Eesti Humanitaarinstituut.

The Collegium of the Estonian Institute of Humanities certifies that

Madis Liibek,

born 13.12. 1974

ID code 37412130266, has fulfilled the

requierements of the Curriculum in

Philosophy

and has obtained the degree

of baccalaureus artium

Rector:

/Mikko Lagerspetz/

Vice-rector:

/Viive Krips/

Diploma BC 00047

Tallinn, February 2, 2001

Estonian Instiute of Humanities

ACADEMIC TRANSCRIPT

Academic transcript is valid only with the diploma

To DIPLOMA no. BC00047

Madis Liibek

ID code 37412130266

Major subject: Philosophy

Syllabus code: 6227101

___________________________________________

Subject Credits Mark Date Examiner

___________________________________________

Languages:

English, Level I 9CP 2 (satisfactory) 02.02.01 MITS

German, Level II 18CP approbatur 27.05.98 TÄHEPÕLD

Finnish, Level I 6CP 5 (excellent) 09.06.00 JOALAID#

Introductory Courses:

Introduction to Philosophy 4CP cum laude 12.06.95 PIIBELEHT

Elemetary Logic 3CP 4 (very good) 03.01.01 OJA

Introduction to Art History 3CP approbatur 16.06.98 KALJUNDI

Major Subject:

Review of Metaphysical Systems: Plato

3CP approbatur 11.06.98 KALLAS

Review of Metaphysical Systems: Aristotle

2CP approbatur 22.12.98 KALLAS

Review of Metaphysical Systems: Kant

3CP cum laude 20.01.98 KALLAS

Review of Metaphysical Systems: Hegel

2CP cum laude 17.05.99 MÄGI

Philosophy in 20. Century I: Continental Philosophy

3CP approbatur 08.01.99 KALLAS

Philosophy in 20. Century II: Analytical Philosophy

2CP cum laude 20.01.97 EINTALU

Ethics 1CP approbatur 24.04.98 KALLAS

Introduction to the Philosophy of Science

2CP approbatur 20.01.99 EINTALU

Proseminar 1CP approbatur 18.05.98 KALLAS

Metaphysics 1CP cum laude 08.12.98 KALLAS

Hegel and Heidegger: Thinking about the thing itself

2CP cum laude 17.01.95 VIIK

Special Course in Metaphysics 2CP cum laude 22.01.99 JÕEMETS

Epistemology 2CP 2 (satisfactory) 28.11.00 MÄGI

Aesthetics and Philosophy of Art

1CP approbatur 25.05.98 KSENOFONTOV

Concept of Self-organising in Society

2CP approbatur 17.01.95 NÄPINEN

Introduction to Heidegger´s Thought

2 CP approbatur 23.01.98 KALLAS

Histroy of Modern Philosophy I 6CP cum laude 12.01.95 KSENOFONTOV

History of Modern Philosophy II 4CP cum laude 22.06.95 KSENOFONTOV

Plato´s Dialogues “Sophist”, “Parmenides”

2CP 3 (good) 02.01.01 JÕEMETS

Heidegger and Nietzsche on Nihilism

1CP approbatur 19.05.98 KALLAS

Problem of Beginning 1CP 4(very good) 05.01.01 KALLAS

Seminar on Epistemology: Kant “Prolegomena”

2CP cum laude 17.05.99 MÄGI

Aristotle “Nikomachean Ethics” 2CP approbatur 17.05.99 KALLAS

Classical Text in Aesthetics: J. Vuorinen

2CP approbatur 05.05.99 KALLAS

Philosophies of Differance: Heidegger, Derrida; Deleuze

2CP approbatur 10.06.99 KALLAS

K.-R. Popper “Open Society and Ist Enemies”

2CP approbatur 11.06.99 KALLAS

Seminar on Cassirer´s Cultural Philsophy

2CP approbatur 12.05.98 VIIK

Heidegger´s “Introduction to Metaphysics”

3CP cum laude 19.01.98 LUIK

Fr. Nietzsche “Die fröliche Wissenschaft”

2CP cum laude 02.12.97 KRULL

G.Deleuze, F.Guattari “What Is Philsophy?”

