TSITAADID:
2008 – 2010 anno Domini.
TSITAADID
– 2008 -- MMVIII
____________________________________
Tsitaadid 2008 aastal loetud raamatutest.1
__________________________________
DANIEL
DEFOE (1659-1731): “ROBINSON CRUSOE”. “Life and strange
suprising adventures of Robinson Crusoe of Yorks, mariner.” //
Kirjutatud: 1719. // Tõlkinud: Valter Rummel, 2007, Tallinn; //
Kirjastus: “Mediasat Group”, 2007. Lk.: 5-216.
“...
vaid pikemaks teekonnaks, ehhki mul polnud veel aimugi ega vaevunud
ma õieti mõtlemagi, kuhu kanti purjetada: minu jaoks polnud tähtis,
kuhu, peaasi et ainult siit minema pääseks.”, lk. 17.
“...
Sest ootamatu rõõm, just nagu kurbuski, lööb meeled segi.”,
lk. 34.
“...
ja oma elu üle järele mõtlesin, hakkas mõistuse hääl mind äkki
noomima. // Tähendab, kõiges halvas võib ka midagi head leida,
tarvisteb ainult mõelda sellele, et oleks võinud ka hullemini
minna.”, lk. 45.
“...
Ja olgu kõigist kõige õnnetuma saatuse kogemused õpetuseks, et me
selliseski saatuses võime ikka ja alati enda jaoks ka midagi
lohutavat leida... // Niisiis võtsin ma nõuks mõistuse häält
kuulda ja oma olukorraga leppida.”, lk. 48.
“...
aga kannatust mul jätkus ja ka aega oli külluses käes, nii et oli
päris ükskõik, kus või milleks ma seda kulutasin.// ... et mul
puudus meelerahu, ja niisama rahutu oleks siis saanud ka minu
päevik”, lk. 49.
“...
Need mõtted rabasid mind ja tegid lausa keeletuks, nii et ma endale
midagi vastata ei osanud.”, lk. 69.
“...
et anda nõu sellele, kes iganes nei dridu loeb, et kui nad eales
peaksid asjade tõelise olemuseni jõudma, leiavad nad peagi, et
pääsemine patust on palju suurem õnnistus kui pääsemine hädast
või õnnetusest.”, lk. 72.
“...
Olin õppinud nägema rohkem oma elu helgemaid kui tumedamaid külgi
ja silmas pidama pigem seda, mis mul olemas oli, kui seda, mis mul
puudus; ja see pakkus mulle mõnikord lausa sõnulseletamatut
sisemist rahuldust...”, lk. 94.
“...
keelduvad neid mingiteks taevalikeks vihjeteks pidamast. Aga pole
kahtlust, et seda nee don – mingid nähtamatu maailma ilmutused
ning vaimude suhtlus. Kuna nende püüdluseks paistab olevat tahtmine
mei dohu eest hoiatada, miks mitte siis oletada, et tegemist on mingi
sõbralikult toimiva jõuga, olgu see siis ülimuslik, alamuslik või
subordinaarne.”, lk. 176.
_____________________________
(06.
03. 2008.)
JULES
VERNE (1828-1905): SALADUSLIK SAAR.” Kirjutatud: 1874. //
“L´ile mystérieuse”, // Tõlkinud: Silvia Tui-Kadari, 1954,
Tallinn, “Eesti Riiklik Kirjastus”, // „Eesti Päevalehe
raamat”, 34. // Lk.: 5-448.
“...
Ebamäärased eelaimused tegid / äärmiselt rahutuks...”, lk. 42.
“...
Tõepolest, neil oli teadmisi, ja inimene, kellel on teadmisi, lööb
alati läbi seal, kus teised vireleksid ja paratamatult hukkuksid.”,
lk. 129.
“...
kuigi ta visalt juurdlevat mõtet üliväga ärritas teadmine, et
tegemist on täiest seletamatu looga, ja ta tundis suurimat
meelepaha, et tema ümber ja võib-olla tema kohal tegutses mingi
võim, millele ta ei osanud nime anda.”, lk. 188.
“...
Meie korterisse on tunginud ahvid! // Kannatust ... /... Kuigi kauaks
me nende loomadega juba kimpu ei jää!”, lk. 190.
“...
kel ei ole ei / tigedust / mõtlematust / ei räpasust, ei /
kärsitust ega / halbu instinkte... // ... on inimahvid, kellele on
omased paljud jooned, mis näitavad peaaegu inimlikku arukust.
Majapidamises tööle rakendatuna võivad nad teenida laua juures...
// ning isegi veini juua.”, lk. 193.
“...
See on ehk võimalus, et mu oma väärtust mu enda silmis tõsta.”,
lk. 310.
“...
siis on tal võim, mis teeb temast isegi loodusjõudude käskija.”
//... et tema käsutuses on vahendid, mida inimkond veel ei tunne.”,
lk. 335.
“...
võtsid iga olukorras appi oma terve mõistuse, mis oli neid aidanud
juba nii mitu korda, ja seni oli neil kõik õnnestunud tänu nende
laiadele üldteadmistele. // ... olid / üksi. Inimesed aga vajavad
ühiskonda, nad täiendavad üksteist, nad on üksteisele
tarvilikud.”, lk. 356.
“...
et kõik said uut lootust. Saladuslik võim oli jälle tegevusse
astunud, ja just hetkel, mil häda oli kõige suurem ja keegi enam
tema abile ei lootnud.”, lk. 371.
“...
Ei olnud kahtlust, et nüüd laheneb mõistatus, et nad saavad teada
selle salapärase olendi nime, kes nii sügavalt oli tunginud nende
ellu, kelle abi oli olnud nii suuremeelne ja kelle teaod nii
võimsad!”; lk. 403.
“...
Tema oli ju see, keda nad olid nimetanud saare kaitsevaimuks ja heaks
haldjaks, võimas olend, kes neid mitmel puhul oli nii mõjuvalt
abistanud, heategija, kellele nad olid võlgu nii palju tänu!”,
lk. 409.
“...
on üks heategev käsi meid pidevalt kaitsnud, et me kõik võlgneme
oma elu heale, suuremelsele ja võimsale inimesele ning et see
võimas, suuremeelne ja hea inimene olete tete...”, lk. 410.
“...
Minu poolt olid õigus ja õiglus. Ma olen ikka teinud head, kus olen
võinud, ja kurja seal, kus ma selleks olin sunnitud. Õiglus ei
seisne alati andestamises!”, lk. 415.
“...
Milline ei oleks ka otsus, mille järeltulevad põlved teevad selle
inimlikest piiridest üle ulatuva elu kohta, prints / ... jääb
alati ainulaadseks isiksuseks, kelle mälestus ei või kustuda.”,
lk. 419.
______________________________
(25.03.-6.04.´08.)
ABRAHAM
STOKER (1847-1912): “DRACULA”. Kirjutatud:
1897. // Tõlkinud: Hans Luik, 1993, // Kirjastus: “Kupar”,
Tallinn, Lk.: 5-314.
“...
Olen imedeookeanis. Ma kahtlen, ma kardan, mul tuleb veidraid mõtteid
mida ma iseendalegi ei tihka tunnistada.”, lk. 18.
“...Võõral
maal aga olen ma võõras, mind ei tunta, ja keda ei tunta, sellest
ei hoolita.”, lk. 19.
“...
Ma ei otsi lusti ja lõbu, patuseid himusid äratavat eredat
päikesepaistet ega sillerdavat vett, mis meeldivad noortele
rõõmsameelsetele inimestele. // Ma armastan varju ja hämarust ning
eelistan, kui vähegi võimalik, üksinduses mõtiskleda.”; lk. 22.
“...
kahtlen ainult, kas ükski unenägu võib olla jubedam kui see
üleloomulike, hirmuäratavate, salapäraste nähtuste võrk, mis
näib minu ümber üha koomale tõmbuvat.”, lk. 29.
“...
Päeviku pidamine on üheksateistkümnenda sajandi suurmood. Ent kui
mu meeled ei peta, siis on möödunud sajanditel siiski olnud ja on
praegugi omad jõuväljad, millest uusaeg ei saa võitu.”, lk. 31.
“...
Hamletile suhu sõnad: “Kus on mu märkmik? Tarvis kirja panna...”.
// ... otsin ma abi päevikult. Sündmuste korrapärase kirjapaneku
harjumus peaks mind rahustama.”, lk. 32.
“...
Tundsin, et ihkan järgneda mingi vaistu kutsele; minus toimus
hingevõitlus, pooleldi teadvusel olles, pooleldi alateadlikult
püüdsin sellele kutsele vastata. Olin hüpnoosi langemas!”, lk.
39.
“...
Miks ei võiks ma nüüd edendada raskeimat ja tähtsaimat teadusala
– aju-uuringuid? Teaksin ma kasvõi ühe aju saladusi, oleks mul
üheainsa vaimuhaige haiglaste fantaasiate võti, siis suudaksin ma
oma teadusharus savutada selliseid tulemusi...”, lk. 61.
“...
Lõppude lõpuks, kogu elu on ju ainult ootus, me igatseme ikka
midagi paremat kui meile siinilmas osaks saab...”, lk. 64.
“...
Öeldagu veel, et hullude arutlustes pole loogigat ! Kui väheneist
teatakse ! // Oskaksin ma ometi tema mõtteid lugeda !”, lk. 97.
“...
Mida see kõik tähendab? Ma hakkan juba kartma, kas pole kauane
viibimine hullude keskel mu enda ajutegevusele halvasti mõjunud.”,
lk. 113.
“...
meie maailm on veider ja kurb, ta on häda ja viletsust ja vaeva
täis...”, lk. 144.
“...On
saladusi, mida inimene ainult aimab, isegi nende osaliseks
lahendamiseks kulub aastasadu.”, lk. 172.
______________________________
(30.
05.-10.06.`08.)
PROSPER
MERIMEE: “COLOMBA”, “CARMEN”. Kirjastus:
“Perioodika”, sari: “Europeia”. Tallinn, 1990. Tõlkinud:
Sirje Keevallik ja Jolanda Kull. Tõlge: 1989. // Lk.: 6-157. //
Eessõna: Ott Ojamaa.
“...
pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad
suure rahvuse hulka. / ... tahavad olla eriline rahvas ja seda
pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et jää muud üle kui neile
järele anda.”, lk. 25.
“...
Mul on nõia silm ja ma tean, mida mõtlevad inimesed, keda olen
kohanud vaid paar korda. // Kui te minu mõtteid oskate lugeda, ei
tea ma, kas kurvastada või rõõmustada.”, lk. 26.
“...
luuleteose kompositsiooni tuntud definatsioonile: “Väikesed
ebavõrdse pikkusega read, tühi pind mõlemal pool””., lk. 31.
“...
Tuhanded koledad mõtted erutavad ja vaevavad mind ... ja mul on vaja
teiega veidi vestelda, enne kui oma üksindusse sukeldun.”, lk. 38.
“...
aga naistel ja kassidel on juba kord kombeks mitte tulla, kui neid
kutsustakse, ning tulla, kui neid ei kutsuta.”, lk. 127.
“...
nad tegid sellist lärmi, et poleks isegi viimsepäevapasunat kuulda
olnud. // ... selle pundi parimad abi andsid.”, lk. 128.
“...
kuid mööduvate naiste hulgas ei näinud ma ühtki, kes väärinuks
seda saatanlikku tüdrukut. // Kui nõidu üldse olemas on, siis see
tüdruk on üks neist! // Tema rassi inimestele on vabadus kõik ja
nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neil päeva
vanglas.”, lk. 131.
______________________________
(02-05.06.´08.)
ISAAC
ASIMOV: “TEINE ASUM”. “THE SECOND FOUNDATION”,
// Copyright Laws: 1953. // Tõlkinud: Indrek Elling, 1996. //
Kirjastus: “Eesti Raamat”. Lk.: 5-190.
“...
millised oleksid teie tunded, kui need liiguksid vabalt sünnipäraste
mõjurite antud suunas. Inimmeel sõdib mõjutamise vastu. Seetõttue
ei suuda tavaline hüpnotisöör midagi ette võtta vastu inimese
tahtmist. // Mis mõtet sellel kõigel on ? Ka kui ta olekski kõige
oleva valitseja, mis siis?”, lk. 14.
“...
Oletan, et kujutlesite teda kasutavat samasugust tehnikat kui mina,
ehhki mina, pange tähele, võin sisetada ainult tundeid, mitte
mõtteid.”, lk. 52.
“...
Kui ma moonutasin teie tundeid, pani teie meel vastu silmapilgu, ühe
hävitava tillukese hetke vältel, enne kui saavutasite taas
tasakaalu. / Mitte keegi ei suuda muolle ainsagi silmapilgu vältel
vastu panna, kui ta ei valitse tundeid samal moel nagu mina.”, lk.
54.
“...
sellest tähtsam oli emotsionaalse teadvuse voog, mis jääb
nendesarnaste puhul igavesti ainsaks üksteisest arusaamise
vahendiks.”, lk. 55.
“...
Tunnete kontroll, nii nagu teie ja mina seda valitseme, pole eriti
uus nähtus. Tegelikult on see inimajus peidus. Enamik inimesi suudab
tundeid tõlgendada primitiivsel moel, seostades neid näoilme,
hääletooniga ja nii edasi. Üsna mitmeöl loomaliigilon see võime
plaju kaugemale arenenud. Loomad kasutavad üsna palju haistmismeelt
ja nende tundeelu on mõitsagi primitiivsem kui inimesel. “, lk.
62.
“Kummalise,
seletamatu jõuga suutis ta kontrollida inimtundeid ning nendega
manipuleerida, alistada kõik inimesed oma tahtele.”, lk. 72.
“...
Lootusetult loll on inimene, kes ei tea, et ta on tark. Teie sobisite
osalt just seetõttu, et teadiste end sobivat, // Pigem arendage
avameelsust, iseteadlikkust ja sundimatut eneseusaldust. Siis ole
teil midagi varjata.”, lk. 82.
“...
võitlusel puudus mõte. Ta võitles liiga ülekaaluka vastasega.”,
lk. 95.
“...
oli leebe, tühja peaga olend, kellele meeldisid paitused ja kelle
hellus oli mõnusaks vahelduseks karmile elule.”, lk. 113.
“...
Olgugi et tal puudub telepaatiavõi mingi muu umbmääraselt
defineeritav meeleolude tunnetamise moodus, on siinses õhustikus
vaevutajutavat vastukäivust, millest piisab lootusetuse
tekkimiseks.”, lk. 130.
______________________________
(06.06.`08.)
W.
SOMERSET MAUGHAM: “KUU JA KUUEPENNINE”. “THE MOON AND
SIXPENCE”; // C. L.: 1932 // Kirjastus: “Kunst”, Tallinn 1973
// Tõlkinud: Salme Lehiste. Lk.: 3-206.
“...
Üks on siiski kindel – see on geeniuse looming. Minu meelest on
isiksusel loometöös kõige tähtsam koht. Kui kunstniku looming on
omanäoline...”, lk.3.
“...
Minu meelst on kunst emotsioonide manifestatsioon, emotsioonid aga
räägivad keelt, mis on arusaadav kõigile.”, lk. 4.
“...
Inimeses peituvad kaasasündinud mütoloogilised alged.”, lk. 5.
“...
See on nagu lummus. Tahtmatult meenuvad salapärased jutud sellest,
kuidas inimese teine mina tõrjub välja esimese. Hing on võimeline
igasugusteks muundusteks. Ennemuiste oleks öeldud, et vanakuri ise
on ta sisse läinud.”, lk. 54.
“...
Miks arvad sa, et ilu, mis on väärtuslikumaid asju siinilmas
üldse... / Ilu on midagi imepärast ja kättesaamatut, mida kunstnik
vaid suurte loomepiinadega siit kaootilisest maailmast on üles
otsinud. Ja kui ta selle kord leidnud on, siis ei ole mitte igaühele
antud sellest aru saada.”, lk. 66.
“...
Ta näis nagu püüdlevat millegi poole, ent mis see konkreetselt
oli, jäi mulle teadmata, ilmselt polnud see talle endalegi päris
selge. / ... ta on mingi kinnisidee võimuses. // Elas ta ju oma
unistuste maailmas, kus reaalsusel polnud mingit kaalu.”, lk. 71.
“...
Geniaalsusest imetlusväärsemat nähtust pole maailmas olemas. Kuid
andekus on raske koorem sellele, kellele see antud on.”, lk. 86.
“...
on kuradist, mitte just kurjuse- ja õelusekuradist, vaid mingist
ürgsest jõust, mis eksisteeris enne headust ja kurjust.”, lk. 91.
“...
Mulle näib, et osa inimesi lihtsalt ei sünni seal. kus nad peaksid
sündima. / ... mis oli talle võõras ja vastuvõtmatu ... // ...
Võib-olla seesama võõrdumus ongi ajend, mis unnib inimesi millegi
püsiva ja igavese ostingule, mis neid jäägitult haaraks ja enda
külge seoks.”, lk. 169.
