(01. 1999.)
EPISTEMOLOOGIA , KANTI
KÄSITLUS.
Et
asetada Kanti filiosoofiale üht 'lähte-punkti'
,
peab alustama lühikese üle-vaatega varasemast. 18. sajandiks
oli nii ratsionalism kui empirism jõudnud teatud ummikusse ,
esimene neist ei hoolinud suuremat kogemus-antusest ; teine
aga kaldus eitama vaatlusi valitsevaid üldiseimaid
printsiipe. Probleemi oma-poolse lahenduse pakkus välja Kant ,
tunnetusele ümbritsevast on juba kogemise käigus antud
spetsiifiline 'tähendus'.
Vastusena Hume'i skeptitsismile tunnetuse küsimustes ,seadis
Kant ülesse oma "alustava" küsimise metafüüsikast
: "kuis võimalikud sünteetilised aprioorsed otsustused ?"
ja sellest tulenevalt keskendus eriti just epistemoloogia
ainele.1
Seda seetõttu ,et just Kant oli võtnud omal ajal ette
tolle suurelise ülessande , -- ennistada pelgalt
spekulatiivseks diskursuseks alandatud filosoofiale
(metafüüsikale) selle kunatine legitiimsus väitmistes,
millisena eeskujuks tollane teaduse - oraakli auväärne
positsioon. Kui nüüd võtta aluseks nt. Heideggeri üks
igati kohane ütelus , nimelt : "Metafüüsika
on teadus sellest , mis tunnetuslikult haarata on võimalik
",2
siis on mõistetav ka see Kanti eriline ja püsiv huvi
tunnetuse mehhanismide välja-selgitamise järele.
Osalt
too viimane johtub kindlasti ka vaid tema nn.
trastsendentaalse või lihtsalt ,-- kriitlise meetodi püstitatud
nõudmistest. Oma peamises kirjatöös -- "Kritik der
reinen Vernuft " , -- olekski Kant kui esitanud
gradioosse üle-vaate --- meetodist enesest kui säärasest
, tegemist pole siin mitte mingi suletud ehk "lõpetatud"
süsteemiga , vaid seal on välja pakutud kriitiline meetod
kui 'vahend' ja seda põhjalikult arendatud saavutmaks
metafüüsilistele väitmistele teadusele omistatud
tõsi-kindlust.
Ehk teiste sõnadega : kriitiline meetod
lähenemisel epistemoloogia traditsioonilisele ainesele peab
alles looma tingimused , mis võimaldaksid spekulatiivset
filosoofiat (metafüüsikat) teadusliku distsipliini tasandile
kohandada. Selle saavutamiseks tuleb Kanti järgi siis
eelnevalt selgitada välja tunnetusele / teadmusele omased
üldiseimad seadus- pärasused .
Oma teoreetilises filosoofias ehk kriitilise
perioodi töödes arendab Kant kogu varasema vastava
mõtlemise probleemitsemise lahendusena ideed tunnetatavasti
objektiivsest reaalsusest kui mõistuse kujundatud
tegelikkusest.
Kusjuures,
--erinevalt sellega varasemast epistemoloogia-käsitlusist, mis
keskendusid nö.- "tunnetusele asjast" , võimaldavat
Kanti transtsedentaalne ehk kriitiline meetod nn. -- "puhast
tunnetust ", transtsendentaalne meetod lähtub a priori
mõistuslikult tunnetatavast.3
Tolle adjektiiviga ,--" puhas" (rein) on nimelt
viidatud Kanti arvates peamisele inim-tunnetust
iseloomustavale evidentsile ,selle ainsale olemuslikult
aprioorsele antusele.
Aprioorne on seega tunnetus Kanti järgi vaid
siis kui see igast võimalikust kogemusest (siin : sõna
kitsamas tähenduses) võimalikult sõltumatuks jääb , puhas
tunnetus teeb alles võimalikuks selle ,mida nimetatakse
kogemuseks ,st.- loogiliselt tunnetus-akt eelneb kogemusele
,kuigi tinglikult (temporaal-psühholoogilises tähenduses) näib
viimasele järgnevat.
Mis
aga ei tähenda ,et Kant kuidagi eitaks tunnetuse üldist
seost kogemus-antusega , ta vaid rõhutab ,et igas tunnetuse
aktiga kaasneb teatud määrava tähtsusega
loogilis-transtsendentaalne , aprioorne moment. Ehk Kanti enda
sõnutsi : "
Ma nimetan transtsendentaalseks kogu tunnetust , mis mitte
nii-võrd asjadega /objektidega,die Gegenstände/ , vaid nendest
johtuvate tunnetus-viisidega tegeleb , kuivõrd need a priori
võimalikud on ".4
Millega
on öeldud ,et Kant ei lahku subjekti-objekti sidusa
maailma-pildi seest ,vaid asetab tunnetusliku akti toimumise
nende üldiseimate vastanuste vahelisse
'pingestatusesse'
(die Spaltung) , asjad mitte ei "ole" , vaid
"ilmnevad".
