Päevaraamat:
2 0 0 3. a. D.
[Benevolio:]
"... Ah, vend, eks tuld ju teine öö,
uus
vaev teeb kergeks kanda vanad valud;
pea
pööritab – teispidi vurri löö,
uus
tusk sind tabab – hõlpsalt vana talud:
niipea
kui vastne haigus silma nakkab,
su
vana tõve mürgi mõju lakkab."
W.
Shakespeare: „Romeo ja Julia.“1
Proloog.
(16.
02. 2019.)
ANNO
DOMINI 2003. -- See oli see ammune aasta, tänasega umbes
16 aastat tagasi. Nii ammune aeg ometigi? Kuid sai täna siiski
otsustatud, et avaldan selle ammuse päeviku oma blogides (ka õige
nime all, mitte vaid oma pseudonüümi all nagu Matthias von Lybeck).
-- Miks? -- W. Shakespeare Hamleti sõnadega: „... et keegigi teaks
minust tõtt...?“ -- Avaldan lihtsalt niisama, vähe tuleb minu
blogides vaatajaid-lugejaid (ja kommentaare ei pea üldsegi?). -- Mis
seal ikka, ikka avaldan sellegi krjutise. (On 4 blogis juba ligi 120
kirjutist avaldatud, peamiselt filosoofiast aga kirjandusest ja
tsitaate ja juba 6 klaasikalise filosoofi tõlkeid, praegu pooleli
juba 9 PLATONi dialoog; „eesti keelde“ tõlgitud seni vaid 7
lühemat dialoogi sellelt Filosoofilt nr. 1. Nõnda saab minust
mingis mõttes peamine Plato tõlkija...? Õnneks olen juba tõlkinud
juba 6 klaasikalist filosoofi. Eriliseks pean „Minu Platonit“;
juba 8 Plato noorepõlve dialoogi tõlgitud ja oma blogides
avaldatud! Plaanis Platot tõlkida veel aastaid, vahest ka midagi
veel, nt I. Kant, vahest isegi Aristoteles? Kuid eks aeg näitab...?
)
--
AASTA 2003, ligi 16 aastat tagasi oli
väga vilets aasta, ei midagi kena meenutada. Aasta algas väga
kehvalt, erinevatel põhjustel; kevad oli lihtsalt jälk. Suvi 2003
oli natuke kenam. Peamine, mis sellest nii ammusest aatsast meelde on
jäänud oli muidugi TAANI Kuningriigi Valitsuse stipendium,
õpinguteks Koppenhageni Ülikoolis, Poliitikateaduste Instituudis.
(University of Coppenhagen, Institute of Political Science). JA seal
Taanis, Koppenghagensis ma siis elasin ja õppisin sügisel 2003. Ei
jäänud hea mulje sellest Taani elust-olust. (Aga sellest „eestist
on jäänud, aastakümnetega, veelgi „tagasihoidlikum mulje“...?
Ja siis olin Taanis, (omateada vähemalt?!) poliitikat õppimas,
septembri ja oktoobri 2003. Taani „õpingud“ jätsid nii
troostitu ja masendava mulje, et enam välisriikide ülikoolidesse ei
kandideerinudki. (viimased 16 aastat?). Novembri alguses lendasin
Eestisse tagasi ja ka aasta lõpp 2003 oli lihtsalt masendav, nagu ka
kõik järgnevad (juba 16?!, tänasega,) aastat...? Aga:
„selline on elu“...? -- `Ce la vie`...?
___________________________________
Talv.
Jaanuar
2003.
30.
jaanuar.
Otsustamisi
taas kirjutama hakata.
-- Seega seda üle
kolme aasta juba. -- Vahelduse
mõttes, siin ja praegu, mõneti. Viimati sai kirjutatud nõnda vist
alles oktoober
2000.
Aastatest 2001 & 2002 sarnased üles tähendused aga puuduvad.
Siin taas-kirjutamise
põhjendamiseks: igavus ja tegevusetus, siin ja praegu, ja muidugi –
hilisemaks ülevaatlikuks meenutamiseks.