“...
on mingi deemoni võimuses. “Tema kireks oli luua ilu. See ei
andnud talle kuskil rahu. Kihutas teda aina ühest paigast teise. //
... igatsus ilu järele -- / igavene rändur. On inimesi, kelle janu
tõe järele on nii suur, et selle saavutamiseks on nad valmis kas
või maailma alustugesi kõigutama.”, lk. 184.
“...
ühendas mingi imeline ja keeruline kompositsioon. Kõik see oli
kirjeldamatult kaunis ja salapärane ning mõjus lausa hingematvalt.
// Nendes maalingutes oli midagi ürgset ja kohutavat. Lausa
üliinimlikku, otsekui oleks sellel seos musta maagiaga. See oli
imekaunis ja ühtaegu siivutu.”, lk. 196.
______________________________
(09.
06.`08.)
ABEE
PREVOST: “MANON LESCAUT”, Tõlkinud:
Sirje Keevallik, Tallinn, 1991, // Kirjastus: “Perioodika”, //
Sari: “Europeia”. Lk.: 5-160.
“...
Ta oli seitsmeteistkümneaastane ja kirjeldamatult kaunis: nii peen,
nii õrn, nii ahvatlev!”, lk. 33.
“...
Aga õilsaloomulisi isikuid võib erutada tuhandel viisil: neil oleks
nagu enam kui viis meelt ja nad nagu võtaksid vastu kujutlusi ja
aistinguid, mis jäävad tavaliselt inimloomuse piirest väljapoole;”,
lk. 62.
“...
ja tagastasin maale igaveseks kõige täiuslikuma ja armsama olendi,
kes tema rüpest iial on võrsunud.”, lk. 158.
_______________________________
(10.
06.`08.)
CHARLES
BAUDELAIRE: “VÄIKESED POEEMID PROOSAS”. Marie
Under tõlkes. // Kirjastus: “Perioodika”, // Sari: “Europeia”:
// Esmaväljaanne: 1930, Tartu, “Eesti Kirjanduse Selts”. //
Marie Underi järelsõna, Ain Kaalepi luuletus. // Lk.: 5-124.
“...
Missugusele heale deemonile võlgnen õnne olla nii ümbritsetud
müsteeriumist, vaikusest, rahust...”, lk. 12.
“...
Seesugune tarm hooveb esile igavusest ja unelemisest ja need, kelle
juures see nii kangekaelselt ilmneb, on peamiselt / ükskõiksemad
olevused ja suurimad unistajate seas.”, lk. 18.
“...
mis meid sunnivad uskuma, et kurikavalad deemonid hiilivad meisse ja
panevad meid meie enesegi teadmata täitma oma pööraseid
tahtmisi.”, lk. 19.
“...
et võib olla oma tahtmist mööda kas tema ise või keegi teine.
Nagu need ringi ekslevad hinged, kes otsivad endale keha, astub ta
millal tahab iga teise isiksusse.”, lk. 26.
“...
üleloomulikust maailmast, kus olesklevad nood kättesaamatud
jumalused, inimeste sõbrad, kes nii sageli on sunnitud vastu tulema
nende kirgedele, sellised nagu nõiad, feed, mäevaimud, õhu- ja
tuulehaldjad, salamandrid, näkid, veevaimud ja merineitsid.”, lk.
44.
“...
et kunstijoovastus on enam kui miski muu võimeline looritama põhjatu
sügaviku õudusi;”, lk. 62.
___________________________
(18.
06. `08.)
MAIT
METSANURK: “ÜMERA JÕEL”, Kirjastus:
“Eesti Raamat”, Tallinn, 1974, // 6. kordustrükk; //Copyright:
1934.// Lk.: 7-269.
“...
Lähemale peaksid haldjad tulema ... / Kes teab, ehk on nende hulgas
neitsisid, kes oma iluga ületavad kõik maised naised, keda nähes
ununeb maa ja ilm.”, lk. 16-17.
“...
kes teadis hästi haldjate asja ja tundis nõidumist. “Haldjas
läheb ise teelt, kui talle lausuda kohased sõnad.””, lk. 19.
“...
Hallid silmad tuhmide tihedate kulmude all pilkusid harva, vaatasid
julgesti, ükskõikselt, vahel isegi julmalt.”, lk. 21.
“...
Siis ärgu võtku mitut naist, kui neid valitseda ei jõua!”, lk.
23.
“...
Tunti vaenu inimeste vastu, kes läheb mööda kartmata, ümber
vahtimata, ükskõiksena, nagu polekski teisi läheduses. // See aga
kõnnib uhkelt käratseva parve vahelt läbi, ei pea kedagi oma pilgu
vääriliseks.”, lk 99.
“...
Jumalaga on samuti nagu mõrsjaga – ei kõlba jätta üht maha, kui
näed teist neitsit, kes pisult nägusam või jõukam.”, lk. 191.
______________________________
(17.06.
´08.)
SVEND
AGE MADSEN: “JUTUSTADA INIMESI”. Tallinn, 1993.
Tõlkinud: Anne Möller Pedersen; // Sari: “Europeia”; // “At
fortaelle Menneskene”, // Copyright Laws:1989.// Lk.: 5-251.
“...
et tegelikult justustas ta hoopis lõputut lugun ühele vormitule
värdjale.”, lk. 92.
“...
Ja ometi on elu, milles on olnud veidi ebameedlivusi, hoopis parem
kui alati rõõmus, valutu ning enesega rahulolev eksisteerimine.”,
lk. 95.
“...
See ei vaja enam ei uskumist ega paremakstegemist. See ei vaja ka
mõõtmist ega mõistmist. See vajab luuletamist. Me peame selle
looma. Jutustama.”, lk. 97.
“...
olevat tema ümber lausa kihanud häältest ja ilmutustest, vaimudest
ja jaburustest, mis olevat kõik teda kõnetanud...”, lk. 104.
“...
Keegi ei saanud aru, kuidas üks lugupeetud mees, kellel ei olnud
puudu ahvatlevate naiste tähelepanust...”, lk. 113.
“...
“Vaata rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles
nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad
kavetsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem nende keel, et nad
üksteise keelt ei mõistaks”. (Moosese Raamat 11, 6-7)., lk. 118.
“...
ei teadnud, et see, mille all / kannatas, oli truudus. // ... oli ta
/ enesele ikka ja jälle ette kujutanud ning imetlenud, mida ta näeb.
Ta oli enesele üha uuesti ja uuesti korranud, et armatsab ... / Need
mõtted ja sõnad sidusid teda.”, lk. 121-122.
“...
kirjaniku erootiliste elamuste kirjeldused. Tavaliselt see teema
talle huvi ei pakkunud, kuid siin oli variatsiooniderikkus ning
leidlikkus nii imponeeriv...”, lk. 125.
“...
Seetõttu hakkas ta aeg-ajalt, nii päeval kui öösel, ise seejuures
ärkvele jäädes, äkki und nägema. Seisund meenutas vaimuhaigust
või transsi ning selles viibides nägi ta kummalisi nägemusi,
võitles fantoomidega, koges seosetut, ebakindlat maailma, mis veidi
hiljem kadus, jättes ta maha üsna samasugusena, nagu ta oli olnud
enne, kui unenägu teda tabas.”, lk. 134.
“...
unelevast linnast ja selle alati magavate elanike seast, kes veedavad
oma elu üksteise unenägusi külastades ning võõraid oma
unenägudesse külla kutsudes.”, lk. 141.
“...
Ainult see silmapil siin. Kõik muu on väljamõeldis ning neetud
vale. Lood minevikustm tulevikuoletused, ümbernurgajutud,
kõrvalepõiklemised, unistused, ettekujutlused, väljamõeldised,
möödahiilimised.”, lk. 150.
“...
avastas ta, neiu suure mõju üle tegelikult imestamata, et on
võimeline koolist koju lausa lendama.”, lk. 151.
“...
ning ta teadis ka, et nende tema ja / ... elu kõige ilusam aeg, see
mida nad hakkavadkoos meenutama ning hiljem kord-korralt uuesti läbi
elama, on periood, mil nad vihaselt võitlevad, et teineteist võita.
Ta pidi nii kiiresti kui võimalik looma mingid takistused, et
armumisperiood liiga lühikeseks ei jääks.”, lk. 152.
“...
Meil kõigil on suur vajadus elumõtte järele, kuigi me oma sisimas
teame, et tegelikult pole mingit niisugust mõtet olemas. Me unistame
õnnelikust maailmast ... / ... Me elame paradokside keskel.”, lk.
154.
“...
Et unenägude olemasolu vorm on iseäralik, etame me kõik oma
kogemustest. Need on olemas ja ei ole ka. / .. et möödunud öö
unenägu saab oma tegeliku vormi ja tähenduse alles siis, kui
sellest justustada ?”, lk. 174.
“...
ta oli kiire taibuga ja omandas ka raskewd ained ebahariliku
kergusega, kuid eelkõige oli tal lausa erakordne mälu.”, lk. 176.
“...
Kena naine märkas, kuidas kogenematu poisi ühemõtteline imetlus
temasse lausa sisse tungis. Ta vastas sõbraliku tunnustusega. / ..
kuid naine, kes oli armastuse altarile nii palju ohvreid kandnud, et
see andis talle lausa müstilise väe...”, lk. 179.
“...
Ükskõik kui kõvasti ja vihaselt vaimud / ka ei rääkinud, keeldus
ta niisugust lollust kuulamast, ning ükskõik kui afekteeritult või
ülespuhutult nad ka ei käitunud... / poleks võimeline armastusse
uskuma .. / ... Ometi pidi ta suhteliselt hilja ka armastuse
avastama...” // Tal oli väge, mis oleks lasknud tal suureks
abistajaks saada, kuid oma üksinduses pidi ta oma loomisvõimet
piirama ja pühenduma kirjandusmaailma parandamisele.”, lk. 186.
“...
Keda miel vaja on, on kahjutekitaja, ennastohverdav inimene ... / ...
pidi tulema too, ke skõik vappuma ja värisema paneb.”, lk. 191.
“...
Ta oli võluv ja populaarne veel enne, kui ta ise jõudis hakata
vastassoo vastu huvi tundma. // ... sest aja möödudes oli tal
noori, erksaid, vallatuid või pirtsakaid tüdrukuid võrgutades
armastusest hoidumine üha raskemaks läinud.”, lk. 196.
_____________________________
(07.07-15.
07.`08.)
TOM
LOWENSTEIN:
“BUDDHA TEE. BUDISM – VAIMSE VIRGUMISE TEE.” “THE VISION OF
BUDDHA.”, Copyright Laws: 1996. / Kirjastus: “Duncan Baird
Publishers”, // Tõlge: Kerttu Tergem, 2001, Kirjastus: “ILO”.
Lk.: 6-183.
“...
Nagu teistes suurtes religioonides, võlgnevad ka varabusistlikud
legendid palju rahvausundile.”, lk. 8.
“...
naismuusikud “rõõmustasid teda sulni hääle ja
joovastavavallatusega.”, lk. 12.
“...
Samuti usuti, et raske, karm ja pikaajaline askees tekitab vaimset
vägem (tapas, müstiline kuumus), mis annab joogile (vaimselt
pühendatule) meeltevälised võimed, nagu selgeltnägemine,
leviteerimine, tervendamine, nähtamatuks muutumine, tahke aine
läbimine ning korraga kahes kohas viibimine. Ka hõimuühiskondade
schamaanid väidavad, et nad saavad pärast initsiatsioonikatsumusi
samasugused võimed”, lk. 14-15.
“...
hinduistliku himurusjumalanna Kaamaga. Just tema kujul üritas Maara
ihasid ergutavate õienoolte ning kolme meelelise tütre abil
eksitada Bodisattva keskendumist.”, lk. 20.
“...
“Lahusolek meeldivast on kannatus. Soovitust ilmajäämine on
kannatus.””, lk. 25.
“...
“Asjade loomus näeb ette, et meil tuleb lahkuda nendest, kes on
meile kallid. Kõik, mis sünnib, on määratud kaduma.””, lk.
51.
“...
koguni buddha ise on lihtsalt mõistuslikud tarindid, mille väärtus
on metafoorne: nad viitavad transtsendentaalsele tegelikkusele.
Täielikul reaalsusel pole midagi pistmist sellega, mida saab
nimetada. Olemas on vaid tühjus ja isegi sellest rääkimine
tähendab tegelikkuse varjamist intuitiivse vaikse mõtluskogemuse
eest, mis võib seda hõlmata mitteverbaalselt ja
mittekontseptuaalselt.”, lk 63.
“...
“Südasuutra”: “... tekstis hakatakse uurima “kõigi nähtuste
tühjust” / ... on kuju (või mateeria) tühjus, ja tühjus on
kuju. Mis iganes on tühjus, see on kuju; seesama kehtib ka isiksuse
teiste koostisosade kohta.”, lk. 64-65.
“...
et dharmat on võimalik edastada ka mitteverbaalselt. Selle seisukoha
kohaselt moonutavad sõnad tegelikkust, mida on võimalik hõlmata
üksnes vaistlikult, vaikides või “vahetult osutades””, lk. 95
“...
“Kami´ks
nimetati kõike ebatavalist /millel on üleloomulik vägi või mis
sisendas aukartust . / Usutakse, et kami
– püha vägi – on olemas nii elavates kui ka eluta asjades ja
seega võib ta asuda silmapaistvates inimestes...”, lk. 100.
“...
Kukai shingon´i kk. --- Kukai: “tegelikult / on see õpetus liiga
sügav, et seda kirja panna. Kujutiseabil saab seda siiskimõista.
Kunst avab meile täiuse seisundi.””, lk.107.
“...
Mees- ja naisjumaluse ühtesümboolikal oli kaks peamist aspekti:
seksuaalne ühendus viitas bioloogilise, materiaalse ja vaimse elu
loomisele. Ja kui meessoost jumalusvõiski olla kauge jaülemaine,
siis arvati, et tema naisvasteon aktiivne ja ligipääsetav
meesjumaluse shakti (vägi, elujõud), kes mängleb inimeste
maailmas.”, lk. 135
“...
Nagu paljud tantristlikud sümbolid, moodustavad ka mehelik ja
naiselik harmoonilise kahesuse, mille loomus on Üks.”, lk. 139.
“...
Schopenhaueri teos “Die Welt als Wille und Vortsellung” (“Maailma
kui tahe ja kujutlus”) toetus suures osas Kanti filosoofiale ning
hinduistlike jabudistlike kujutelmad segule. Schopenhauer väitis, et
elu juhib eesmärgitu ja mõistusetu jõud, mida kirjeldatakse kui
“tahet”. Teadvustamata oma orjalikku sõltuvust sellest
tundmatust tahtest, “alistusid inimesed sünnipärasele, kuid
petlikule reaalsusele, mis sundis neid jahtima saavutamatuid
eesmärke, nagu õnn selles maailmas. Schopenhauer uskus, et tahte
eesmärgitut püüdlust saab peatada süüvimisega muusikasse ja
kunsti jaet seda võib täiesti ületada müstilise intuitsiooni
kaudu.” (S. Batchelor: “The Awakening of the West”, 1994.), lk.
152-153.
“...
siis mungakogudust Euroopas oli peaaegu võimatu ette kujutleda kuni
1960. aastate lõpuni. Siis plahvatas eurooplaste teadvuses idamaine
vaimsus, mis võis olla ka vabameelsuse ja psühhedeelilise
mõistusevastasuse aspekt.”, lk. 154.
______________________________
(17.-20.07.´08.)
ISAAC
ASIMOV:
“ASUM”. “FOUNDATION”, // Tõlkinud: Linda Ariva, // Tallinn,
1985, // Kirjastus: “Eesti Raamat”. Lk.: 3-173. // Copyright
Laws: 1951. (Tõlgitud 1969 a. väljaande järgi.)
“...
Oli lapsik tunda pettumust, kuid lapsikus on mehe juures peaaegu sama
loomulik nagu lapse juures ja / oli klimp kurgus. Ta polnud iialgi
näinud / laotumas enda ees kogu tema uskumatuses / ja t apolnud
arvanud, et peab selle nägemisega ootama veel kauem.”, lk. 5.
“...
Tema oli teadlik üksnes inimese võimsamast teost: täielikust ja
peaaegu põlastamapanevalt lõplikust maailmavallutamisest. // ...
lummab teid, kui teis on poeetilist temperamenti.”, lk. 10.
“...
et teie tõde on oma olemuselt nii spetsiifiline, et see on
väljaspool tavalise inimese arusaama. Mulle näib, et tõdepeaks
olema selgem, vähem müstiline ja rohkem mõistusega võetav. /
Mõningaile mõistusile see raskusi ei valmista...”, lk 19.
“...
Nimetage seda idealismiks. Nimetage seda minu samastamiseks selle
müstilise üldistusega, mida nimetatakse inimeseks.”, lk. 24.