1CP cum laude 02.12.97 KRULL

Optional Subjects:

Ancient and Medival Art 4CP approbatur 15.06.95 KALJUNDI

Schools in Literary Theory I 2CP approbatur 08.06.98 KRULL

Schools in Literary Theory II 2CP approbatur 18.06.98 KRULL

Anarchism and Literature 2CP approbatur 22.01.99 KRULL

Postmodern Literary Theory 2CP cum laude 11.01.99 KRULL

Early Indian History and Culture

3CP approbatur 29.05.98 KALDA

Review of German Art History 2CP cum laude 12.11.97 KALJUNDI

Introduction to International Relations

2CP 5 (excellent) 19.12.00 MÖLDER History of Religion 2CP approbatur 19.01.95 LAHE

History of European Ideas: Ancient Times

2CP approbatur 19.06.95 VIIK

History of European Ideas: Middle Ages

2CP approbatur 19.06.95 VIIK

History of European Ideas: Modernism

2CP cum laude 11.04.96 VIIK

Modern Political Philosophy and Ideologies

2CP 4 (very good) 14.12.00 KIVI

Term and Seminar Papers:

Apologetic Nihilism 1CP cum laude 13.03.97 VIIK

Rediscovered Myth 1CP cum laude 30.05.97 VIIK

On the (Non)determination of Nihilism

1CP approbatur 04.06.97 PIIBELEHT

On the Position of the Meaning of Aesthetics

1CP approbatur 19.03.98 KALJUNDI

Fr. Kafka: Novel as a Phenomen 2CP approbatur 18.05.98 KALLAS

On the Concept of Irony 1CP cum laude 20.05.98 KALLAS

E. Cassirer´s Antropological Symbolism

1CP approbatur 27.05.98 VIIK

Th. Mann “Magic Mountain” 1CP cum laude 14.06.99 KRULL

On the Language of Anti-Metaphysics

1CP approbatur 18.06.99 MÄGI

Kierkegaard and Nietzsche 1CP approbatur 20.06.99 MÄGI

On the Concept of Existentialism 4CP 4(very good) 12.12.00 PIIBELEHT

European Idea in the Age of Rupture 1CP 5(excellent) 15.12.00 MÖLDER

BA Thesis:

On the Concept of Existential Aestheticism

10CP 4(very good) 15.12.00

Supervisor: Triin Kallas

Examiner: Hasso Krull-

Note: 1CP (credit point) – 1 study week or 40 hours of work

Until 01.09. 1999 marking system used as follows:

approbatur (60-80% correct answers) – passed

cum laude (81-100% correct answers) – passed with merit

# examination passed at Tallinn Pedagogical University

Collegium´s decision nr. 105 02. February 2001: M. Liibek has premission to graduate with 3 missing credit points in languages.

Issued on graduation from the Estonian Institute of Humanities.

February 2. 2001. A Decision of Collegium no. 105/3

Assistant Head of Department Triin Kallas

Registrar´s Office Liina Urbanus

Oponent Hasso Krulli kommentaarid:

MADIS LIIBEKI BAKALAUREUSETÖÖ: „EKSISTENTSIALISTLIKU ESTETISMI MÕISTEST“.

Juhendaja: Triin Kallas.

Oponent: Hasso Krull.

Madis Liibeki töö ülesanne on formuleeritud selle neljandas peatükis: mõiste määratlemine peab tema arvates „avama sõna igakülgset tähendust, valgustamaks ühtlustavalt selle erinevaid tahkusid“.¹ Siit johtub, et meil ei tasu oodata Liibeki töölt eksistentsialistliku estetismi täpset definatsiooni: vastupidi, Liibek pühendub eksistentsialismi ja estetismi „erinevate tahkude“, s.t. mitmekülgsete taustade selgitamisele, hoolimata sellest, kas nende taustade avamine mõiste edasist rakendamist kuidagi soodustab või mitte.

Eksistentsialistliku estetismi põhilised korrelaadid Liibeki töös on iroonia ja nihilism, mida omakorda võidakse seostada modernismi üldmõistega. Neid korrelaate vaadeldakse põhjalikult 3. ptk-s „Mõiste ulatuvusest“, mis minu meelest on Liibeki töö kõige köitvam ja süvenevam osa. Eriti eeskujuliku hoolega uurib Liibek nihilismi mõiste tähenduslikke sopistusi, lähtudes seejuures ootuspäraselt ennekõike Friedrich Nietzsche nihilismikäsitusest. Seejuures eristab ta nihilismi kaht vastandlikku tähendusmahtu: üks neist tuleneb „19. sajandi teise poole konteksti dekadentlikust suhtumisest, mis on peamiselt iseloomustatav just negativistlikult reaktiivse ja destruktiivsena“, teine aga on „sellele distinktselt ja kavakindlalt vastuseatud nn „metafüüsiline“ nihilism“. Viimane on Liibeki järgi „radikaalne, näivalt otsekui hävitav“, kuid ühtlasi ka „äärmiselt loominguliselt suhtestatud lähenemine, taasloov ja ümberkujundav uuenduslik meelsus“. Selle viimase kohta kasutab Liibek Nietzsche enese väljendit „täielik nihilism“.