Aasta
algas Tallinnas, -- kirjeldamatult. Meenutamisi siis aastavahetust
aasta tagasi – WIEN
-- see kirjeldamatult
suurejooneline linn, kus ma elasin toona…!!! -- Ja jätkuvalt
jaanuaris: nõnda ja vahelduva eduga ka jätkumisi. Jaanuarist vähe
meenutada, -- ajaveetmise küsimus pelgalt. Nüüd siis maal,
täpsemini: Kaldas, juba 5. päeva. Ja plaanimisi ka siia jääda,
3-4 nädalaks kokku, ehk isegi, seega siis pea kogu veebruariks. Ja
niisiis ka – kirjutamisi, siin ja praegu…
Akna
taga talv.
-- Talve keskpaik. Aeg möödumisi kiirelt. Mõeldes edasisele.
Ootamisi, ja – mitte just kõige etem, siiani. Lootes edasisele.
Kuidas küll kõik muutunud. Meenutamisi varasemat siingi, näitena.
Eks hilisem näitab… Plaanid edasiseks. Lootmisi, et saab jällegi
minema, kuhugi… -- USA, Ungari, Briti, Hollandi, Saksa, Austria,
Taani,
Canada, Iisraeli , -- veel ei tea kuhu täpsemini, kuid lootes
ometigi… Ehk saab jällegi minema, kuhugi… Tõenäoline see
ometigi ju on. Kuigi lootmisi ennekõike veelgi. Loodetavasti see
siiski õnnestub. Kuhugi, kaugele ja kauaks…
Kavatsemisi
siin aega veeta, mõnda aega siis. Talvel 2003, siin ja praegu…
Pole üle 4. kuu maal viibinud enam. Viimati siis augustis 2002,
Kural. Vahelduva eduga. Ja ometi seal, peamiselt just? Hilisemaks
plaanitseda midagi hoopiski erinevat. Kuidagi teisiti, kusagil mujal…
Ja muidugi ennekõike – lootmisi esialgu, et saab jällegi minema
kuhugi. Nõnda nagu see oli ka 2. aastat tagasi. Teadmata veel kas
see ka õnnestub aga ometi lootes. -- Et saaks jällegi ometi minema.
Kuhu iganes aga – kaugele ja kauaks.
Meenutamisi
paljutki varasemast. Absurdil ei ole põhja all. Kehvasti küll.
Lootes siiski olukorra paranemist. Eks edasine näitab kuis kulgeb,
kuidas täpsemini. See talv, kevad ja sellega seonduv uus võimalus –
näiteks. Vahest olen juba aprillis kuskil kaugel, seilamas… Märts
möödub veel linnas, pärast oktoobrit on selle lõppedes oodata
olukorra paranemist mõneski mõttes. Ja vahest tõesti – aprillist
– juba seilamas kuskil, Itaalia lipu all… Mai siis tõenäoliselt
maal, nõnda ka jätkuvuses – see on teine variant. Vahest tõesti
aga – juba varsti – seilamas, kusagil kaugel, Itaalia lipu all…
31.
jaanuar.
Teine
päev siin kirjutamisi. Plaanide muutus. Otsustamisi – linna
tagasi, ilmselt ka tõesti. Mõneti liiga külm nimelt siin ja praegu
niisama aega veeta. Täiesti omaette olemise ajad ootavad vahest veel
ees. Pole siin ilmselt mõtet tõesti niisama vahtida. Igavaks läheb
pealegi. Ja külm on tõesti, siin uberikus, praegu talvel. Niisiis
linna tagasi, juba ülehomme siis tõenäoliselt. Piirdumisi siis ühe
nädalaga maal, sel talvel, seekord. Huvi korral võib ju tagasi
tulla. Mis aga siiski mõneti kaheldav. Linna tagasi ja näis kuidas
seal täpsemini. Huvitult ja ükskõikselt. Täiesti huvitult,
ära-ootamisi.