“...
“Vägivald / on asjatundmatule viimane väljapääs.””, lk. 50.
“...
Kui kord meie käes on võim käske jagada, noh, siis jagage neid
nagu oleksite sündinud sed ategema, ja nad kuuletuvad harjumusest.
See on riigipöörde põhiolemus.”, lk. 54.
“...
igal juhul piiratakse teie tegevusvabadust nii, et te olete sunnitud
minema ühte, ainult ühte rada pidi.”, lk. 56.
“...
Kuid te olete siiski veel väga noor. / See on viga, mida teataval
eluperioodil ei õnnestu kellelgi vältida.”, lk. 61.
“...
siis on teil teadusest romantiline ja väga rumal ettekujutlus. Et
nii kaugele jõuda, selleks on vaja terve eluea pikkust õppust ja
geniaalset mõistust.”, lk. 65.
“...
nagu öeldakse, rahuarmastaja inimene / Vähemalt pean ma vägivalda
ebaökonoomseks mooduseks lõppeesmärgi saavutamisel. Alati on
olemas paremaid aseaineid, ehhki need võivad osutuda vähem
vahetuiks.”, lk. 88.
“...
kes pooltõsiselt, poolpilkamisi kandisd motot / “Ärge kunagi
laske end oma moraalikoodeksist segada, kui teete seda, mida peate
õigeks!”, lk. 101.
“...
kuid ta kõhkleb ohustamast sinu mittemateriaalse ja problemaatilise
hinge olemasolu. See on midagi empiirilise psühholoogia taolist.”,
lk. 106.
“...
“Edu saavutamiseks ei piisa plaanide tegemisest, tuleb osata ka
improviseerida.” Ma improviseerin.”, lk. 125.
_______________________________
(20.-30.07.
`08.)
ISAAC
ASIMOV: “ASUM JA IMPEERIUM.” Tõlkinud:
Linda Ariva. Tallinn, 1989. “Eesti Raamat”. Lk.: 3-190.
“FOUNDATION AND EMPIRE”
// Copyright Laws: 1952 // Printed in USA: 1967.
“...
Samuti pole ma võimeline mõjutama ükskõik millise teile meeldiva
noore daami poolehoiuavaldusi. Selles suhtes ma kunstlikke
abivahendeid ei vaja ... // Õnnetuseks kipub ebateadlik rahvas
haritust sageli nõidumisega segi ajama ja armuasjad paistavad olevat
see eluvaldkond, mis kõige rohkem võluri abi vajab.”,
lk.
7.
“...
on tähti hõredalt ---
“Kus
hõredalt puistatud tähti,
ja
kosmose külma hingust immitsemas nähti.”
“...
üllalt rahulikud päevad olid möödas ja koos nendega olid kadunud
ka karm uljus ja otsustavus.”, lk. 13.
“...
Mind süüdistatakse tagasihoidlikuses, kohutavas ja täiesti
loomuvastases kuriteos.”, lk. 64.
“...
Noores põlves ma käisin / ja ka mina mõtlesin kord suuri ja
dramaatilisi mõtteid.”, lk73.
“...
Üldiselt võttes ei kiitnud ta heaks eneseanalüüsi ja igasugust
filosoofiat ja metafüüsikat, mis polnud tema tööga otseselt
seotud. Sellest oli kasu.”, 78.
“...
mees rääkis sellise inimese hädaohtlikult tasasel toonil, kel
polnud kunagi vaja häält tõsta, et oma tahtmist maksma panna.”,
lk. 90.
“...
Tal tekkis kummaliselt pööritamapanev ebareaalsuse tunne nagu
päevadel, kus sündmused üksteise otsa kuhjuvad.”, 105.
“...
Sinu teadmine ei saa talle viga teha. Asi on nimelt nii, et ta on
võimeline kohandama inimolendite emostionaalset tasakaalu. See ei
kõla just eriti vapustavalt, kuid selle vastu ollakse võimetud.”,
169.
“...
Ta mõjutab meelevaldselt emostioone. Emotsionaalne kontroll! //
Esiteks, et inimühsikonnas ei toimu järgmise tuhande aasta vältel
mingit fundamentaalset muudatust. // ...eeldas, et inimreageering
ärritustele jääb konstantseks.”, lk. 174.
“...
mis puudutab tema tööd – sa ainult kuula ! Ta mõistus on kirgas
ja selge nagu kosmose taevas. Ta teab, mida ta räägib. Ma usun
teda.”, lk. 181.
“...
Emostionaalsel kontrollil on olemas spetsiaalne tahk, millest teie
midagi ei tea. Intuitsiooni ehk sisekaemust ehk vaistlikku eelaimust
või kuidas te iganes soovite seda nimetada, võib emostioonina
võtta. Vähemalt mina võin seda nii kohelda. Te ei saa vist aru,
ega ju ?”, lk. 188.
______________________________
(02.-
04. 08. `08.)
FREDERICK
FORSYTH: “PAHOLAISEN PELILAUTA”, “THE NEGOTIATOR”,
Helsinki 1991, Finland ,
Keuruu, Suomennos: Seppo Sauri; // “Kustannus OY Valitut
kirjavaliot”. Lk.: 8-187. “VALITUT PALAT. KIRJAVALIOT. Neljä
lyhennettyä menestysteosta.” // (Lyhenelmä teoksesta).
“...
silloin voimme lapsilemme maailman, joka on todella vapaa siitä
kauheasta pelosta, jota me olemme näiden viidenkymmenen vuoden
aikana tunteneet.”, lk. 15.
“...
puhui kunnialisesta rauhasta ja turvallisesta rauhasta. // “Kaikki
ihmiset uneksivat, mutta vaaralisimpia ovat ne, jotka uneksivat
silmät auki.”, lk. 25.
“...
tietokoneita / .. että näma kapineet okivat tie valtaan: oikein
käytettyinä ne tarjosivat keinot korjata maailman mieletömyyksiä
ja tuoda järjestystä kaaoksen.”, lk. 26.
“...
kuinka viime päivät ovat järkintäneet koko kansakuntaamme. // ...
nyökkäsi. Hän oli varmaa tunteiden aitoudesta.”, lk. 103.
“...
Pahempaa kuin kauheaa. / See oli järjetöntä. En tajua sitä //
Eivät he tunne sääliä.”, lk. 105.
“...
oli syvissä ajatuksissa / oli tottunut hänen mietiskelyihinsä ja
antoi hänen olla rahuassa.”, lk. 106.
“...
koko kansakunnan yli hyökyaaltona tulvahtanut silmitön raivo oli
löytanyt itselleen kohteen. // ja teki siellä tuhojaan.”, lk.
112.
“...
PARIISIN saapuminen oli / kuin kotiintulo. Täällä hän oli
kosiskellut / ja saanut hänet omakseen ... // Pariisissa hän oli
kokenut taivaan, Pariisissa hän oli kokenut helvetin. Hän kyllä
tunsi sen kaupungin.”, lk. 138.
“...
Jos / oli kiero, niin ihmiskunnalla ei tosiaankaan ollut toivoa.”,
lk. 167.
“...
Voisinko vielä tarjota teille jotakin, hyvä herra? Ihan mitä vain
// Vain itsesi tyttöseni.”, lk. 185.
_______________________________
TSITAADID
– 2009 -- MMIX
_______________________________
(28.
12. ´08. – 03. 01. 2009.)
ALEXANDRE
DUMAS: “LES TROIS MOUSQUETAIRES.” “Kolm
musketäri”. // Tõlge: Tatjana Hallap; // 1957; // Kirjastus:
“Eesti Riiklik Kirjastus”; // Copyright Laws: 2008; “Eesti
Päevalehe Raamat”. Lk.: 5- 509. // Kirjutatud 1844. //
“...
Ning siis, igati rahul oma käitumisega ... / ... midagi kahetsemata,
olevikku usaldades ja lootusrikkalt tulevikku vaadates ... / ...
magas õiglase mehe und.”, lk. 16-17.
“...
– mida võimsam oli noormehe üleolek teistest omaealistest, seda
enam oli põhjust, kui ta temas eksis.”, lk. 33.
“...
Lugu om tõsine ... / ... See on sisemine asi. Teenritega on lugu
samuti nagu naistega. Neile tuleb kohe alguses koht kätte näidata.
Mõtelge sell eüle järele.”, lk. 68.
“...
Kas te viirastustesse usute? `/ Mina usun ainult seda, mis ma näinud
olen. Kuna ma viirastusi pole iialgi näinud, siis ei usu ma neisse.
Piibel käsin meil neisse uskuda ... / Samueli vaim ilmus Saulile, ja
mulle ei meeldi / et usutõed kahtluse alla seatakse. Olgu ta inimene
või kurat, keha või vaim, kujutlus või reaalsus, igal juhul on see
mees minu needuseks ilma sündinud...”, lk. 76.
“...
Naised on ilma loodud hukatuseks ja neist sünnivad kõik hädad.”,
lk. 77.
“...
See oli sarmikas / tumedajuukseline, siniste silmadega naine, /
roosi- ja opaalivärvi nahaga.”, lk. 84.
“...
tundus see noor naine peaaegu armastatu ideaalkujuna. Ta oli ilus,
salapärane ja pühendatud kõigisse / saladustesse, see andis ta
võluvatele näojoontele veetleva tõsiduse. Ta paistis olevat
tundliku loomuga, see on asjaolu, mis algajad armastajaid
vastupandamatult võlub.” // “Tol ajal jõuti naiste abil edasi
ja seda ei häbenetud. Naised, kes olid ainult ilusad, kinkisid oma
ilu -- ja kahtlemata sellest ajast ongi pärit kõnekäänd: maailma
kauneim neiu saab anda ainult seda, mis tal on.”, lk. 89.
“...
ei olnud / miljonär. ühel päeval lootis ta selleks kindlasti
saada, kuid tähtaeg, mille ta selle õnne saabumiseks määras, oli
veel üsna kaugel. Seni aga ! Kui meeleheitlik on näha armastatud
naist endale tuhandeid pisiasju soovimas, millest koosneb naiste õnn,
ja mitte suuta talle neid kinkida!”, lk. 90.
“...
vvõimalus kõnelda ilusast väikesest... / ... Esimese armastuse
puhul ei saa veel diskreetsust nõuda. Esimese armastusega kaasneb
nii suur rõõm, et see peab üle ääre ajama, sest vastasel korral
ta lämmatab.”, lk. 91.
“...
Ta oli kolmekümne viie aastane, õigusega peeti teda ilusiamaks
aadlikuks ja elegantsemaks kavaleriks ... / ... kõikvõimsana
kuningriigis, mida ta oma tujude järgi mässama ajas ja jälle
rahustas, elas / munasjutulist elu, mis veel järgnevatel sajanditel
tulevastes põlvedes imetlust äratas. Iseteadvana, veendunud oma
võimus ja kindel selles, et teiste inimeste üle valitsevad seadused
ei küüni temani, sammus ta kõrvalekaldumatult püstitatud eesmärgi
poole, kuigi see eesmärk võis olla nii kauge ja silmipimestav, et
igal teisel inimesel oleks meeletus sellele mõeldagi.”, lk. 103.
“...
Ta vaatles hetke hirmunult seda juhmi enesekindlat ilmet, mis on
mõnikord idiootidel, kui neil on hirm.”, lk. 146.
“...
säras rõõmust ja uhkusest. Saladus, mida ta teadis, naine, keda ta
armastas, usaldus ja armastus tegid tast hiiglase.”, lk. 149.
“...
Nad tundisd ennast otsekui lahingu erll, süda peksmas, silmad naerul
ja nad tundsid, et elu, millest nad peavad võib-olla lahkuma, on
lõppudelõpuks siiski ilus.”, lk. 160.
“...hämmastas,
missuguse hapra ja salajase niidi otsas võib mõnikord rippuda
inimeste ja terve rahva elu.”, lk. 172.
“...
Pariisi kõige kardetavamate linnaosade, ... / On ju üldiselt teada,
et joodikuid ja armunuid Jumal hoiab.”, lk. 181.
“...
Oh, need naised, need naised!” hüüdis vana sõdur. “Säärane
romantika on just nende moodi. Kõik, mis lõhnab salapärasuse
järgi, veetleb neid.”, lk. 186.
“...
Noormees! Noormees! Mingi armulooke? Olge ettevaatlik, kordan teile:
naine on olnud meie kõigi hukatuseks minevikus ja ta on meie kõigi
hukatuseks tulevikus.”, lk. 188.
“...
Igasugune teesklus on mask ja nii hästi kui see ongi tehtud, võib
seda siiski tähelepanelikult vaadates tõelisest näost eraldada.”,
lk. 198.
“...
Miski ei kiirenda nii väga aja kulgu ja ei lühenda teed kui mõte,
mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Väklismaailm sarnaneb
siis unega, mille unenäoks on see mõte. Mõtte mõjul kaotab aeg
mõõdu ja distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise
kohta, see ongi kõik. Läbitud vahemaast ei jää midagi meelde
peale ebamäärase udu...”, lk. 212.
“...
tundis, et läheb ogaraks; talle näis, et viibib hullumajas ja et ta
muutub ise varsti samasuguseks hulluks, nagu olid need, keda ta nägi.
Ta oli aga sunnitud vaikima, sest ta ei mõistnud keelt, mida siin
kõneldi.”, lk. 217.
“...
Nee dolid ainult illusioonid ja viirastused. Kuid kas tõelisele
armastusele, tõelisele armukadedusele on teist tõelisust kui
illusioonid ja viirastused?”, lk. 252.
“...
Muide, kättemaks pidi olema võimas ja hiilgav, igas suhtes mehe
vääriline, kes võitlusrelvana hoiab käes kogu kuningriigi
jõude.”, lk. 327.
“...
aeg toob kaasa juhuse ja juhus annab inimesele kahekordsed võimalused
võita. Mida rohkem on mängus, seda enam võidetakse, tuleb vaid
osata oodata.”, lk. 340.
_______________________________
(04.-13.01.
´09.)
ROBERT
STILMARCK: “PÄRIJA KALKUTAST”. Tallinn,
1993; Kirjastus: “KRK”; // (Eesti Riikliku Kirjastuse 1962 a.
väljaande faksiimiletrükk.) Kirjastus: “Ühiselu”. Lk.: 7-772.
“...
kometähelist Orioni vööd, vaid kuldselt vilkuvat Lõuna Risti. Ta
oli alati uskunud, et neis kahes – põhja ja lõuna taevavõlvi
ilusamates tähtkujudes on ka tema õnnetäht, tema edutäht!”, lk.
8-9.
“...
kunstist tähtkujude järgi... / .... nägu ja tema suured ilmekad
silmad, mis / olid tähistaeva poole suunatud, olid nii ilusad ... //
Noor leedi kuulas kui võlutud ning see hingestas jutustajat. / ...
andsid tunnistust tema tähelepanuvõimest ja elavast mõistusest.”,
lk. 35.
“...
Ta oli oma võimsuses täiesti kindel ega kartnud siin väärilist
võistlejat kohata...”, lk. 90,
“...
Tugevale ja julgele pole kavalust tarvis...”, // “Salakavalus ja
õelus on argpüksidele vajalik...”, lk. 91.
“...
Välgatavad korraks ja kaovad nagu petlik õnneviirastus!” // “...
teil pole takistusi tõeliseks ja mitte sugugi viirastuslikuks
õnneks. Õnn lebab alati väga tavalistel teedel, ebatavalistel teda
ei kohta!”, lk. 105.
“...
Kuid milline energia, kirg ja hoolimatus abinõude valikul! See
inimene on sündinud selleks, et alistada teisi. Ei, ta on
ühiskonnale eluliselt vajalik!”, lk. 119.
_______________________________
(12.
04. ´09.)
FREDERICK
FORSYTH: “THE DAY OF THE JACKAL” // “Šaakali päev”.
Tõlkinud: Enn Soosaar; // Tallinn: 1989; // Copyright Laws: 1971; //
“Eesti Päevalehe romaaniklassika. Lk.: 5 – 285; // Kirjutatud:
1970.
“...
tundus ta mehena, kes suudab ennast igas olukorras valitseda. Aga
silmad häirisid teda. / ... oli näinud / psühhopaatide tuhme
vilavaid silmi, sõdurite valvsaid silmi. // Aga ta iirised,
hallitäpilised iirised kattis nagu mingi suitsuvine, talvehommiku
uduhahk. // taipas, et inglase silmad on täiesti ilmetud. Nende
suitsuhallus mattis kõik nedasse, ei reetnud mehe ainsatki mõtet //
nii ärritas ka teda see, mida ei olnud võimalik ette näha ja seega
kontrollida.”, lk. 35.
“...hoolikalt
läbimõeldud ning läbiviidud tegevusele. // ... ei olnud aeglane
ega rumal meees. Ta luges äärmiselt palju, oli oma plaane välja
töödates pedantlikult täpne ja suutis mällu talletada tohutul
arvul faktilist materjali, mida võis alles ehk kunagi hiljem vaja
minna.”, lk. 44.