Kuidas seostuvad iroonia ja nihilism eksistentsialistliku estetismiga? Kõige üldisemalt sõnastab Liibek selle nõnda: tema töö aineks on „eksistentsialistlik esteism kui teooria euroopalikust nihilismist, mis võib tähendada näiteks ka iroonilist suhtumist“. Seejuures räägib Liibek ka otsesõnu „estetistlikust nihilismist“, mis olevat „paljuski kirjeldatav kui reakstioon millegile“, kuid „just seetõttu radikaalne ja destruktiivne, pürgides taaskehtestama autentsemana nähtud subjektiivseid arusaamu ja väärtusi“. Lõppkokkuvõttes ei ole eksistentsialistlik estetism või estetistlik nihilism seega lihtsalt iroonilised, vaid nad taotlevad teatavat autentsemat subjektiivsust.

Eksistentsialismi all mõistab Liibek ennekõike n-ö absoluutset eksistentsialismi, mida ta ühes joonealuses märkuses täpsemalt selgitab nõnda: „Absoluutne eksistentsialism lähtub „subjektiivsest meetodist“, väites, et objektiivsus koosneb eksistentsiaalsest kogemuslikkusest. Eskistentsi moodustab intensiivne elamuslikkus, nt „eimiskisuse“ või „tühjuse“ elamus, mis aga ei tühista transtsendentset reaalsust („external reality“). „Tühjus“ on limiteeritud objektiivse-subjektiivse vastakuti-asetatuse läbi („die Gegen-sand“) kontrastsuse põhimõttel. Absoluutne eksitentsialism lähtub eksistenstiaalsest tõdelusest, kujundamaks sellest transtsendentaalse teadmise baas, kusjuures individuaalne antus kehtestub kui ainus tõelisus.“ Veidi eespool on ta eksistentsialismi siiski määratlenud ka lihtsamalt ja üldisemalt: „Eksitentsialistliku käsitluse kohaselt on individuaalne subjektiivsus, isiklik eksistenstiaalne kogemus primaarne tõelisus, midagi, millest tuleb lähtuda vältimaks abstraktset sisutust teoretiseerimisel.“

Esteetika ja ekistentsialismi vahekorda seletab Liibek nõnda: „Esteetika ja eksistentsialismi kokkupuutumise pinnaseks on ennekõike fenomenoloogiline diskursus, mis keskendub indiviidi emotsionaalsetele läbielamistele, lähtumisi subjektiivsetest kriteeriumitest“. Esteetika peab siin järelikult olema kanal, mille kaudu indiviidi subjektiivne kogemus avaneb.

Oma töö 4. ptk-s „Taasleitud müüt“ annab Liiibek ka midagi seesugust, mida võiks nimetada „ehitavaks“ või „positiivseks programmiks“: lähtudes peamiselt Vattimost ja veel kord Nietzschest, arendab ta siin teesi nihilismi ületamise võimalikkusest modernsuses, orienteerudes müüdile kui valgustusliku ratsionalismi traditsioonilisele vastandile. Müüt kirjeldab „tervikut, millesse inimene on kunagi kuulunud“, mis on „korrapärasus maa peal, taeva all, kosmoses“. Seejuures ei saa eeldada, et esteetilisi subjektiivsusi struktueeriks ainult üks müüt: „Paralleelseid ja vastakaid müüte võib olla paljusid ja ometi kehtib neist igaüks kui ainus, iga kontseptsioon on autonoomne ja eristatud, välistatdes kõik konkureerivad alternatiivid.“ Nihilismi ületamine taasleitud müüdi abil tähendaks siis ühtlasi lakkamatut müütide konflikti, herakleitoslikku „sõda“, mis vastandub „pelgale dekadentlikule nihilismile, [- - -] kus ekvivalents ei asu enam tervikus“ ja mis olevat „otsekui sekundaarsete detailide võimutsemine, puralism“.