Kanti
küsimise-asetuse uudsuset annab märku tema ,-- kogu
varasemale tunnetus-teooriale vastu-seatud küsimine : kuidas
on võimalik ,et me asjadest ja olukordadest mõisteid
vormime (nt. kategooriad) ja üld-kehtivaid reegli-päraseid
seoseid tuletame (nt.kausaalseos) , ilma see-juures otseselt
kogemus-antusele tuginemata ?
Küsimusele
vastamiseks tuleb esmalt lähemalt kirjeldada Kanti lähenemist
teemale. --- Tunnetuse teeb nõnda võimalikuks selle kaks
erinevat nn. "allikat" (või : poolust/põhjust) ja
need on : spontaansus , so.- aru võime asjadest mõelda ("aru
saada") , see on tunnetus-protsessi aktiivsem poolus.
Ning teisalt nn. - retseptiivsus ehk meeleliselt tajutav
,mille toimel tunnetavas subjektis affitseeruvad siis kõik
nood konkreetsed välised (ehk kehalised) aistingud (die
Empfindungen) ja mida iseloomustab selle passivsem laad.
Muljete passiivne retsptsioon ja noile rakendatav "aru-line"
(verständliche) spontaanne aktiivsus moodustavad siis
ühiselt
tunnetuse peamise antuse ,täpsemalt : vastavalt selle sisu(der
Inhalt ) ja vormi(die Form). Peale selle on tunnetatava
tegelikkuse kujundamisel oluline osa-tähtsus veel nn. -
aruvormidel (die Verstandesformen= die Verstandesbegriffen) ehk
kategooriatel , "puhastel arumõistetel " , mis
kaas-tegevad iga üksiku kogemus-akti juures aga ei hõlma
hõlma kõikki selle (kogemuse) mehhanismidest.
Teiseks
oluliseks kogemuse osiseks on meelelisus (die Sinnlichkeit) ja
selle vahendatud nn.- kaemused (die Anschaungen) ,mis annavd
kogemusele selle meeleliselt tajutava sisu .
Meelelisus on Kanti järgi kui "kehaline
siin-olu" ,ilma milleta poleks ei eksistentsi ega
reaalsust , so.- tunnetuse "materialiks"
Epiiriline
kaemus oma-korda saab kujuteldavate/määratlematute
nähtumuste (die Erscheinungen) kaudu aru--vormide vahendusel
ja vastavalt printsipiaalselt kujundatud nn. - "tajutavaks/
kaemuslikuks vormiks".5
On
seda ajaliselt ja eriti ka sisulises mõttes, mis ei ole aga
kumbaski tähenduses empiiriliselt kogetavaga seotud rohkem kui on
tolle ilmnemisele nö.-"näite-lavaks" , igasugusele
empiirilisele kogemisele eelnevaks tingimuseks. See-juures tehtud
veel eristus : kui "Ruum " on (ette)kujutlus (die
Vorstellung) kõigi "väliselt" kogetava tarvis , siis
temporaalsuse kujutelm lisab veel uue mõõtme ,so.-- "...
vorm seesmise mõtte jaoks (ja sellega kõigi nähtumuste
jaoks üldse)../st.-/... aeg ei ole "väliselt
kujuteldatav" /nõnda/ ...tunnetame seda vaid selle
ruumilises ilmnevuse vormis /kujul, die Gestalt/ ,nt. lineaarsena
." 6
Aeg-ruum kui "nähtumus ei samastu aga
"näivusega" kuna evib reaalsust,mis väiselt ilmneb
kui "objektiivsus" (als Gegenstand ) , seesmiselt aga
kui meie subjektiivne kogemus . Aeg-ruum on idee(lise)d kuna
"asi ise-eneses"(Ding an sich) jääb tunnetamatuks.
Kant:
" Ruum ja
aeg on empiiriline reaalsus / ja samas/ transtsendentaalne
ideaalsus /.../ ...pelgad kujutlused /.../ milledel väljas-pool
meie mõtteid mingit ise-seisvat eksistentsi ei ole . "7
Üldiselt loeb Kant tajutavat vormi tunnetuse sekundaarsemaks
omaduseks ,nö.- "tõlgenduslikuks seadus-pärasuseks" ;
meelelise kaemuse funktsiooniks on kui "asetada "
asjad/olukorrad (die Gegenstände) nende ilmnevas paistvuses
mõtestavale arule nö.-"ette", noist mõtteid ja
otsustusi vormimaks ,mis räägivad sellest kuis "asjad
on ", st.- mõtlemine on nõnda ehk defineeritav kui : "
oma vormis esile-tulev protsess. Küsimus olevast taandatav
siin küsimuseks "mõeldav olevast".8
Kant
ütleks siiski teisiti,-- mõtlemine on ees-kätt just
otsuste (die Urteile) tegemine ,mida on kirjeldatud kui
seesmist võimet oma kujutlustest objektist nö.- "mõtteid
teha" , mõtestada objekt , muuta see tõlgendavale arule
"kätte-saadavaks".