“...
ja hetkeks sähvatas / silmis hirm. Alles nüüd märkas / et ükskõik
missugune ilme salamõrtsuka näol ka oli, tema silmi see ei
puudutanud. Mingid hallid triibud varjasid neid nagu suitsuviirud ja
peitsid endasse igasuguse ilme, mis seal tekkida võis.”, lk. 57.
“...Ja
sel juhul tuleb teil surra. /.. hoolitsen ma tagasi tulles selle
eest, et te surete. Kas on arusaadav ? // Aga selle / külalise
juures, kes plaanitses tähtsa ja hästi kaitstud tegelase tapmist
oli midagi mõistmatut ja seletamatut.”, lk. 59.
“...
oli napisõnaline, tagasihoidlik olnud. Vastureageering oli õige.
Tema kombekus äratas / huvi. // Tundis küllalt hästi mehi, et
osata ära arvata, misugust vastassoo esindajat keegi ihaldab. // ...
mängis ujedat hoolitsevat karsket neiut, kes välisest
tagasihoidlikuest hoolimata andis siiski vahel mõista, et ta on ehk
nõus ühel päeval oma suurepärast keha jagama.”, lk. 75.
“...
Ehkki oma ala suur meister, tundis temagi kiitusest samasugust rõõmu
nagu iga teine inimene. Pealegi teadis ta, et tema ees seisev klient
kuulus oma ameti tippu.”, lk. 105.
Seine´i
kaldapealsetel jalutasid aeglaselt teineteise käevangus paarid, nagu
ikka suveõhtutel, hämarusest, armastusest ja noorusest otsekui
purjus, nautimas hetke, mis enam kunagi hiljem, soovigu nad seda kui
kõvasti tahes, ei ole päriselt seesama.”, lk. 119.
“...
Inimene, kes sellist elu elada tahab, peab olema pururikas, tal peab
olema dollareid / Ta silmitses pärlendavat merd ja sihvakaid
päevitunud tüdrukuid, kes rannas patseerisid... // Sellist elu oli
ta ammuaega igatsenud. / kus pakuti hoopis teistsugust elu,
teistsugust maailma kui see, mida tema tundis. // viimasel kolmel
aastal oli ta pikkade sammudega on unistusele lähenenud. Ta oli juba
üht-teist näinud, üht-teist tunda saanud.”, lk. 206.
“...
Missugune on see Šaakal, kellega kohtumine tal ees seisab.
Enesekindel, ülbe, oma puutumatuses veendunud? Ohtlik, kaval,
peadntlikult täpne, kes midagi juhuse hoolde ei jäta ?”, lk. 218.
“...
oli ta vastu tahtmist hakanud tundma mingit kummalist lugupidamist
selle vaikiva, aina uusi üllatusi pakkuva püssiga mehe vastu, kes
oli kõik viimse üksikasjani ette planeerinud, mitte midagi juhuse
hoolde jätnud.”, lk. 236.
“...
Šaakali pilk püsis naisel ja esimest korda märkas / mehe silmis
halle täppe, mis laienesid, varjutasid kogu näo, muutsid selle
elutuks ja ilmetuks, just nagu vahiks teda hingetu robot.”, lk.
242.
“...
see kuidas nad kogu aeg korrutavad, et temal aina veab ja meie olme
viimased lollid. jah, vedanud on tal tõesti roppu moodi, aga
saatanlikult osav on ta samuti. Ja vigu oleme kahtlemata teinud ja
õnne on meil neetud vähe olnud.”, lk. 252.
______________________________
(28.
01. – 05. 02.`09.)
MIKA
WALTARI: “MIKAEL HAKIM. Kümme raamatut Mikael Carvajali
ehk Mikael el-Hakimi elust aastail 1527-38, kui ta oli tunnistanud
ainsat jumalat ja andnud end Kõrge Värava teenistusse.”
Kirjastus: “Perioodika”, Tallinn, 1990. Tõlkinud: Kaire Puumets.
// Lk.: 5-208. // Sari: “Katherine”, ((Kaanepilt: Tizian (u.
1520.)). MIKAEL HAKIM. Kymmenen kirjaa Mikael Carvajalin eli Mikael
el-Hakimin elämästä vuosina 1527-38 hänen tunnustettuaan ainoaan
Jumalan ja antauduttuaan Korkean Portin palvelukseen.”
(Porvoo-Helsinki-Juva; // Werner Söderstorm OY)).
“...
Olles jõudnud endas otsusele, leiab inimene rahu ja vabaneb imelisel
moel oma kannatustest ja armetust enesetundest.”, lk. 5.
“...
Praegusel ajal ja nähes kõike kurja, mis meie ümber sünnib, võib
ainult lollpea või hullumeelne veel millessegi uskuda, arukale
inimesele ei saa muud püha oll akui pilge, kahtlused ja elu
nautimine. // Veini hõõg soontes, silmarõõm, värvide sära ja
sõndae helises ilu – neist piisab mullee luks.”, lk. 14.
“...
Mulle tundus, nagu oleksin sattunud minevikku, kuldse paganluse
aegadesse, mil inimesed ei tundnud veel kahtluste piina ega patu
tuska. Tajudes seda lummust...”, lk. 25.
“...
Mingi needus oli minu elul või peitus minus endas salapärane
külgetõmme kõigele, mida inimesednimetasid nõiduseks.”, lk. 27.
“...Aga
sama suur on kindlasti tema uudishimu mu Dalila vastu, sest mida
õpetatum on inimene, seda ebausklikumaks muutub ta oma südames.”,
lk. 118.
“...
Seda on mulle seletanud üks haritud ja mõistlik naine, keda ma väga
usaldan.”, lk. 135.
“...
et jõuda selgusele, kas ta näeb und või on ärkvel.”, lk. 137.
“...
et naiste kavalus on suurem kõigist teistest maistest kavalustest.
Seepärast usun, et need arusaajad naised suudavad mind oma
kavalusega kaitsta.”, lk. 141.
“...
ainult ohud vürtsitavad elu, mugavus ja turvalisus tüütavad
kiiresti ega anna miski paremat söögiisu ja sügavamat und kui ohu
lähedus, sest alles siis oskab inimene hinnata iga hetke, mis talle
veel jäänud on.”, lk. 145.
“...
Minu usu sisuks on kõige täisulikum vabadus ja see ie luba mingeid
ettekirjutisi või reegleid, vaid on nende suhtes sallimatuim usund
maa peal.”, lk. 147.
“...
Vabale on kõik vaba ... / .... Ometi ei pea ma end sugugi pühaks
meheks ega teistest inimestest paremaks, vaid täidan ainult oma
usulisi kohustusi, püüdes teha oma elu kunstiks.”, lk. 148.
“...
Sõnade ja hääletooni järgi tundsid enuhhid käskija ära ... /
... Mind lohuta smõte, et kõige segaduse keskel oli siiski keegi,
kes teadis, mida tahtis. // Võib-olla kuuletutakse mulle vaid
seepärast, et olen vabam kui teised inimesed, isegi nii vaba, et
mulle on ükskõik kas mind kuulatakse või ei... / vaid selleks, et
oli kergem kuuletuda kui olla kuuletumata.”, lk. 163.
“...
Sõjas tuleb siiski arvestada laitmatuid kombeid nagu teisteski
inimestevahelistes suhetes, sest ainult head kombed teevad elu
meedlivaks.”, 164.
_____________________________
(08.
02. ´09.)
MARCUS
AURELIUS: “ISEENDALE”; Ad se ipsum”. Vanakreeka keelest
tõlkinud ja kommenteerinud JAAN UNT, Tallinn, “Eesti Raamat”,
1983. Lk.: 3-277. // (( 12. raamatut + märkused + järelsõna)).
“...
tühiste askelduste vältimine; uskumatus selle suhtes, mid
aimetegijad ja nõidujad jutustavad lausumistest, vaimude
väljaajamisest ja muust sellisest;” (6), lk. 3.
“...
– sõltumatus ja juhusele mitte lootma jäämine; võime mitte
hetkekski lakata järgimast mõistust;” (8), lk. 4.
“...
Mind aga, kes ma olen mõistnud hea loomust, et see on ilus, ja halva
loomust, et see on inetu,” (II, 2), lk. 11.
“...
Mis siis suudab meid saata ja juhtida? Ainult ja üksnes
filosoofia.”, (II. 17), lk. 16.
“...
Ainuski tegu ärgu olgu tehtud sihipäratult ega teisiti kui
vastavuses nõuetega, mis moodustavad kunsti.”, (IV, 2), lk. 26.
“...
Sul on mõistus? On. Miks sa seda siis ei kasuta? Sest kui see teeb
oma töö, mida muud sa siis veel tahad?”, (IV, 13), lk. 29.
“...
Kõik, mis ka mingil viisil ilus on, onilus iseendast ja iseendas
lõplik, ilma et temasse ühe osana kuuluks kiitus.”, (IV, 20), lk.
30.
“...
kõne, mis kunagi ei valeta, hingelaad, mis võtab rõõmuga vastu
kõik, mis juhtub, kui paratamatu, kui tuntu...”, (IV, 33), lk. 34.
“...
Mõistus ja temal rajanev kunst on võimed, millele on küllalt
iseendist ja endaga kooskõlas olevaist tegudest. Nende püüdlus
lähtub neile omasest algalusest ning nad jõuavad ome teed mööda
endi ette seatud sihile, mistõttu selliseid tegevusi kutsutaksegi
õigseteks, tähistades tee õigsust.”, (V, 14.), lk. 45.
“...
hingestatud olendi on paremad kui hingetud, hinestatutest on aga
paremad mõistusega olendid.” (V, 16) “... Maailmas hinda kõige
täisulikumat. Kõige täisulikum on aga see, mi skõike kasutab ja
kõike suunab. Ning iseendaski hinda kõige täisulikumat.”, (V,
21), lk. 46-47.
“...
Kaks asja on ühised nii jumala kui ka inimese ja iga mõistusega
olendi hingele: olla tõkestamata kellegi teise poolt ning leida hüve
õiglases hingelaadis ja teegvuses, täites sellega oma soovi
lõplikult.” (V, 34.), lk. 50.
____________________________
(11.
- 27. 03.´09.)
ISAAC
ASIMOV:
“FOUNDATION´S EDGE”. “ASUMI ÄÄR”.
Tõlkinud: Martin Varik, // 2000 //Copyright Laws: 1982; “Harper
Collins Publishers. Lk.: 7-347.
“...
Ära kunagi lase oma moraalitundel segada sind tegemast seda, mis on
õige.”, lk. 36
“...
Seda rumalam nendest muidugi, kuid ta ei saa ju ometi üksi lolluse
vastu võidelda. Ja ongi parem. Ta saab oma suure eesmärgi endale
hoida ja selle nimel ise pingutada, ning küll tuleb päev, kus teda
mäletatakse kui suurt Ettenägelikku, kes märkas Olulist.”, lk.
39.
“...
Ta teadis ainult, et kui soovis / tõsta, pöörata, kiirendada või
midagi muud, tuli toimida samamoodi nagu oma keha liigutamise puhul.
Ta pidi ainult oma tahet rakendama. // Ta tundis ennast pimedana ja
abituna, nagu oleks teda mõnda aega hoidnud ja kaitsnud üliolend,
kes nüüd oli ta maha jätnud.”, lk. 59.
“...
kõikvõimsus peitus vaimses jõus, mõttes, juhtimisvõimes. // Ära
kunagi tee midagi, mida sa ei pea tegema, ja kui pead tegema – siis
kõhkle.”, lk. 70.
“...
ta vajus neisse imeliselt rahustavatesse hallusinatoorsetesse
kujutelmadesse mis polnud päriselt ei unenäod ega ka teadlikud
mõtted.”, lk. 72.
“...
Kui tahad liiga palju, kaotad sellegi, mis sul on.”, lk. 184.
“...
ja oskab meeli kontrollida; suudab lugeda sinu j aminu mõtteid
kaugelt ... / ... võib inimesi mõjutada...”, lk. 187.
“...
rõõmsaks ja kiire taibuga kaaslaseks / tundis ta selles teadvuses,
mi spoolune veidras seisundis tekib .. // Ainult noorimad on
piisavalt paindlikud, et mentaalset haridust saada; selle kunsti –
tegemist polnud pelgalt teadusega ... // ... meelel olid omadused,
mis ei vastanud teadaolevatele reeglitele. / mõtted hargensid nendes
kohtades liiga sügavale, et neid jälgida.”, lk. 191.
“...meelte
lihtsus / ei suutnud jätta mõtlemata, kui suurt esteetilist
naudingut pakub selle olihtsa sümmeetria vaatlemine) // See, mis
järgnes, oli illusioon selle sõna tavalises tähenduses, kuna mitte
keegi peale nende, kellele olid abiks / treenitud menataalsed võimed,
poleks suutnud seda märgata, olgu siis meeltega või mingi seadme
abil. See oli näo ja selle ilme konstrueerimine meelte antud
kontuuride põhjal...”, lk. 193.
“...
Vale on sed aparem, mida lähemal ta on tõele, ja tõde ise, kui
teda kasutada saab, on parim vale.”, lk. 195.
“...
Sa alahindad põhjalikkust, millega müstitsism võib ratsionaalsuse
varjutada.”, lk. 201.
“...
Müüt või legend ei teki tühjusest. Midagi ei teki tühjusest ega
saagi tekkida. Müüdi taga on tõetuum, kui moonutatud tõde ise ka
ei poleks, seepärast tahaksin rääkida ka tõest...”; lk. 208.
“...
kuid kõigel on alati sotsiaalne inerts, isegi tehnoloogilisel
progressil.”, lk. 224.
“...
Mul on annet peaaegu eimillegi põhjal õigete järeldusteni jõuda.
See on veendumus,
mida ma tunnen, kui mul on õigus -- // Nad tahavad minult midagi –
ja sedavõrd, et riskivad selle nimel oma olemasoluga.”, 233.
“...
võimu võrdlemist võimega sündmusi suunata // lihtsalt haritud ja
arenenud mõtte jõuga suutsid nad / viisil, mis välistas
pealtkuulamise. // See oli nähtsmatu ja tajumatu võrk, mis hoidis
väheste valitute kaudu koos kogu maailma.”, 255.
“...
Kogu inimkond võib jagada ühist hullumeelsust ning elada ühises
kujutelmas, viibides samal ajal ühises kaoses. Vastupidist ei saa
tõestada, kuid meil ei ole muud valikut kui oma meeli usaldada.”,
lk. 267.
“...
ära õppinud telepaatia kunsti. Teate, see on
kunst. See on inimesele kaasa sündinud, kuid nõuab väga hoolikat
ja keerulist arendustööd. Kulub mitu põlvonda, ets elle täie
potenstiaalini jõuda... // Juba ammu tegid telepaatilised võimed
meid teadlikuks ühisteadvusest...”, lk. 296.
____________________________
(28.
03.`09.)
ISAAC
ASIMOV: FOUNDATION AND EARTH”, “ASUM JA MAA”;
// Tõlkinud: Jaanus Õunpuu, 2001, OÜ “Eesti Raamat”; //
Copyright Laws: 1986; “Doubleday & Company, Inc. Garden City“,
NEW YORK, 1986. a. Lk.: 7-397.
“...
Me tahame teha seda, mi son õige -- mitte ilmtingimata seda, mis
näib õige, vaid seda, mis on objektiivselt õige, kui sellist asja
nagu objektiivsus on üldse olemas. Sinul näib olevat objektiivselt
kõige rohkem õigus, nii, et me juhindume sinust.”, lk. 56.
“...
Alati leidub inimesi, kes vastandavad oma meele üldisele
mõtteviisile ja kes on piisavalt jultunud, et tunda, nagu oleks
ainuüksi neil õigus ja teistel mitte, lk. 109.
“...
Ma tunnistan ainult seda, mida olen sunnitud põhjendatult
usaldusväärsete tõendite varal tunnistama, ja pean seda tunnistust
ajutiseks kuni uute tõendite ilmumiseni.”, lk. 115.
______________________________
SUVI
2009 a. D. Raplamaal.
______________________________
(15.-16.
07. ´09.)
JÜRI
SAARMA:
“PSÜHHIAATRIA MINEVIK JA TÄNAPÄEV”. Tallinn,
1982. Kirjastus: “Valgus”. Lk.: 3-160.
“...
Psüühikahäired on alati olnud inimtunnetuse üks kõige keerukam
valdkond. // ... vaieldi küsimuse üle, kas psüühikahäirete
uurimine ja nende korrigeerimine kuulub teoloogide, filosoofide,
juristide või meedikute kompententsi.”, lk. 3.
“...
psüühikahäirete ärveust tekitava salapärasuse suhtes. // Pole
kahtlust, et inimaju tegevuses on häireid esinenud sellest saadik,
kui inimene üldse maakeral eksisteerib. // Inimesel on tulnud nii
indiviidina kui ka inimgrupina juba iidsetest aegadest kokku puutuda
psüühikahäiretega...”, lk. 4.