Modernsuse, puralismi, dekadentliku nihilismi ületamine peaks siis olema võimalik müüdi kaudu, ehk täpsemalt – see saab teoks „ise endale müüte luues“. Nii on Liibeki eksitentsialistlik estetism teiselt poolt seotud kreatiivsusega, uudsete väärtus-hierarhiate kehtestamise ja mõistete loomisega.

Pean ütlema, et Madis Liibeki bakalaureusetöö paistab tõepoolest silma süvenemise ja põhjalikkusega. Kohati on tegemist lausa ideedearenduse üleküllasusega, nii et võiks rääkida saturatsioonist või mõnes mõttes ammendavusestki. Sellega on lõppkokkuvõttes õigustatud ka sõnastuse teatav raskepärasus (tõsi küll, see on rohkem alguspeatükkide kohta öeldud). Soovi korral võib Liibeki kirjutamisviisi nimetada rapsoodiliseks, mis omakorda näib ühtivat tema eksitentsialistliku estetismi ideega. Samas tahaks siiski küsida, kas Liibek ei pelga, et nii kulunud ja kinnistinud vormelid nagu „eksistentsialism“ ja „estetism“ avaldaksid uue mõiste loomisele üleliia tugevat vastupanu? Kas pole need juba liiga tugevasti integreeritud rastionaalse modernsuse enese diskursusesse? Ja veel: kas nietzscheliku müüdiloome vastandamine modernsele pluralismile ei lähe mitte liiga kaugelt mööda „pluralismi“ mõiste laiemast tähendusmahust? Kas nietzschelik perspektivism ise ei olegi pluralistlik? Miks on Nietzsche nihilismikäsitlus ikkagi nii ambivalentne, et nihilismi ületastakse nihilismi enese kaudu? Kas mitte juba Nietzsche nihilismimõiste ise ei ole seesmiselt pihustatud, pluralistlik? Lõpuks tahan veel küsida: kuidas seostub muude kesksete mõistetega Liibeki töös läbivalt kasutatud „tõdeluse“ mõiste, mis justkui ei ole samane „tõeluse“ ega „reaalsusega“?

HASSO KRULL.

1 28. 08. 2019. -- See oli siis minu esimene Ülikool, kunagine Eesti Humanitaarinstituut (õppisin seal 09. 1994 - 12. 2000); see oli siis ligi 10 akadeemilist semestrit (+ 3 semestrit n-ö „akadeemilist puhkust“); seega ligi osa oma elust. Erialaks oli teoreetiline filosoofia, milles saavutasin ka teatava magistri-kraadiga „vastava“ kraadi. (Seoses Bolongna-Act, mille kohaselt üle 10 semestri õppinud on „equal of Magister Degree; ja Haridusministeeriumi (sarnane) seadus (aastast 2002), et kõik enne 2002 Eestis ülikooli lõpetajad omavad magistrikraadiga „võrdset“ teaduslikku kraadi. JA siin ülal siis kogu selle EHI-perioodi lõpptulemus nagu matrikkel (ing k.); et mida õppisin, mis eksameid sooritasin, jne ETC! -- JA siis sai siia lisatud ka oma diplomitöö (B.A.-Thesis) oponendi, ehk lgp. hr. HASSO KRULLi oponeerimine minu diplomitööle (mille leiab üles minu nime alt siin Google Inc blogides). See diplomitöö sai kirjutatud 1. aastaga umbes (09. 1999 - 09. 2000). Kaitsmine leidis siis EHI-s aset siis 15. 12. 2000. (hindeks = „4“ = „very good“). See oli siis umbes 200 lk filosoofilisest esteetikast (4 keeles, osa teksti väikses šriftis joone all). Pealkirjaks oli siis: „Eksistentsialistliku estetismi mõistest“. (Vaatan, seda oponent H. Krulli kommentaare üle lugedes, et manitud isik oli mõneti skeptiliselt ja isegi irooniliselt lähenenud minu diplomitööle? Kuid, mis muud, intellektuaalne lähenemine? (Mis teha, pole oma diplomitööd läbi lugenud juba 19. aastat kordagi, eri põhjustel. Aga minu asemel on seda diplomitööd lugenud juba 700-800 eesti keelset lugejat/vaatajat, minu Google Inc blogides! Kui 1ooo kokku tuleb, siis loen ka oma töö läbi ja hakkan osade kaupa täiendades uuesti avaldama. Head lugemist ja kommneteerimist! (Minu täiesti kehtiv e-mail on: madisliibek@gmail.com