Tsiteerides
: "Mõtlemine
on tegevus , mille käigus /ette-/ antud kaemusest objektiivsus
kujundatakse . / ... / ...pole olemas asju / "objektiivsust"
,Gegenstand/ ,mida ei saaks mõelda. /.../ Pelk kaemus oleks
põhjendamatu tunne aistitavast. /.../ Asi (objekt) on mõtte-akti
tulemuseks... / samas on / ...mõtlemine tegevus mille käigus
kujutlusi "eksistentsiga ühendatakse" . /.../ Mõistus
on diskursiivne ,mitte intuitiivne /.../...tunnetab mõistete
kaudu ,mis kunaski ei ole asi (objekt,Gegenstand) ise".9
Siin
just seisnebki too Kanti järgnevat aasta-sada kuijundanud
tõdemus,--ple mingit absoluutselt kehtivat "objektiivset
reaalsust" (Newton,Leibnitz) ; rääkida saame vaid pelgast
'võimalikust'
kogemuse antusest ,kus-juures see problemaatiline "miski"
,--"asi ise-eneses" (Ding an sich ) ,--- ei saa olla
isegi nö.- "mitte-olevana" tunnetuse haarde-ulatuses
,vaid märgib kogetavale seatud üldiseimaid piire.
Mõtlemise algusesse on sellega seatud küsimärk
, "mõtlemise ahela" esimesed lülid on oletatavasti
oleva eba-kindlas staatuses , mistõttu (teaduslik) mõtlemine
alati teadlik oma aluste nõrkusest.
Kuna
mõtlemine otseselt otsustsus-teooriaga seotud ,eritleb Kant
põhjalikult ka toda temaatikat. Lühidalt : eristab
analüütilisi (selgitavaid) ja sünteetilsi ( teavet lisandavad
aga ebakindlamad ) otsustusi10,
millist dualismi loodab ületada nö.-"tunnetusliku
ideaali" , ehk -- sünteetiliste aprioorste otsustuste
kaudu.
Otsustus-vormidest
oma-korda tuletatud kategooriate süsteem11,
millega arvab Kant olevat ka tõestatud "puhta mõistuse"
võimalikkus ,kuna inim-aru mõtleb teatud üldiste
(kategoriaalsete) põhi-vormide alusel ,samuti moodustatakse ka
sünteetilised otsustused ,tänu milledele üldse võimalik
nähtumuslikust mitmekesisusest (sünteetilisi) väite- nö.-
"üksusi" (die Einheit ) vormida .
Süntees
on sisuliselt kui loogiline tuletis , paljususe ja ainsuse
(die Einheit) duaalsusele on omakorda vastandatud nende
ühtsus, millest alates Kanti järgi alles (subjektiivsest)
teadvusest rääkida saabki.12
Vaja rõhutada ,et teadvus ( Kantil pigem :
enese-teadvus) mitte lihtsalt süntees ,vaid nö.- "täidesaatev
süntees" (või : "ühendamine" , "kokku-võtmine
", st. -kestvusega protsess),mis säärasena produtseerib
sünteetilist ühtsust ; teadvus kui üldiseim "suhtestatus"
milles siis toimivad konkreetsemad relatsioonid (nt.
kategooriad).
Tunnetusliku teadvuse saaduseks on kogemus (die Erfahrung)13
,mille ülimaks liigiks loeb Kant teaduslikku kogemust , kuna
just see olevat kõige "üldkehtivaim ja
hädavajalikeim" (notwendige) , milles siis formuleeritakse
sünteetilised otsustsed
a priori
.
1
30. 08. 2019. -- See
oli üks ammune kirjutis, juba ligi 21. aastat tagasi kirjutatud,
nagu selgub. Milleks avaldada seda nüüd oma (Google Inc) blogides.