“...
Iidsetest aegadest on psüühikahäireid nende mõistetamatuse ning
salapärasuse tõttu seostatud ebamaiste müstiliste jõududega.”,
lk. 5.
“...
Psüühikahäiretega haigete raviks kasutatavad vahendid on pikkade
aegade jooksul olnud küllaltki tagasihoidliku efektiivsusega.”,
lk. 7.
“...
Paratamatult kerkis ürginimese teadvusse küsimus: kust tuleb kõik
hea ja kust kõik halb, kas ei ole kuidagi võimalik neid mõjutada
?”, lk. 9.
“...
hävitab kõik oma teel – kas ei ole nende nähtuste allikaks mingi
eriti võimas vaim ? Ürginimese primitiivses kujutluses sai kogu
loodusest elav jahingestatud olevuste maailm. // Abstraktseid,
mitteesemelisi nähtusi käsitas ta olenditena, personifitseeritutena
vaimudeks, jumalateks või deemoniteks.”, lk. 10.
“...
Ürginimene omistas vaimudele samasugused tundmused ja samasuguse
reageerimislaadi, kui ta koges iseenda juures.”, lk. 11.
“...
kujunes vaimudega suhtlemine kindlate isikute – sugukonnatarkade,
schamaanide ja nõidade ülesandeks.”, lk. 12.
“...
Neis nähti võimsate kurjade vaimude ja deemonite pahatahtlikkuse
väljendust. // Mitmesuguste psüühikahäirete esinemised
ürginimesel on tänapäeva teaduse andemil vaieldamatu tõsiasi. //
... järsku muutub rahutuks, on hirmunud, ajab segast juttu, näeb
viirastusi, karjub, püüab end kellegi eest kaitsta, kuhugi
põgeneda... /// kes hakkab / naeru lagistama, laulu möirgama, või
/ kes muutub passiivseks ja masendatult kurvameelseks /või / kes
muutub kurjaks ja tungib kallale oma kaaslastele, neid alusetult
süüdistades tema nõidumises...”, lk. 13-14.
“...
olles kasutusele võetud paljude põlvkondade erksa tähelepanuvõimega
schamaanide praktiliste kogemuste alusel. // .... mis pidid
deemonitele näitama kui võimsaks vastaseks schamaan neile oli.
Kõiki neid ürgseid rituaale võib veel tänapäevalgi kohata
primitiivsete rahvaste kommetes.”, lk. 15.
“...
Selline müstiliste võimete oreool oli omalt poolt oluliseks
täiendavaks teguriks schamaani sugestiivsete seansside efekti
tõhustamiseks.”, lk. 17.
“...
Religioosetesse tõekspidamistesse sulas ka käsitus
psüühikahäiretest kui deemonite sissetungist inimesesse.”, lk.
18.
“...
Praktiliselt tsivilistsioonist mõjutamata suguharu on säilitanud
oma ürgse usundi...” (sic!), lk. 19.
“...
Nõid korraldab haigete grupiga süstemaatiliselt rituaalseid
tseremooniaid ... // ning kompleksne grupiviisiline ravikuur annab
õige tihti häid tulemusi...”, lk. 20.
“...
on arusaamine psüühikahäiretest läbi teinud pika ja keerulise
arengutee, kord müstikast vabanedes, kord taas tema kütkeisse
langedes, kord asendade maagilised rituaalid ratsionaalse
ravimenetlusega... // Ürgühiskonnas olid hõimu targal või
schamaanil mitmekesised ülesanded täita. Oma maagiliste võimete
ning oskuse tõttu lävida vaimude maailmaga kujunes ta suguharu
universaalseks nõuandjaks või vaimseks juhiks. // varjatud võimu
...”, lk. 21.
“...
psüühikahäirete teooria ja psüühiliselt haigete ravimise
praktika arengulugu.”, lk. 23.
“...
Hippokrates (u. 460-377 eKr.) oli esimene teada olev arst, ke selgelt
ja kindlalt deklareeris, et inimese psüühika on ajuteegvuse avaldus
ja et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest.”, lk. 27.
“...
suurenenud aktiivsust, kõrgendatud meeleolu ja suurusemõtteid. //
... tähelepanekuid psüühikahäirete laadi seostest haige isiksuse
põhijoontega.”, lk. 31.
“...
Psühhiaatrias toimus aga koguni tagasilangus ürgühiskonna
schamanismile, ehkki veidi teistsuguses rüüs.”, lk. 33.
“...
Muhamedi järgi on psüühiliselt haiged inimesed jumalale
meelepärased olevused, kelle suu läbi peavad harilikud inimesed
tõtt kuulda saama.”, lk. 34.
“...
siis psüühikahäirete käsituses toimus ristiusu kriku võimutsemise
perioodil täielik tagasilangus demonomaaniasse ja schamanismi.”,
lk. 38.
“...
13. sajandil deklareeris / Aquino Thomas (1225-1274), et inimese
vaimsed jõud on jumalast antud, on sõltumatud kehast ja maistest
teguritest ning psüühikahäirete vastu aitavad seetõttu üksnes
usulised abinõud, jumala abi.”, lk. 39.
“...
haige ei taha rääkida / haige kõneleb palju, kuid jutul pole mõtet
/ haige kõneleb asjadest, mida ta ei saa tegelikult teada, kõneleb
võõraid keeli, laulab ... / ennustab tulevikku või teeb midagi
muud üleloomulikku.”, lk. 41-42.
“...
siis saab selleks olla ainult kurat ise. Sel juhtumil on aga
vaimuhaige hoopis nõid, ta on kuradiga kokkuleppe sõlminud. // ...
saades selle tasuks nii materiaalseid hüvesid kui ka võimu ja
õiguse käsutada deemoneid ja kõiki kurje jõude. /// Igale nõiale
on varutud sobiv deemon konkubiiniks, et rahuldada nõia liiderlikke
himusi.”, 45-46.
“...
´kes oma meheliku ilu ja elujõuga oli linnakese naiste lemmik ja
unistus.”, lk. 49.
“...
Tänapäeva hüsteerilistelt haigetelt ei kuule me enam midagi
deemonitest, küll aga lendavatest taldrikutest ja
kosmosetulnukaist.”, lk. 52. (Ufo, Valee, Jung !), lk. 52.
“...
Psühhiaatria uusaegne areng algas 18. sajandi lõpul tema
tagasipöördumisega arstiteaduste rüppe. Tervenist 13. sajandit oli
möödunud / olidarstid psühhiaatria valdkonnast välja lülitatud,
selle olid hõivanud ristiusu vaimulikud ning hoidsid seda kiivalt
oma valduses. // Tagajärjeks oli psühhiaatria teadusliku arengu
täielik seisak, psüühiliselt haigete kohtelmises ja ravis ga
tagasilangus ürgaegselt primitiivsesse eskortsismi.”, lk. 56.
“...
Chiarugi / jaotab psüühikahaigused kolme liiki (melanhoolia e.
osaline vaimuhaigus, mania e. täielik vaimuhaigus ja amentsia e.
intellekti ja tahte ebanormaalsus).”, lk. 65.
“...
Griesinger / Ta avaldas oma aja kohta otse hämmastavalt uudseid
psüühliste protsesside olemust käsitlevaid seisukohti.”, lk. 74.
“...
kes süstemaatiliselt tegeles aju / uurimisega mitemsuguste närvi-
ja vaimuhaigustega seoses. tema põhjalikkus ja originaalsus selles
valdkonnas ilmnes...”, lk. 75.
“...
oli nende ravi väga madal efektiivsus. Kogu 19 sajandi jooksul ei
tulnud psüühiliselt haigete ravimseks kasutusele ühtegi vahendit,
mis oleks märgatavalt suutnud mõjutada haiguse sümptomaatikat ja
kulgu.”, lk. 82.
“...
19. / Sajandi teisel poolel hakati psüühiliselt haigete ravis
kasutama ka üldmeditsiinis juba efektiivseks osutunud
elektroteraapia vahendeid, kuigi need psühhiaatrias nii
tuelmusrikkaks ei osutunud.”, lk. 85.
“...
Mesmeri (1734-1815) fantaasiarikkahüpoteesiga “loomsest
magentismist” // ... neid fenomene käsitas kui unetaolist
seisundit / hüpnoos/ et selle spole midagi maagilist ega müstilist
...”, lk. 86.
“...
/20/ Sajandi algusest peale hakkas psühhiaatriotele üha suuremaks
probleemiks kujunema skisofreenia. // Skisofreenia kulgeb enamasti
õige raskete psüühikahäiretega, põhjustades haige täielikku
väljalangemist mõtestatud elust...”, lk. 94.
“...
kasutama elektrivoolu (ajukoljut läbib väga lühiaegne nõrgendatud
vahelduvvoolu impulss).”, lk. 99.
“...
Elekterkonvulsioonravi nii oma originaalsel kujul ... / ... on
kaustusel ka tänapäevases psühhiaatrias, eeskätt raskete
depressiivsete psühhooside all kannatavate haigete kiireks ning
tõhusaks abistamiseks.”, lk. 100. (sic!)
“...
Õige vartsi pärast sõja lõppemist sai aga psühhiaatrias alguse
uus etapp, mis on tuntud psühhofarmakoloogia ajastu nime all. See
etapp kestab edasi veel tänapäevalgi. // ... ained, mis avaldasid
kas rahustavat (uinutavat) või siis erguatavat (stimuleerivat)
toimet.”, lk. 101.
“...kui
tagasilanguse avaldus eelajaloolise inimese või koguni ahvi
käitumislaadi tasemele.”, lk. 107. (sic ! endised)
“...
et geniaalsusel on väga tihe seos psüühikahäiretega, sest nad
esinevad sageli koos.”, (Lombroso), lk. 108.
“...
Varsti leidis Freud, et eriti huvitavat materjali sisaldavad haigete
unenäod, ta töötas välja oma originaalse läsitluse unenäo
sümboolikast....”, lk. 110.
“...
Muundunud e. sublimeerunud kujul // ... uenägude sümboolika
käsitlus on eredaks näiteks tema ülimalt rikkast fantaasiast.”,
lk. 112. (Freud)
“...
ei ole teaduslik kontseptsioon, vaid fantaasiarikas mütoloogiline
käsitus, mida võib samastada maailmavaatega või koguni
religiooniga. Muide, Freud ise märkis mitmel pool, et tema vaateid
peab uskuma, neid kuidagiviisi tõestada ei ole võimalik. //
“ratsionaalse usundina”., lk. 115.
_____________________________
(25.-31.
07. ´09.)
AADO
LINTROP: “ŠAMAANIRAAMAT.” Tartu,
1995. Kirjastus: “Ilmamaa”. Lk.: 5-180. [+ fotod ja värsid.]
“...
1980. aastal ilmus New Yorgis Michael Harneri raamat “Šamaani
tee”, mis sai neošamanismi peamiseks käsiraamatuks.”, (“The
Way of Shaman”), lk. 15.
“...
Põhja-Euraasia šamanismile. // ... just Siberi šamanism, aga mitte
Põhja-Ameerika või kogu maailma oma.”, lk. 16.
“...
šamaaniks-saamise lugu, mis koosneb peamiselt traditsioonilisse
jutuvormi surutud pärimuslikult kontrollitud nägemustest ja
elamustest, mida ta väidab end kogenud olevat initsiatsiooniperioodi
ajal;”, lk. 17.
“...
Ake Hultkranzi šamaanimääratlust: “Šamanismi all mõistan ma
šamaani ümbritsevat usundilist konteksti ja kultuurilist
institutsiooni ...”, lk. 18.
“...
Üldjoontes on kaks šamaanikssaamise viisi. Ühe puhul peab inimene
kõigepealt omama vastavat soovi, seejärel aga tegema üht-teist oma
soovi täitmiseks.” // Pärast seda saab talle selgeks, kas ja mil
viisil ta saab šamaaniväe. // Põhja-Euraasia rahavaste puhul tuleb
kõnelda peamiselt nn passiivsest šamaanikssaamise viisist...”,
lk. 19.
“...
Sageli kaasnesid šamaanihaigusega tõsisemad hälbed: sagedased
minestused, krambihood, nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid.” //
“... ei kiirusta väljavalitu ise ega ta omaksedki vaimude tahet
täitma, sest šamaanikutsumust loetakse Põhja-Euraasias üldiselt
mitte soovitud kingiks, vaid raskeks koormaks, millega seotud rohked
kohustused ei kaalu üles sellest tulenevaid hüvesid.”, lk. 21.
“...
Inimkäitumist uurinud teadlased on rõhutanud, et see, kas mingit
käitumisviisi või seisundit peetakse antud ühiskonnas nomraalseks
või patoloogiliseks, sõltub suuresti kultuurist. Erinevatel
juhtudel esinevad seestumismuslikud seisundid on paljudes kultuurides
positiivselt väärtustatud.”, lk. 26.
“...
On ju šamaanihaiguse sümptomid väga sarnased mitmete vaimuhaiguste
omadega. // “.... et kuigi tundlikum närvikava võib soodustada
šamaanikssaamist, pole siiski ühtki vaimuhaigust, mille põdemine
inimese šamaaniks teeks.” (Siikala 1978), lk. 27.
“...
kusjuures vägeva šamaani hinge kasvatatakse viletsa omast
kauem...”, lk. 45.
“...
(Saamide kohta, 1673.) “Iga kord, kui saatan näeb, et sellised
inimesed võivad ta headeks teenriteks saada, saadab ta neile juba
lapsepõlves haiguse, mille ajal näitab neile igasuguseid pilte ja
nägemusi, millest nad vastavalt vanusele õpivad seda, mis käib
nõiakunsti kohta. // ... ja näitab neile suuri nägemusi, millest
nad õpivad veel rohkem seda kunsti... // ... nägemusi, millest nad
õpivad kõike seda, mis on vajalik nõiduse täielikuks tundmiseks.”
(Schefferus, 1956: 122), lk. 46.
“...
tuvumine šamaanimaailmaga. See on šamaanilugude võib-olla kõige
tüüpilisem motiiv, sest kaasneb peaaegu iga šamaanihaigusega”;
lk. 50.
“...
On veel vähemalt üks liik lugusid, milles esinevad tulevase šamaani
nägemustega sarnased motiivid. // ... nii võib neidki pidada
muistenditeks, ainult et tänapäevasteks. Need on lood tulnukatega
kohtumisest, ruumilendudest, meie hulgas elavatest erilise
vahendajamissiooniga “täheinimestest” jne.” // Pärast seda
kui ufonaudid on väljavalitu tagasi koju viinud, avastab too endal
mitmesuguseid üleloomulikke võimeid. Sageli jääb ta tulevikuski
nn kontaktisikuks, kellel on tulnukate sõnul täita eriline
ülesanne.”, lk. 55.
“...
Sarnasus kaht liiki lugude vahel on liiga suur selleks, et seda
juhuslikuks pidada. Ent ufodega kontakte omavad inimesed pole
klassikalised seestunud. harilikult ei vaeva tulnukad neid ega
kontrolli nende käitumist.” // Nagu seestumus, nii on ka paanika
ja massipsühhoos teadvuse muutunud seisundid (Walker 1972: 11-12) //
... kuidas kujuneb teadvuse muutunud seisund.”, lk. 56.
“...
et seisundit, milles kummitusi ja kodukäijaid nähakse, võib pidada
“piisavalt suureks kõrvalekaldeks isikupäraste kogemuste või
psüühika funktsioneerimise vallas, (Ludwig); // Üldistatult võib
öelda, et normaalne virge teadvus eeldab teatud tasakaalu kõigis
inimpsüühika valdkondades.”, lk. 58.
“...
et sageli kujundavad teadvuse muutunud seisundiga kaasnevat ajutist
orientatsiooni mitemesugused usundist lähtuvad arusaamad ja
ettekujutlused. Veelgi enam, seda ajutist orientatsiooni võib sageli
nimetada muistendite reaalsuseks...”; lk. 62.
“...
Maailm on põhja poole kaldu. Eesti keeleski tähendab põhi
nii ilmakaart kui seda, mis piirab midagi altpoolt. // Samamoodi
aitavad maailmaga seotud uskumused tulevasel šamaanil kujundada
teadvuse muutunud seisundi puhul toimivat ajutist orientatsiooni ehk
muistendite reaalsust, mille kohaselt tulevane šamaan tõlgendab
ümbritsevat reaalsust ja oma nägemusi šamaanimaailmana.”, lk.
80.
“...
Kõigi šamaanilugudes on rõhutatud asjaolu, et omal jõul ei suuda
schamaan midagi. Teispoolses ilmas liikumiseks ja üleloomulike
olenditega suhtlemiseks (ja võitlemiseks) peavad tal olema
abilised.”, lk. 90.
“...
