnud, sest sõnad on seotud rohkem mõistuse kui kehaga. // ... komplitseeritud just seda tähendabki, et selles pole midagi lihtsat. Seksuaalsuse ajel on tehtud suuri tegusi ja halbu tegusi. // ... “seksuaalsest energiast” // ... “kire üleseadistatud tungidest”. Ma ei eita, et sellised asjad on vaadeldavad. Antud juhul aga on meil tegemist jõuga, mis on nii võimas, et võib hävitada sinu ja kõik, mida sa väärtuslikuks pead.”, lk. 465.

“Nad tahavad ... / ... oma võimu alla, sest peavad meid lihtsalt võidetavaks. Kas sa ei karda, et nad võivad võita?”, lk. 466.

“Tema suurenenud kiirusega kaasnes uus / teadvus, mis esitas esialgu veel ähmasevõitu nõudmisi, ning nende nõuetega läks see mõistmine igaljuhul kokku. // Sa võid sellest mõelda kui lihtsalt seksuaalsusest, kui meie eelistame fundamentaalsemat mõistet: sigimine. Sellel on palju tahke ja harusid ning selle energia näib lõputuna. “Armastuseks” nimetatav tunne on ainult selle üks väike aspekt. // Sigimise tohutu energiaga manipuleerides võis inimkonda suunata samahästi kui ükskõik kuhu. Inimkonda võis ergutada sammudel, mille võimalikkust keegi poleks uskunud.”, lk. 469.

“Sellel energial peab olema väljapääs. Konsentreeritult muutub see hirmuäratavalt ohtlikuks. Suuna see ümber, ja see hävitab kõik oma teel. See on kõigi religioonide sügavaim saladus. // ... teadis, et see on lollus. Asi oli selles, et niisugustes paikades oli seksuaalenergiat lihtne valla päästa.”, lk. 470.

“Hädaolukord oli ta paisanud inimvõimete teise mõõtmesse. Igatahes oli see teisenemine sügav. Ta nägi nüüd selgesti, millised hädavajalikud sammud teda ees ootavad.”, lk. 471.

“... oli laua ääres noorpaar. Neil jätkus silmi vaid teineteise jaoks.”, lk. 472.

“Võta või jäta, see, mis sa näed, on piisavalt esinduslik.”, lk. 474.

“... nägi enda ümber vaid lahingukarastatusega sõdurite nägusid.... // Aga need mehed siin tundsid üksteist ja olid eeldanud, et leiavad siin nüüd eest just sellise seltskonna.”, lk. 477.

“Inimese karjaloomus saab sellisel tormiööl ergutust // Kaashõimlased, kogunegem koopasuhu tule äärde! // Osa neist saab sel ööl surma. // ... olid saatnud juba aegade algusest peale selliseid ehtki, mil inimesed kogunesid ühise kaitsetegevuse korraldamiseks. // ... olid oma jõus kõige kindlamad.”, lk. 478.

“Jookide iidene võluvägi toimis. // Meelita nad sisse ja hoia nad paigal kõigi vahenditega, mille üle nad valjusti ei protesteeri. // ... vanad lahingukogemused kõige usaldusväärsemaks pidasid.”, lk. 479.

“Õigus? Kes seda vajab. Me kehtestame oma õiguse. Me teeme seda siin ... // Pole mõtet lobiseda õigusest, kuni meil on käed ja vabadus neid kasutada.”, lk. 481.

“Mida ta ütleks kui ma paljastaksin talle oma uued võimed? // Te arvaks, et varjasin eesmärke, mis ei kannata kriitikat. Ja tal oleks õigus. See mees on ilmutuse piiril. Jääb ta ustavaks kui ta silmad avanevad? // Kellelgi neist polnud valikut, jäi vaid võidelda ja surra. // See tüssamine pole üldse nii raske, kui mõni ehk arvas. Suurem osa inimestest tahtiski, et neid juhitaks.”, lk. 482.

“... võis jõuda õige järelduseni ka ebapiisvatest eeldustest lähtudes. // Kaaslaste surve oli / koolituse saanule läbinähtav asi...”, lk. 484.

“See tuli uskumusest, et raha ( või võimuga) saab osta kõike ja kõiki. Ning miks nad ei peaks seda uskuma? Nad ju nägid seda iga päev toimumas. Väga lihtne oli uskuda, et erandeid polegi. Lootus sureb viimasena... // See oli nagu mingi religioon. Raha eest saab osta võimatut. // Ent nad olid ohtlikud. // Võib-olla nad ei mäletanudki enam, milline oli elu olnud enne seda... // Mälestuste mälestused deformeerusid.”, lk. 485.

“Mitte mateeria ei ole muutunud, vaid me oleme märganud uuelaadset suhet teadvuse ja mateeria vahel, mis aitab meil senisest paremini mõista eelteadmise toimimist. Oraakel annab kuju universumi projektsioonile oma teadvuses ja loob sellega võimlausi raalses maailmas, kasutades jõudusi, mis on jäänud seletamatuks. Kuni neid jõudusi ei kasutata füüsilise universumi ümberkujundamiseks, pole ka vajadust nende jõudude mõistmiseks.”, // ... oli nagu üheaegselt mitmel tasandil eksisteerimine, mõned neist oli väga sügaval.”, lk. 488.

“Kõigis neis mälestustes tuhnimine võis nõrgendada, kuid ta ei suutnud ka selle veetleva varamu ahvatlustele vastu panna. // Hoolikas aretamine koos hoolika koolitusega valmistas ette piisava hulga edukaid katseläbijaid.”, lk. 489.

“Ma ei ole ebaukslik // Ma ei ole pealetükkiv. Küsimus on traditsioonides. Sellistel asjadel on meie jaoks hästi tuntud väärtus. // ... et see oli suuresti õnneasi, kuidas tal õnnestus tähelepanu kõrvale juhtida.”, lk. 490.

“Selge pilguga vaadates tundub see nii lihtne. // ... et filosoofiakalduvustega / oli tunginud sügavamale probleemi sisusse....”, lk. 492.

“Meil on olemas hea baasteave, millele rajada meie mineviku paremat mõistmist. // Me oleme alati teadnud, et konfliktide sisuks on määrata, kelle kontrolli alla jääb rikkus või selle ekvivalent. // Ma püüan vältida kõige olulisemat. // Me teeme, mida me peame tegema.”, lk. 493.

“Siis on meid liiga palju, me teeme omatahitsi liiga paljusid erinevaid asju. Mingi ainujõud ei saa enam täielikult valitseda kõiki meie tulevikke, seda ei jutu enam kunagi. // ... ---palun mõtle, millist elu sa tahaksid elada. // Me teadsime, et ta tahab välja. Pidi tahtma, kui arvestada, mida ta oli teinud. // Selles keeles ei olnud sõnu...”, lk. 495.

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________