Lihtsalt niisama, nalja-viluks? Lihtsalt selleks, et midagi jälle
avaldada? Aga miks ka mitte. Mäletan, et kirjutasin seda hoolega ja
teemaks oli siis eriti just Immanuel KANT´i filosoofilised
kirjutised. Ning Immanuel KANTi loen ma kõige targeimaks inimeseks,
kes kunagi on üldse elanud... -- JA sisuliselt alles 1. x avaldan
(vähemalt oma 3. viimases blogis) selle kirjutise nüüd
lähipäevil. Miks ka mitte, minugi poolest. Ja kõikvõimalikud
kommentaarid, täiendus-ettepanekud ja veidgi mõtestatud kriitika
on vägagi oodatud, kas siis otse blogides kommenteerides või siis
kirjutage minu täiesti kehtivale e-maili aadressile nagu:
madisliibek@gmail.com
[I am
Estonian, I write in Estonian language. I am from Republic of
Estonia, it is the small country in North-East Europe. Why I write
something like that right now? Because I already have in the Globe
44 000 followers/readers in my 4. Google
Incorporation Blogs already. And most those people, all round a
World, (all Continents?!) even don´t know, witch language I write?!
-- Estonian language, (= more than 5000
readers, in Estonia!); fast all my 150 writings are in Estonian
Language. Now You know that simply. (Some writings are also in
English, German and Finnish, but most in my mother-tongue: Estonian
language. Sorry my simple English; I want, but I cant write in
English very well (about complicated writings, Philosophical
also?!). But if You have some questions or comments, please don´t
hesitate with me directly in my blogs or via my e-mail:
madisliibek@gmail.com].
2
M. Heidegger : "Kant und das Problem der Metaphysik"
, Frankfurt a/M '91 ,S.5-317 ,lk.5.
3
K.Jaspers : " Die Grossen Philosophen "
, München /Zürich '88 ,S. 7-967 ; sealt : "Kant" ; S.
397-619,lk.412 // Jasper saab siin-puhul võimaluse
terav-meelitsemiseks ,märkides,et see polnud mitte nii-võrd
Kanti "uuendus" ,kui just "suur-puhastus"
ontoloogias.
5
M.Buhr
: " Immanuel Kant . Einführung in Leben und Werk "
,Leipzig
'67 , S. 9-186 ,lk. 32 // Kus-juures ,-- kategooriatele
vastavalt kujundatud nn. - "tajutav vorm" on Kantil
rangelt mõisteks ainsuses (erinevalt nt. nähtumustest) //
vrdl . ka : I.Kant
: "Prolegomena"
(Tln.'82 ,lk. 41-43) --"Aprioorselt võime me asju kaeda
üksnes meele kaemus-vormi vahendusel /.../ Puhtad aprioorsed
kaemused on üksnes meie meelelisuse / ilmnemise/ vorm... /
mis/... eelneb objektide tegelikule nähtumisele" .
6
K.Jaspers "Kant" ,lk.420 // -so.- idealistlik tõlgendus
aeg-ruumist kui kaemus-vormidest asjade kogemise
võimaldamiseks ,mitte võttes noid realiteetidena
"ise-eneses",mis aga ei tähenda solipsismi .
7
I.Kant :"Kritik der reinen Vernuft " , S. 518 jj.
8
K. Jaspers : " Kant" , S. 424.
9
K.Jaspers : " Kant " , S. 425-426. // Kanti aru-saama
"tõesest" mõtlemisest on otseselt kujundanud
kaas-aegsete positivistlike natuurteaduste lähenemine; seega
püüab Kant ka filosoofiast eksaktset teadust vormida.
10
I.Kant : " Kõikide otsustuste puhul , milledes
eristatav subjekti-- predikaadi suhe , on see vaid kahel
viisil võimalik . Emb-kumb, kas predikaat kuulub subjekti
juurde kui midagi misa viimane hõlmab /sisaldab , või siis:
predikaat asetseb subjekti mõistest väljas-pool . Esimesel
juhul nimetatakse otsust analüütiliseks ,teisel puhul aga
sünteetiliseks ". ("Kritik..." ,S. 10)
11
Jaspersi järgi ( nt.- "Kant",S. 427 )
olevat Kanti "kategooriate süsteem " osutunud
eba-täielikuks, samuti ,-- ise-enesest on kategooriad "tühjad"
(leer) ,tähenduse saamiseks eeldavad need seost meeleliste
nähtumustega . / Mis aga ei tühista mingil moel
kategooriate ,kui sääraste kehtivust üldiselt.
12
I. Kant : " Sünteesi all mõistan ma aga
tegevust üldiseimas tähenduses /.../ mis võimaldab /.../
kujutlusi vastakuti ühendades , kogu nende mitme-kesisust
tunnetavalt haarata . " ( "Kritik..."
,S.102 jj.)
13
Kogemus on : "... tunnetuse laad ,mis /.../ sisaldab
kahte erilist elementi , tunnetuse materiali meelte
vahendusel ja kindlat vormis , seda korrastamaks /.../ puhta
kaemuse ja mõtlemise seesmistest allikatest / millede
koos-toimel/ mõisted saavad esile -toodud ." ( I.Kant : "
Kritik..." ,S. 118) // -st.-- kogemus pole siin mõistetud
empiristide vaimus, see ei ole impressioon.
No comments:
Post a Comment