Igal šamaanil oli abivaimudest vägi, kes kaitses šamaani ja tema
teid kurjade vaimude eest, samuti olid tal abivaimudest luurajad...
// Igal šamaanil olnud ka kaks müütilist naist –“, lk. 94.
“...
Altai šamaani abivaime on samuti võrreldud väehulgaga,... // See
moodustab otsekui soomusrüü ning teenib šamaani sõjarelvadena”
(Potapov 1991:69). // “Põhja-Euraasia rahvad kujutasid šamaaniväge
ette mitte üla- või allilmast lähtuva abstraktse jõuna, vaid
kaitse- ja abivaimudest koosneva väe(hulga)na, kus ülesanded eri
vahel olid jaotatud vastavalt nende oskustele ja võimetele nagu
pärissõjaväeski.”, lk. 98.
“...
kuidas väljavalitu muutis esialgu vaimse hälbena esinenud
seestumusliku seisundi täielikult kontrollitavaks
institutsioneeritud käitumiseks. // Šamanistlik traditsioon oli
see, mis tõlgendas teatud liiki vaimsed hälbed kui väljavlitust
naing andis tervenemiseks vajaliku käitumismalli ehk teisisõnu –
tänu teatud usukompleksile teadis inimene, et šamaanihaigusena
ilmnev seestumuslik seisund on üks šamaanikssaamise
tingimustest...”, lk. 124.
“...
Šamaaniekstaasi hüpnotiseeriva toime tõttu kogesid juuresviibijad
sageli müstilisi hallutsinatsioone ja tundsid ennast aktiivsete
osalistena šamaani toiminguis.”, lk. 141.
“...
indiviidile mõjuv väline surve ning tema enda teadlikud või
alateadlikud motiivid loovad mitemsugustele religioosetele
kujutelmadele toetudes ego allsüsteemi, mis ongi inimest valdav
üleloomulik olend.” // “... muistendite
reaalsus. See
on teadvuse muutunud seisundi korral üldist reaalsusorientatsiooni
asendav süsteem, mis lähtub pärimuslikul teel edasiantavatest
usundilistest kujutelmadest.”,
lk. 155.
_______________________________
(02-22.03.
2010.)
V.
Pronnikov. J. Ladanov:
“Jaapanlased.” Etnopsühholoogilised visandid.”” //
Tallinn 1992. Kirjastus: “Olion”. Lk.: 5 – 299. // C: Moskva
1985.Tõlkinud: Jüri Pärni.
“...
ja India ja Hiina tüüpi maadele (stabiilne, kuid võõramaistele
mõjudele äärmiselt vastumeelselt järele andev suletud tüüp.”,
lk. 30.
“...
tuleneb jaapanlaste arvates nende sallimatusest abstraktsioonide
vastu. Ka filosoofia all ei mõisteta Jaapanis seda, mida mõistetakse
Euroopas või Ameerikas. Et tungida asja olemusse, peab eurooplane
objektist eemalduma, seda abstraheerima ja vaatlema eemalt. // ...
üle võtnud hiinlastelt, kelle mõtlemine paistab silma hämmastava
konkreetsuse poolest. // ... “mõned näited Sun-zi sõjakunsti
traktaadist: “Rünnak on otsekui muna purustamine kiviga”;
“Vägevus sarnanaeb vibunööri pingutamisele, löögi suund on
otsekui noole lendulaskmine”; selle mehe vägi kes saadab teisi
võitlusse...”, lk. 31.
“...
Sajandite jookusl on jaapanlastele sisendatud, et kuigi maine võim
ei käi iialgi üle Taeva Seadustest, mis on maistest vägevamad, ei
ole mõistlik ka viimaste vastu mässu tõsta.”, lk. 33.
“...
Lao-zi mõtete sisu: “Oska peatuda: oskad peatuda, väldid ohtu”;
“Märka lõppu nagu algust ning su teod ei purune”... // “ ..
mõistmine, et ei tohi soovida enamat, kui saatusest määratud” //
“... jaapanlaste karakteris ja nende maailmavaates ilmneb selgesti
fatalism.” // “Fatalism ja ettemääratuse irratsionaalne
tunnetamine ilmnevad kõige erinevamates eluiseaalides ning paljude
juhtumite taga näeb jaapanlane varjatud jõude.”, lk. 35.
“...
elutingimused kujundasid neil tunnetamisvõime avaldumise erilise
stiili.”, // “Jaapani budismile on võõrad igasugused
abstraktsed konstruktsioonid. Seda iseloomustab lihtsus, konkreetsus
ja lakoonilisus.”, lk. 37.
“...
kontseptsiooni kohaselt on kõik elav maailma enesearengu tagajärg:
maailm tekkis iseenesest ta on hea ja täiuslik.”, lk. 51. HEGEL!).
“...
hakkasid ka ürgsed schamaani- janõiatavad mõningaid ühiseid jooni
omandama.”, lk. 52.
“...
Nad ususvad, et / vaim annab neile jõudu. Seepärast peavad /
inimesed end nõidadeks ja selgeltnägijateks, kes suudavad ennustada
tulevikku.”, lk. 54.
“...
Inimesed pöördusid palves / poole, et ta kaitseks neid õnnetuste
ja hädade eest ning kindlustaks nende heaolu.” // talle joodetakse
saket...” (sic!!), lk. 55.
“...
kurjade vaimude peletamiskultus (lahtisaamine igasugustest mustadest
jõududest – kuraditest, vetevaimudest, mardustest jne)., lk. 58.
“...
“Tehke endast valgus. Olge endas kindel ja ärge sõltuge teistest.
Tehke minu õpetusest endale valgus.” (Buddha) lk. 61.
“...
psüühilise regulatsiooni omalaadseks süsteemiks...”, lk. 64.
“....
Kui budismi võib pidada käitumise reguleerimise
individuaal-psühholoogiliseks süsteemiks, siis konfutsianism on
eetikale tuginev kõlblussüsteem, millel rajaneb inimese käitumine
ühsikonnas.”, lk. 66.
“...
Religioonide regulatsioonifunktsioon on Jaapnis võib-olla isegi
tugevam, igal juhul aga mitte sugugi nõrgem kui Läänes.”, lk.
75.
“....
Kui jaapanlased tahavad eurooplastele etteheiteid teha, kritiseerivad
nad tavaliselt “naisekultust”. Läänt valitseb õrnem sugu,
väidavad jaapanlased.”, lk. 77.
“...
Kasvatuse peamine ülesanne on õpetada mõistvat suhtumist teiste
tõekspidamistesse ... // ja loob ühteaegu tingimused, mis
pidurdavad egotsntristlike iseloomujoonte kujunemist.”, lk.86.
“...
jaapnalased on saatuse tujudega harjunud. Igasugusesse isiklikku
kahjusaamisesse või kotusesse suhtuvad nad hämmastava rahuga...”,
lk. 97.
“...
Z e n i struktuuris tuleb näha nii religioosset alust,
elufilosoofiat, kui ka sotsiaalpsühholoogilisi kihistusi...”, lk.
123.
“...
Kuid selleks on tal vaja lahti öelda formaalloogilisest mõtlemisest
ja üle minna alateadlikule assotsiatiivsele mõtlemisele... // ...
toimuda valgustumine – olemise mõtte äkiline tabamine.”, lk.
124.
“...
Z e n i õpetamine on tegelikult teatud kindla eluviisi õpetamine.
Didaktilises plaanis kujutab see endast kehaliste ja vaimuharjutuste
kompleksi. // Selles plaanis sulab z e n i kunst ühte olemise
filosoofiaga.”, lk. 128.
“...
Jaapani võitluskunstid on oma olemuselt unikaalsed. Nad kujunesid
välja tõeliselt rahvuslike võitlussüsteemide baasil ning said aja
jooksul tunda mitmesuguseid mõjutusi, mis lähtusid Hiinast, Koreast
ja Indiast.” // In andmeid Vana-Hiinas eksisteerinud mõnedest
saljastest võitlusviisidest.... // Hiinas aavutasid relvata
võitlusviisid täiuslikkuse VI sajandil. // Ratsionaalne jooga
nõudis võitlejalt ennekõike mõttetööd.”, lk. 137.
“...
A i k i d o (enesekaitse). Aikido kujutab endast ühte võitluskunsti
liiki, mida põhiliselt kasutatakse enesekaitseks. // Tema eesmärgiks
on on kallaletungi tõrjumine kätega haarates, kusjuures vastase
liikumisimpulssi suunataks eselliselt, et ta kaotaks tasakaalu. // A
i k i d o mõte on sõnastatud reeglis: “Põikle kõrvale hoopid
eeest ja hoia vastast nii, et ta ei saaks neid sooriatda.”, lk.
140.
“...
Põhiliselt on see s e i k a – t a n d e n metoodika, s.t.
tähelepanu konsentreerimine kõhu allossa.” // Tingrefleksi reegli
järgi kujuneb visa treeningu tulemusena mõtte ja liigutuste vahel
kindel seos, mis vajalikul hetkel hakkab toimima alateadvuslikul
tasandil.”, lk. 141.
“...
K a r a t e kuulub vaimate võitluskunstide hulka. // Gishin
Funakoshi (Shotokan). // “... on selle skunstiliigis oluliseimaks
hingamismeetod, mis on üle võetud Indiast, sujuvad liigutused, mis
pärinevad Hiinast ja puhtjaapanlik võitlusasend.”, lk. 142.
“...
et õige hingamine, nagu ka k a r at eg a tegelemine üldse, mõjub
vaimule ja kehale soodsalt... // ... kasvatab selliseid tahteomadusi
nagu enesekindlus, enesevalitsemine ja julgus.”, lk. 143.
“...
Ennetamise printsiip suunab K a r a t e-võitleja teadlikult välja
töötama alateadvuslikke reageeringuid vastase ennetamiseks. // K a
r a t e- võitleja kiatsetegevus pole instinkt vaid alateadvusliku
teadvustatud realiseerimine.”, lk. 145.
“Nähtavasti
... on looduse mitmekesisuse ja ülevuse sümboliks pigem asümeetria
kui sümmeetria.”, lk. 150.
“...
haiku // kinnistada jaapanlaste ideid alateadvuslikust kui juhtivast
e´luprintsiibist.”, lk. 155.
“...
--- harmoonilise hingestatud ilu kõrgeim vorm. // z e n i
doktriin, mis aitab sulandada subjekti ja objekti...” ,lk. 156.
“...
tekitas aistingu ilust, mille mõtet sai tabada reaalsust
filosoofiliselt mõtestades.”, lk.163.
“...
– see on ilu kummardamine argipäevade halluses.”, lk. 165.
“...
Siit johtub üks põhilisi järeldusi: “on vaja suhelda”., lk.
200.
“...
järgides seejuures alati “laitmatu väljaõppe printsiibist”
tulenevaid nõudmisi.”, lk. 142.
___________________________________________________
Ursula
K. Le Guin: “Meremaa võlur”. Meremaa
trioloogia I. osa. // “A Wizard of Earthsea” // “Earthsea
Trilogy I” // Penguin Books Ltd., Harmondsworth, Middlesex,
England. // C: 1979 // kaart, 1968. // Tõlkinud: Krista Kaer, //
Tallinn, 1994, // Kirjastus; “Kunst” // Lk. : 4-158.
“...
esimene samm teel, mida mööda ta käis terve oma elu, maagide
teel... // Aga neid esimesi samme astudes näis olevat tegemist laia
ja rõõmsa teega.”, lk. 7.
“...
tõestaski ta esimest korda, kui suur vägi temas peitub.”, lk. 8.
“...
Aga üksnes vajadusest ei piisa väe vallandamiseks: tarvis on
teadmisi.”, lk. 10.
“...
Maagiks sündinu vaimu on ohtlik pimeduses hoida”. , lk. 14.
“...
valmis otsekohe nii hea sõna kui pilkega vastama... // uinus ja
ärkas, täis rõõmu...”, lk. 26.
“...
võib maailma tasakaalu rikkuda. See vägi on ohtlik. See on väga
hukatuslik. See peab järgnema teadmistele ja teenima vajadusi. Küüla
läitmisega kaasneb vari...” , lk. 39.
“...
Nende vahel allus kõik tema korraldusele, tema käsule. Ta seisis
maailma keskmes.”, lk. 53.
“...
Aga õigus on hoopis see, et sedamööda, kuidas inimese tegelik vägi
kasvab ja teadmised laienevad, läheb tee, mida mööda ta käia
saab, üha kitsamaks, kuni ta lõpuks ei vali enam midagi, vaid teeb
täielikult ja jäägitult seda, mida ta peab tegema...”, lk. 63.
“...
ning jõud pööratakse selle enda kasutaja vastu.”, lk. 65.
“...
Ma ei teadnudki, et inimesed nii noorelt oma väe valitsejaks
saavad.”, lk. 78.
“...
et võlur võib tõtt rääkida küll varjatult või tõe ka hoopis
enda teada jätta, aga kui ta midagi ütleb, siis nii see ka tõesti
on. Selles seisnebki tema kunst.”, lk. 81-82.
“...Võluvõimetega
inimene veendub peagi, et vähesed kohtumised tema elus on
juhuslikud, toogu need siis head või halba. “, lk. 87.
“...Seda,
mida ei tunta, kardetakse. Aga sinul ei ole / midagi karta. Väetimal
mehel oleks küll. // Sinul on sündimisest saadik olemas vägi...”,
lk. 101.
“...Ta
tunneb oma isanda ära. Ta on sinu tulekut oodanud. Ta ootas sind
isegi enne, kui sa sündisid, ootas seda, kes suudab ta endale
allutada. / oma küsimustele vastama ning oma tahtmist tegema, on
võim määrata oma saatust; tema käsutuses on jõud hävitada iga
vaenlane, olgu ta siis surelik või teisest ilmast pärit,
ettenägemisvõime, teadmised, rikkus võim ja võluvägi...”, lk.
102.
“...ei
olnud ta sugugi vähem ilus, aga temas oli midagi nõialikku ja
metsikut.”, lk. 105.
“...
Nad lihtsalt tajusid seda, mida tema kindlalt teadis – ta seisis
neist kõigist eraldi, oli neist ära lõigatud, saatusest
märgistatud ning järgnes pimeduse sünnitisele...”, lk. 133.
“...
Valgus on vägi. Suur vägi, mille tõttu me olema soleme, kuid see
on olemas ka meie vajadustest sõltumatult, iseeneses. Päikesevalgus
ja tähevalgus on aeg ning aeg on valgus. Päikesevalguses, päevades
ja aastates on elu. Pimeduses võib elu valguse nime lausuda ja selle
nõnda esile kutsuda.”, lk. 141.
“...
See ei ole saladus. Arvan, et igasuguse väe allikas ja lõpp on üks.
Aastad ja kaugused, tähed ja küünlad, vesi, tuul ja võlukunst,
inimese käteosavus ja puujuurte tarkus tekivad kõik koos / on kõik
silbid ühes suures sõnas, mida lausub väga aeglaselt tähesära.
Pole olemas mingit muud väge. Mingit muud nime.”, lk. 142.
“...
sest kuigi nõid oli hullumeelne, oli ta ikkagi nende nõid.”, lk.
147.
“...
ei olnud kaotanud ega võitnud // -- inimeseks, eks tunneb tervet oma
tõelist olemust ning keda seetõttu ei saa kasutada ega valitseda
ükski teine vägi peale tema enda, ning kes elabs eega oma elu elu
nimel, mitte kunagi aga hävingu / või pimeduse teenistuses.”, lk.
157.
_____________________________________________________
Ursula
K. Le Guin:
“Atuani hauad”. “Meremaa triloogia II.” // “The Tombs of
Atuan”. “Earthsea Trilogy II”; //
Penguin Books Ltd., Harmondsworth. Middlesex, England. // C: 1979 //
C: kaart 1968. // Tõlkinud: Krista Kaer, Tallinn, 1994. Kirjastus:
“Kunst”. Lk.: 9-155.
“...
aga ometi näis ta täiesti rahulikult mõtlevat ja rääkivat. Kas
ei olnud ta seda tihti ennegi teinud?, lk. 40.
“...
Seal ei ole väljapääsu. Seal ei ole tagsiteed.”, lk. 42.
“...
Teda hoidis tagasi mingi aimus, et tema tahe või tema teadmised ei
ole veel piisavad. Aga võib-olla tahtis ta endale midagi varuks
jätta, midagi, mida oodata, midagi mis heidaks sära...”, lk. 53.
“...
Ta oli tundnud seda üksnes kuulmise, käepuudutuse, pimeudse
jahedate õhuvooludega määratletud paika; avarust, mõistatust,
mida ei olnud võimalik kunagi näha. Ta oli seda näinud ning
mõistatuslikkus oli asendunud mitte õuduse, vaid iluga, mis oli
veelgi suurem mõistatus kui pimedus:”, lk 67.
“...
sest Labürindil polnud ei algust gea lõppu. Seal võis üha kõndida
ja kõndida, kuhugi välja jõudmata, sest polnud kuhugi välja
jõuda. Labürindil ei olnud keset, ei olnud keerdkäigustiku
südamikku / ei olnud sel ka lõppu. Õiget suunda polnud olemas.”,
lk. 73.
“...
Ta meenutas kohti ja esemeid otsekui pime: näis, et ta leidis iga
varjatud paiga pigem tunde abil, ilma et oleks otsinud”, lk. 76.
“...
Nad on surematud, aga jumalad nad ei ole. Pole kunagi olnudki. Nad ei
ole seda väärt, et ükski inimhing neid kummardaks. // Neil ei ole
midagi anda. Neil ei ole loomisväge. Kogu nende vägi on suunatud
pimedusele ja hävingule.”; lk. 113.
“....
neile tuleb vastu hakata, oma vaim tugev ja kindel hoida. Seda
õppisin ma juba ammu. Aga siin, kus nad on nii tugevad, on seda
raske teha. Nad ei ole jumalad / Kuid nad on igast inimesest
tugevamad.”, lk. 120.
“...
Mees kuulus nende sekka, kelle vägi oli niisama suur nagu / jõud
ning sellega suguluses: ta rääkis lohedega ning ohjeldas oma sõnaga
maavärinat. // See oli väga imelik. Maailmas elamine, maailmas
olemine oli palju võimsam ja imelikum, kui ta oli uneski näinud.”;
lk. 133.
“...
Külalislahkus / lahkus võõraste vastu on väga suur asi. Tänust
muiugi piisab.”, lk. 142.
“...
ma lähen sinna, kuhu mind saadetakse. Ma järgin oma kutsumust. See
ei ole lasknud mul veel ühelegi maale kauaks jääda / Ma teen seda,
mida ma pean tegema. Ja sinna, kuhu ma lähen, pean ma minema
üksinda. // Ja kui sa peaks mind kunagi jälle vajama, siis kutsu
mind. Ma tulen. / Aga sinu juurde jääda ma ei saa.”, lk. 144.
“...
Vabadus on ränk koorem, suur ja kummaline raskus, mida vaimul kanda
tuleb. See ei ole kerge. See ei ole mitte kingitus, mida saab
kellegile anda, vaid valik, mis tuleb teha, ning see valik võib olla
raske.”, lk. 149.
______________________________________________________
TSITAADID
– 2010 -- MMX
______________________________________________________
(15.-16.11.
2010.)
JOHN
WINDHAM: Uhkaa syvyydesta“. // „The Kraken wakes“,
C: 1953.// Jyväskylä: 1978.// Kirjayhtymä. Helsinki. Lk: 5-235.
„...
kunnes viimein lopun ajan tulet kuumentavat merten vedet,
silloin
esni kerran ihmisten ja enkeleiden nähden
se
nousee pintaan karjuen ja valon tultaansa kuolee.“,
lk. 8.
„...
En mielelläni myöskään näkisi siitä unia, jos vain unieni
hallinta olisi vallassani. // Vaaran huomaaminen ja sen torjunta
eivät aina kuljee ilman muuta käsi kädessä. Oivalsimme varsin
pian atomien särkemiseenkin liityvät vaarat, emmekä silti
pystyneet tekemään paljonkaan niiden estämisekski.“, lk. 15.
„...
Kun poistetaan kaikki mahdoton, nii se mikä jää, oli
se sitten miten epätodennäkoistä tahansa,
on pakostakin totuus.“, lk. 25.
„...
kätki pettymyksensä tavanoimaiseen filosoofisen järkevyytensä.“,
lk. 35.
„...
Hänen toimintatapansa on eräänlainen sekoitus taitavaa
sakinpeluuta ja nuorallakävelyä, ja on kerrassaan nautinto seurata,
miten hän kulloinkin vastaa toisen odottamattomiin siirtoihin. Hän
ei juuri häviä.“, lk. 44.
„...
„teoroiden laatiminen ennen kuin on saatu taropeeksi ainiestoa on
erittäin paha virhe...““, lk. 63.
„...
kyse on vaistosta eikä järjestä. Itsesäilitysvietti vastustaa
pelkkää ajatustakin vierestä älystä...“, lk. 67.
„...
on etäisin alue. Sitä verhoaa, on aina verhonnut ja tulee verhomaan
pimeys, kunnes meret haihtuvat pois kuivan Maan yhä jatkaessa
ikuista kiertoaa avaruudessa elämän tarun ja ajat sitten päätyttyä
sen pinnalla.“, lk. 69.
„...
Jotkut kääntyvät rukoillessaan Mekan päin, minä ikuisesti kohti
sinun vuodettasi, Yasmin“. , lk. 133.
„...
jos uskoisin Jumalaan niin minua luultavasti pelottasisi nyt aika
tavallaa. Onneksi olen melko vanhanaikanen enkä Jumalaan kiitso
usko.“, lk. 146.
„....
mutta sen jälkeen minusta tuntui suorastaan kuin joukko kireitä
jousia olisi lauennut eri puolilla ruumistani. // Elämäni
yksinkertaistui suuersti. Tnsin raikastuvani ja puhdistuvani
sisäisesti, ja samaoin kasvavani ja muutuvani vähemmän
tuupitavaksi. Löysin uuden tasapainon.“, lk. 163.
„...
Elämä on kaikikissa muodoissaan taistelua; mitkä tasaväkisempiä
vastustajat ovat, sen kovempi kamppailusta tulee. Voimakkain kaikista
aseista on äly. Jokainen älykäs eliölaji hallitsee ja säilyy
siis elossa älynsä turviin: toinen yhtä älykäs kilpaileva laji
uhkaa jo pelkällä olemassaolollaan sen valtaa ja niin olleen sen
elämää. Jokainen älykäs laji on oma absoluuttinsa, eikä kahta
absoluutia voi olla olemassa yhtä aikaa.“, lk. 176-177. (Fr.
Nietzsche!).
„...
aivan kuin ajattelistte niiden olevan meistä alykkäämpiä. //
Vaikutelma on sellainen, että ne ajattelevat aivan eri tavalla kuin
me, niiden äly liikkuu toisilla linjoilla. Jos niin on, silloin on
kaiki vertailu mahdotonta ja sen yrittäminen johtaa vain harhaan.“,
lk. 178.
„...
Ei minulla ole mitää kovaa työtä vastan silloin kuin on toivoa.
Juuri toivottomuus oli liikaa minulle.“, lk. 234.
__________________________________________________
(19.-25.11.
`010.)
ERICH
MARIA REMARQUE: „LISSANBONI ÖÖ“. // „DIE NACHT VON
LISSABON“;
// Kirjastus: „PAF“, Tallinn, 1993. Tõlkinud: V. Tomberg. //
Köln-Berlin; C: 1963. // Lk.: 3-207.
„...
Õnn on suhteline asi. Kes seda taipab, on harva päris õnnetu.“,
lk. 10.
„...
mida nimetatakse eeskujulikuks abieluks – suhe kheinimese vahel,
kes on omaks võtnud, et teineteise arvestamine on mõnusa kooselu
põhialus.“, lk. 14.
„....
Läksin mõistlikkusest tundmusse, julgeolekust seiklusse, kainest
mõtlemisest unistusse. Olin täiesti üksi, kuid seekord polnud
üksiolekus vähimatki piina: selles oli peaegu midagi müstlist.“,
lk. 18.
„....
Mulle näis, nagu seisaksin oma elu keskpaigas; järgmine samm
nihtuab tasakaalu paigast, vaekauss hakkab pikkamisi vajuma, tuleviku
poole, täitudes üha enam hallusega, saavutamata enam iial
tasakaalu.“, lk. 69.
„...
Vihkamine on hape, mis hinge sööb, ükspuha, kas vihkad ise või
vihatakse sind. Ma olin seda oma rännuaastate jooksul õppinud.“,
lk. 88.
„....
Ergem eltunnetus varitseva hädaohu tõttu. Suurepärane tunne, kuni
oht ainult silmapiiril paistab.“, lk. 92.
„....
Lõunamaa on võrgutaja, ta pühib mõtted minema ja kroonib
fantaasia kuningannaks.“, lk. 97.
„....
oli omamoodi loogilisel ja poeetilisel viisil hull, don Quijote, kes
tahtis aja tuuleveskite vastu võidelda --- „, lk. 104.
„...
Algas hirmu, koomika, põgenemise, bürokraatia, meeleheite ja
armastuse troostitu ja ärev Odüsseia.“, lk. 125.
„....
Võib-olla nimetatakse meie aega kord iroonia ajaks... // mitte //
meie rohmaka asjastu, tehnika progressi ja kultuuri regressi ajastu
mittevabatahtliku ja parimal juhul õela või totra iroonia ajaks.“,
lk. 126.
„...
EI, ma ei leidnud jumalat. Ja mis me temaga ka peale hakkaksime, kui
me ta leiaksime? Siis me ei oleks enam inimesed, kui me seda
suudaksime. Otsida – see on midagi muud. // Sündmused toimuvad
iseenesest. Ole dpöördunud inimese naeruväärsest eraldatusest
tagasi kõige juhtuva nimetu seaduse alla...“, lk. 131.
„....
Moraali ja vastutuse mõisteid nende tuimas tähenduses ei olnud enam
olemas; kõrgemad, peaaegu eeterlikud seadused astusid nende
asemele.“, lk. 167.
„...
Tollal olin leidnud taas inimese, keda ma polnud tundnud ja ke soli
päev-päevalt mulle võõramaks jäänud ning lähedasemaks saanud.
// ... pimedus etundmatuid seadusi; ta ei tahtnud seda, ja tuli
tagasi, kuid ta ei kuulunudenam sel määral mulle....“, lk. 179.
„...
kuid siis saabusid jälle peaaegu ebamaised hetked, kus magusus,
lohutumatus, arukus ja armastus ilma keha ohjeldatavate piirideta
äkki nii intensiivseks muutusid....“, lk. 200.
_________________________________________________________
(26.11.-04.12.
´010.)
FRANCOIS-MARIE
AROUET --- alias: --- M. de
VOLTAIRE: „FILOSOOFILISED JUTUSTUSED“ .
--
„Zadig ehk Saatus. Idamaine lugu.“
--
Mikromegas. Filosoofiline lugu.“
--
Candide ehk Optimism.“
--
Juri Lotman: „Groteski ja filosoofia maailmas.“
Tõlkinud:
Tatjana Hallap ja Merike Riives. // Kirjastus: „Eesti Raamat“; //
Tallinn: 1979 // C: PARIS: 1828 // 1959// Lk.: 7-289.
„...
ja metafüüsikast teadis ta, mida on teatud kõikidel aegadel, see
tähendab väga vähe.“, lk. 10.
„...
kui filosoof, kes loeb seda suut raamatut, mille Jumal on meie silme
ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja
ülendab oma hinge; ta elab rahus; tal ei olemidagi karta inimeste
poolt...“, lk. 17.
„...
Kuid kummaline õnn võib peagi kaduda...“, lk. 29.
„....
ta kutsus endale appi filosoofia, mis oli teda alati avitanud; ta sai
sealt selgust, kuid ei mingit kergendust...“, lk. 38.
„...
Ta hing sööstis lõpmatusse ja vaatels meeltest vabanenuna
universumi kõigutamatut korda.“, lk. 42.
„...
on mingi üleloomulik salavõim... // Ma ei armasta
üleloomulikku....“, lk. 62.
„...
Iial pole õitsev noorusnii säranud, iial pole ilu veetlus nii
kütkestanud. // Ta oli anderikas ja tulvil häid omadusi.“, lk.
67.
„....
„Kui sind armastab kaunis naine“, ütles suur Zarathustra,
„rabeled siin ilmas alati keeulisest olukorrast välja.““, lk.
84.
„...
Teadmised, laitmatud elukombed ja vaprus on mulle ainult õnnetust
toonud.“, lk. 89.
„...
asjad ei lähe alati kõige targemate tahtmist mööda. // ... et
saatuse teed ei ole teada, ja et inimesed teeva dvea, otsustades
terviku üle, millest nad näevad vaid pisitillukest osa.“, lk. 93.
„....
Halvad on alati õnnetud... // Nad on selleks, et proovile panna
väheseid õigeid, ke son ilma mööda laiali pillatud, ja pole
olemas halba, millest ei sünniks head. // ... aga juhust ei ole
olemas: on vaid katsumus või karistus või tasu või
etteneägelikkus.“, lk. 95.
„....
ja ikkagi pesitseb meis mingi ebamäärane ihalus, mingi rahutus....
// ... ja et on olemas palju täisulikumaid olendeid.“, lk. 108.
„....
kas tal on olemas mõtlemisvõime, tahe, vabadus.“, lk. 116.
„....
et teie elu möödub kindlasti üksnes armastuses ja mõtsiklustes,
see ongi tõeline vaimuelu...“; lk 124.
„...
Kuis ee siin on parim võimalikkudest maailmadest, missugused on siis
need ülejäänud.“, lk. 148.
„....
Mis asi see optimism on? // Paraku on see pööran ekihk väita, et
kõik on hästi, kui tegelikult on kõik halvasti.“, lk. 195.
„...
lepiksin meelsamini tema filosoofiliste teostega.... // ... nägin,
et ta kahtleb kõiges, siis järeldasin , et tean niisama palju
kuitema ning võin rumal olla ka ilma võõra abita.“; lk. 228.
„...
sest ma olen ju lõppeks filosoof: ei kõlba oma vaadetest taganeda,
ning pole võimalik, et Leibnitz eksis, sest ettemääratud harmoonia
on üks ilusaimaid asju maailmas, niisamuti kui kõiksuse pidevus ja
subtiilne mateeria.“; lk. 242.
JURI
LOTMAN: „Groteski ja filosoofia maailmas“.
„....
Selle mehe vaimulaad on majesteetlik. Tema sõnad erutavad Euroopas
ning kuningad otsivad tema sõprust...“, lk. 261.
„...
et kohaneda barbaarsete seadusetga, vaid selleks, et kohandada neid
enda vajadustele“, lk. 269.
„....
Voltaire´i filosoofiliste vaadete lähtealus on võitlus dogmatismi
vastu. Dogmaatilist mõtlemist esindavad Euroopa filosoofias 18.
sajandi algul ühelt poolt keskaegne skolastika, teiselt poolt aga
Descartes´i ja Leibnitzi ratsionalism.“, lk. 277.
„....
Voltaire´i skepsis ei tähenda inimmõistuse ega teaduse taunimist.
Iga inimlik tõde on piiratud ja suhteline, kuid lõppkokkuvõttes,
summa
summarum
on mõistuse progress absoluutne. // Jumal andis maailmale ainult
algtõuke.“, lk. 282.
„...
Nii oma kaasaega kui ajalugu vaatab Voltaire enda ümber toimuvast
mitte midagi taipava inimese pilgul. Kõik tundub talle kummalisena,
kõik tekitab hämmeldust.“, lk. 285.
________________________________________________
(05.-
12. 02 `010.)
EDVARD
PETISCHKA: „VANAKREEKA MUISTENDID JA PÄRIMUSED“.
//
Tallinn, 1983 // Kirjastus: „Eesti Raamat“. Tõlkinud: Leo
Metsar. Lk.: 5-222. /// Tsehhoslovakkia// --„Stare fecke baje a
povesti“. // Albatros, Praha; // C: 1976.//
„....
ja alles oli jäänud ainult lootus. Haigused ja õnnetuse dolid kõik
välja lennanud ja alle soli jäänud ainult lootus.... // Seepärast
pääses teda ainult vähe laia maailma.... // Ainult lootust, üksn
s lootust oli inimeste hulgas vähe. See oli peaaegu tervenisti
Pandora laekasse luku taha jäänud.“, lk. 8.
„....
Me kõik teame ju ettekuulutust, et tuleb aeg, kus maa, meri ja
taevas plahvatavad põlema ja maailm hukkub leekides.“, lk. 12.
„....
kus uitasid nende varjud, ke spolnud maa peal head ega halvad
olnud...“, lk, 20.
„...
Sinu nimi saab surematuks. Seda maailmajagu, mis sind vastu võttis,
hakatakse sinu nime järgi Euroopaks kutsuma.“, lk. 23.
„....
Backhoseks ja Dionysoseks... // .... ja kõik ülistasid laulu ja
tantsuga elurõõmu. // .... läksid Dionysose juurde, et kiita
elu.“, lk. 28.
„...
Dionysose suur austaja. // Ise arvas ta enda kohta, et ta on ka
põhjatult tark, saab kõigest aru ja oskab kõige üle kõige
paremini otsustada.“, lk. 33.
„....
„Tagasi pöörduda ma ei saa.... // ma pean hävitustöö lõpule
viima.“, lk. 67.
„....
Vali mind endal eteejuhiks. Mina tean kõige meeldivamat teed. //
Mind kutsutakse Nauding / ja mul on sõpru kogu maailmas. // Kui sa
tahad välja paista, pead töötama rohkem kui teised ja pead endale
keelama seda, mida nemad endale ei keela.“, lk. 72.
„....
Ja maa peal elas tema surematu mälestus. Kõikjal seal, kus ta oli
seisnud õiguse eest, ülekohtu vastu, mäletati teda tänutundes ja
austati teda. Suust suhu rändas muistend vahvast ...// läbis ühe
sajandi teise järel kuni meie ajani. Ja ka meie anname selle edasi
tänasele päevale ja homsele....“, lk. 87,
„....
Hoolega hoidis ta kinni Ariadne lõngast ja jõudis selle abil
ohutult omade juurde.“, lk. 109.
„....
Üha uuesti teeb Sisyphos asjata seda tööd ja tema piin uueneb
pidevalt ega lõppe iialgi.“, lk. 114.
„....Trooja
sõda oli lõppenud ja mitte kellegile polnud see head toonud. //
Sõda oli lõppenud, aga kurjus, mis oli tekkinud, kestis edasi.“,
lk. 168.
„....
et Orestese hing rahu leiaks. Aga veel kaua kõlas erinnüste kurb
laul Orestese pea kohal, kaua laulsid nad talle nukralt tema teost.
// Erinnüste laul enam ei kõlanud. Aga kas suudab see, kes seda
kordki on kuulnud, seda täielikult unustada?“, lk. 176.
„...
Saatus, mille kohta vanad kreeklased suksuid, et see on jumalate
sepitsetud, hakkab oma mõju avaldama. // Näidend on tõsine,
traagiline, paljastab tumedaid ja salapäraseid jõude, mis
valitsevad inimelu üle. Ja salapäraseid jõude, nagu tolleaegsetele
inimestele tundus, oli palju.“, lk. 216.
__________________________________________________
(10.-11.
12. 2010.)
THEODOR
STORM (1817-1888): „DER SCHIMMELREITER“; //
„KIMMLIRATSANIK“. //
Tõlkinud:
Edla Valdna; // Kirjastus: Eesti Raamat“;// Tallinn: 1981;//
Klassikalise dlood. Lk.: 5-201. // C: 1888. a. D.
„....
et tarvitseb ainult mõnel kangemal ilmuda, kui sellele pannakse
omaks või süüks kõik seegi, mis ta eelkäijatele au või häbi on
teinud.“, lk. 16.
„...
Sina oled muidugi see Lüübeki imetark, kes kõike teab!“, lk. 18.
„....
Noh, kui inimene ei saa vihaselt tööd vihtuda, koguneb viha inimese
sisse!“, lk. 32.
„...
Ilmaelu, või õigemini see, mis temale maailma tähendas, sai talle
seda selgemaks...“, lk. 41.
„....
siis tõstis ta rahulikult silmad, millest vastu vaatas ta tasase
loomuse jõud, mis noorukile ostekui suverõõm hinge voolas. // ...
otsekui oleks äkki kevad kätte jõudnud.“, lk. 67.
„....
Tark tähelepanek ilusa neiu suust on alati kuulmist väärt!“, lk.
87.
„...
-- see käib meil mõlemal üle mõistuse. Ole ainult vait ja vaga,
sihukestest asjadest ei tohi hingatagi!“, lk. 110.
„...
Sa tead ju, et enamasti läheb odav ühtlasi kalliks maksma....“,
lk. 111.
„...
sest nii see paraku käib, isand: Sokratesele anti mürki juua ja
meie Jeesusu Kristus löödi risti! //... nagu mõne tubli mehe
tembeldamine kuradi käsilaseks ainuüksi sellepärast, et ta meist
peajao targem on, seda juhtub veel iga päev.“, lk. 196-197.
_______________________________________________
(12.--16.
12. 2010.)
BURCHARD
BRNJEES: „DIE RÄTSEL AUS DEM ALTERTUM“; //
„Muinasaja mõistatused“; //
Urania-Verlag-
Lepzig-Jena-Berlin;// C: 1980;// Tõlkinud: Boris Kabur; //
Kirjastus: „Valgus“; // Tallinn, 1988. Lk.: 3-143.
„....
Ainult kangelane, valitseja ning normist erinev schamaan suutis
teistesse regioonidesse tungida – nii nagu vaimud ja deemonid, ke
soma tasandilot inimeste maailma sisse tungides... // ... niisamuti
usti ka , et schamaanid ja kangelased tungivad loomaks kehastatunult
ülemistesse või allmaailma-valdkondadesse ning võitlevad
loomakujuliste koletiste vastu või vaigistavad neid...“, lk. 18.
„....
Kreeka ja rooma muinasteaduste tippsaavutseks oli umbe s8. Sajandil
e.m.a. Elanud Kreeka luuletaja kangelaseeposed „Ilias“ ja
„Odüsseia“., lk. 23.
„....
Saagas vohab vabalt fantaasia, mis paneb järelemõtlematult kokku
erinevate ajajärkude inimesed ja ühiskonnad, mis tunnistab
kangelasteks kunagised jumalad. , toob sisse väljamõeldud tegelasi
ja isiksustatud printsiipe.“; lk. 45.
„....
Schliemann // ... ta oli suur isiksus, entusiast, ke sjärgis oma
unistusi, inimene kes tegelikkusega vastamisi sattudes muutus aina
rohkem teadlaseks....“, lk. 49.
„....
schamanistlikku maailma, kujutlustesse, et selleks eriti võimelised
inimesed, nõiapreestrid, saavd „vaimudega“ ühendusse astuda.“,
lk. 57.
„...
Nii hakkavad need fantasitlise dkujutlused asendama religiooni...“,
lk. 90.
„....
Ülejäänud juhtumid olid nii kahtlased ja segased, et nendega ei
osatu dmidagi peale hakata.“; lk. 96.
„....
Inimene ise on ime, mis endast aru peab saama, et vaba inimesena
vabal maal ennast teostada.“, lk. 143.
_____________________________________________________
(17.-19.12.
´010.)
HEINRICH
VON KELIST: „MICHAEL KOHLHAAS“ & „MARKIIS DI O...“.
Sarjast:
„Klassikalised lood“. Tallinn 1986. Kirjastus: „Eesti Raamat“.
Tõlkinud: Mati Sirkel + järelsõna. // Lk.: 5-238.
„....
ja võttis enda kanda neimatöö. // ... otsuse, milles mõistis
talle kaasasündinud võimu volil...“, lk. 42.
„....
nimetas end „riigi- ja ilmapriiks isandaks, ke sannab aru ainuüksi
Jumalale““, lk. 50.
„....
jõud kummalise seisundi tõttu, mis tal maailmas oli...“, lk. 57.
„....
nimetas ta end peaingel Miikaeli asemikuks, kes on tulnud, et
karistada tule ja mõõgaga kõiki, kes asuvad selles tüliasjas //
poolel, salakavaluse eest, millesse maailm on uppunud...“, lk. 58.
„....
mida siis // nõuab // „karistamist seaduse järgi; // endise
olukorra taastamist;“ lk. 66.
„....
oma metsiku neimatöö tegemiseks.... // Luther ütles: „pöörane,
arusaamatu ja hirmus inimene!“, lk. 67.
„....
talle osaks saada vägivallaga väljapressitud õiglust nii tühises
asjas ainuüksi tema pöörase kanguse rahuldamiseks“, lk. 95.
„....
ja otsuse langetamist punkt-punktilt oma pöörast isepäisust mööda
läbi suruda ja kiirendada“, lk. 99.
„....
„Rumalus, sa valitsed maailma ja sinu eluasemeks on kaunis
naisesuu!“, lk. 123.
„...
välja mõtelda muinasjutu maailmakorra ümberlükkamisest ja kuhjata
Jumalat teotavaid vandeid...“, lk. 187.
„....
ja ütelgu sulle, et sa oled unistaja ja sul pole täit aru peas...
// ... et küllap see lõbus korsaar, kes öisel ajal ankrusse
heidab, veel välja ilmub.“, lk. 189.
„....
Ta mõistus, piisavalt tugev, et ses kummalises olukorras mitte
katkeda, alistus nüüd täiestis uuele, pühale ja seletamatule
maailmakorraldusele. // Ta otsustas täielikult oma sisemusse
tõmbuda...“; lk. 193.
„....
poleks paistnud talle tookord kuradina, kui ta esimsel nägemisel
talle mitte inglina poleks tundnud.“, lk. 222.
„....
traagilise, konfliktse maailmatunnetuse ülimalt selget, kainet
vormi. // ... oli poeedina ainulaadne, inimesena harvaesinev natuur.
// Ta oli üks suurimaid, julgemaid, kõrgema haardega kirjanikke
saksa keeles....“, lk. 224.
„....
otsima õnne kõlbelise enesetäiustamise ja heade tegude teel,
võttes ette filosoofia... // ... kellest püüab endale teadlikult
tulevast naist harida.“, lk. 226.
____________________________________________________
(20.-22.
12. `010.)
GÜNTHER
KEHNSCHERPER: „AUF DER SUCHE NACH ATLANTIS“ // „KUST OTSIDA
ATLANTIST?“ Kirjastus:
„Urania-Verlag“ // Leipzig-Jena-Berlin. // C: 1978. // Tõlkinud:
Tarmo Kulmar. Kirjastus: „Valgus“. Tallinn: 1993. Lk.: 5-143.
„....
vaid uurisid nähtusi, et loodust ja sellega seonduvat mõista. Just
seetõttu sai võimalikuks teaduslik meetod, uurimine ja tunnetamine,
mis juhindub ainult määratletavatest, kogemuslikest
loodusseadustest ja paigutab müüdi asemel reaalsuse.“, lk. 11.
„....
Kahes teose snimetab Platon Atlantist otseses seoses – dialoogides
„Timaios“ ja „Kritias“., lk. 12.
„....
Mitmete müstiliste lugude reaalne tagapõhi hakkab välja
joonistuma. Fantaasia eraldub tõest.“, lk. 22.
„....
Seal on häid ja ilusaid tütarlapsi, kellel on tumedad säraavd
silmad, mis sarnanevad hüatsintide ja korallidega. Nad on peidus
telkides, mida pole puudutanud ei inimesed ega vaimud, nõjatudes
rohelistele patjadele ja lebades kaunitel vaipadel.“; lk. 32.
„....
Atlantis ei ole enam esmajoones ajaloolis-geograafiline probleem,
vaid muutub aastasadade vältel petetud lootuste kehastuseks ja
ühiskonnast tingitud utoopiate peegelpildiks.“, lk. 33.
„....
vastandada headuse, mõistuse ja tarkuse väe. Mitte enam pime
saatus, vaid inimene ise tehti vastutavaks oma õnne või õnnetuse
eest --“, lk. 52.
„....
Kas ei teki mõte, et kunstnikud võisid olla mingil moel seotud?“,
lk. 70.
„....
sageli juhtunud, et inimvaim ja -töö on paljudes Maakera paikades
samaaegselt toime tulnud paljude leiutistega, mis on väga
sarnased.... // ... ja vanaajahoomamatult kiire kultuurilevi
lähtepunktina.“, lk. 72.
„....
ta oli Ateena keerukaid ühiskonnaprobleeme arvestav resigneerunud
idealistlik filosoof“, lk. 135.
_____________________________
(25.-
26. 12. `010.)
LUKIANOS
(u. 120-180. maj.): „TIMON EHK INIMESTEVIHKAJA“.
Antiik-kreeka
keelest tõlkinud: P. Kees. Lk.: 5-79.
„....
„Jumalikku ulma ma uinudes nägin
õndsal
ambroosiaööl ---“
„....
Unenägu oli nii selge, nagu oleks kõik ilmsi toimunud.“, lk. 7.
„...
Sa su loomuse, mis on sinus kõige tähtsam, kaunistan ma paljude
toredate ehetega – enesevalitsemisega, õiglusega, vagadusega,
leebusega, kannatlikusega, tarkusega, vaprusega, armastusega ilusa
vastu ja püüuga kõige väärilise poole, sests ee kõik on hinge
puhtaim ja õilsaim aare.“, lk. 10.
„...
Surm näitab seda kõige täpsemalt, samuti see, kui õnnelikult sa
oled lenaud oma elu.“, lk. 25.
„....
Kui nad aga kohe algusest peale meeles peaksid, et nad on surelikud
ja et lühikese viibimise järel elus tuleb neil lahkuda nagu
unenäost ja kõik maha jätta, siis elaksid nad mõistlikumalt...“,
lk. 31.
„....
Näen seda kõike ja mõtlen endamisi, milles seisab küll nende
elamise rõõm ja mis on see, mille kaotus neid nii õnnetuks teeb.“,
lk. 32.
______________________________
1
23. 05. 2019. -- Avaldades siis varsti oma paljude raamatute
tistaadid. Tsitaadid aastast 2006 kuni aastani 2016. Ja aastast 2006
on möödunud juba 13 aastat juba. Milleks avaldada need oma ammuste
aastate tsitaadid? -- Lihtsalt niisama, vahest pakuvad need laused
kellegile teisele ka midagi. Minule need tsitaadid on küll
meeldinud, mulle meeldivad need ilusad ja kenad laused, mida
tsitaatidena olen ülesse kirjutanud. Kui muud midagi aimu ei anna,
siis vähemalt minu rohkest lugemusest, olen ikka palju lugenud, oma
eluteel. Ja kõikvõimalikud kommentaarid ja vähegi mõtestatud
kriitika on kõigiti oodatud minu täiesti kehtivale e-maili
aadressile nagu: madisliibek@gmail.com
Kes kunagi seda tunnistust loeb, peaks minuga ja minu perega tähistama, sest see kõik algas naljana mõnedele inimestele ja teised ütlesid, et see on võimatu. Minu nimi on Kaapo Jääger ja mina olen Tallinnast, kuid kolisin oma naisega Chicago USAsse. Ma olen õnnelikult abielus kahe lapsega ja armas naine. Minu perekonnaga juhtus midagi kohutavat, kui ma kaotasin oma töö ja mu naine lahkus mu majast, sest ma ei suutnud enda ja perekonna vajaduste eest hoolitseda. tema ja minu laste kohta. Mul õnnestus üheksa aastat mitte mingit abikaasat, et mind laste eest hoolitseda. Ma proovin saata oma naisele testisõnumi, kuid ta blokeerib mulle, et ma temaga rääkida püüan rääkida oma sõbra ja tema pereliikmetega, kuid siiski teavad, et võiks mind aidata ja ma olen esitanud taotluse nii paljudele ettevõtetele, kuid nad tegid siiski ärge kutsuge mind, kuni tuli ustav päev, et ma ei unusta kunagi oma elus.Kui kohtasin oma vana sõbra, kellega ma selgitasin kõiki oma raskusi ja rääkis mulle suurest mehest, kes teda aitaks saada head tööd coca cola firma ja ta ütles mulle, et tema loitsu ratas, kuid ma olen inimene, kes ei usu kunagi õigekirja rattaga, kuid otsustasin talle proovida ja Drigbinovia õpetas mind ja näitas mulle, mida need seitse päeva lõunasöögi ajal teha. Ma järgin kõiki juhiseid ja teen seda, mida ta palus mul hästi teha.Drigbinovia veenduge, et kõik läks hästi ja mu naine näeks mind jälle pärast Drigbonovia imelist tööd. Mu naine helistab mulle tundmatu arvuga ja vabandas ning ta ütles mulle, et ta tõesti jätab mind ja meie lapsed ja mu naise tagasi koju. Ja kahe päeva pärast Ettevõte, kellele ma esitan oma tänulikkuse kirja, nüüd olen ma Ameerika Ühendriikides. Soovitan teile, kui teil on probleeme, saatke sellele e-kirjale teade: doctorigbinovia93@gmail.com või WhatsApp talle aadressil +2348144480786 ja saate parima tulemuse. Võtke asjad enesestmõistetavaks ja see võetakse sinult. Ma soovin teile parimat.
ReplyDeleteTa ei peatu kunagi hämmastama kõiki, kes tema abi otsivad. Ta on vaieldamatult parim oma võimsate loitsudega. Ma tänan teid nii väga, et taastasite minu suhte pärast 5-kuulist lahutust endise sõbrannaga. Lord Zakuza on suur ja võimas loitsimeister, keda ma usaldan. Isegi selles hiljutises kogu maailmas aset leidnud pandeemiakriisis suutis lord Zakuza 48 tunni jooksul oma endise tüdruksõbra oma võimsa loitsuga tagasi tuua, pärast seda, kui maksin ettemaksu 370 eurot, et omandada vajalikud asjad, et õigekiri minu jaoks korda teha ja pärast seda ta lõpetas loitsu ettevalmistamise, tuli mu endine tüdruksõber minu juurde tagasi 48 tunni jooksul ja täna oleme lihtsalt iseenda jaoks parimad. Lord Zakuzaga saate suhelda / abielluda abistades tema e-posti aadressil: ( lordzakuza7@gmail.com ) või WhatsApp-telefonil +17405739483.
ReplyDelete