Nimelt
võib ju tõesti õnnestuda seegi variant, et juba aprilli algusest
kuhugi kaugele, merele. Seega jäänud vaid kaks kuud ootamist,
millest veebruar niisama ja märts juba mõneti rakendatumalt. Juhul
kui aprillist õnnestub minema saada jääb seega ju tõesti vaid
kaks kuud aega veeta. Huvitult ja ükskõikselt. Ootamisi, täiesti
huvitult. Muide aga – jätkamisi siia kirjutamisega. Seda vähest
sellest nädalast siin maal positiivset siiski – sõõmuke
värskemat õhku, vähemalt. Võrdlemisi tolle umbse õhustikuga seal
linnas. Sõõmuke värskemat õhku – tervem vaatepunkt, nihestunud
vaatepunkt. Tarviline hilisemaks seegi.
Hoopiski
homme siis juba tagasi, nagu selgus. Üht-teist veel õiendadagi
lisanduvalt. Niisiis linna tagasi, pole siin mõtet ilmselt tõesti
mitte. Näis kuidas seal jällegi. Eks selgub, huvitult kõigiti
samas. Päikesepaisteline ja külm talvine päev siin akna taga
praegu. Oleks veidi soojem ja oleks kõik nii nagu kunagi varem. Aga
ei. Ja ei huvitu enam ka suuremat. Eks hilisem näitab. Tagasi sinna.
Huvitult ja ükskõikselt kõigiti. Hilisem näitab ja lootust on, et
saab kuhugi minema ometigi. Kuhugi kaugele ja kauaks.
Jaanuar.
Aasta
algas kummalises õhkkonnas, see oli seotud vastumeelse õhustikuga.
Ei huvitunud millestki, ei läinud kuhugi... Ebameeldiv meenutadagi.
Kui vaid võrrelda eelmise aasta vahetuse aegse suurejoonelise
olustikuga… (AUSTRIA,
Vienna!). Ja
enam-vähem nõndamoodi möödus ka enamik sellestki kuust. Juba
möödunud aasta viimased päevad olid vastumeelsed. Kogu järgnev
aasta kui kantud ometigi just sellest püüdlusest.
Selle
aasta esimese nädala märksõnadena kasutada siis väljendit nagu:
painajalik, -- ja nõnda saabus see uus aasta. Järgnevalt too
ühtlaselt n-ö jabur õhustik ja ainsaks , mis antud olustikus üle
jäämas on mõelda edasisele, mis loodetavasti tuleb ehk kenam. Ei
saa senini unustada, et tollane õhustik oli üks painajalikumaid
sellel aastal üldse. Nõnda siis jaanuari alguses, ja jätkuvaltki
sel kuul. Teine nädal: märksõnadega käibel kõik ,mis kuidagi
viitamas edasisele -- huvitult, -- ootamisi, -- plaanid ja nende
luhtumine, -- mõeldes edasisele… Tollal oli veel päevakorras ka
TPÜ - variant kui selline, vähemalt see mõttetult kujunenud
segadik sellegi võimaliku variandi ümber ei olnud veel täielikult
tähtsust minetanud. Veel oli mingi variant, mis aga juba järgnenud
nädalal täielikult luhtus. Pettumusega segatud tüdimustunne
sellestki vaid. Jaburalt aetud asi, kui vähegi vaevuda meenutada;
kuid sellest omal kohal , seega mujal. Jaanuari keskel -- mõeldes ei
tea mida, vahest, et mineviku saab taas elule kustuda. Ei edenenud
aga midagi.
Toda
perioodi iseloomustamas väljend nagu – täielik ükskõiksus, --
tulenevalt mingist jaburast plaanide teisenemisest. Kogu seda
perioodi iseloomustav painajalik jaburus endisena taustaks, muidugi…
Kuigi, isegi mingid ähmased, täpsemini formuleerimata pürgimused
rakendamiseks? -- tegelikult siiski mitte, kaugel sellest. Peamiseks
tollel perioodil oli siiski too kandideerimine kõikvõimalikesse
välisriikide ülikoolidesse. Jaanuari algu olid nt tähtajad USA-sse
ja Ungarisse (= mõlemad äraütlemised); järgnesid järjestikku
Oxfordi Dulverton Scholarship, Huygens-Grant, Hollandi Nuffic-Grant,
kandideerimised Austriasse, USA välis-eesti toetusfondile,
Californiasse ja Canadasse…. Ja siis too Roatary-Stiftungile
mõeldud avaldus. -- Seega kuhu aga iganes, ja kõik loeteldud on
saanud paraku negatiivse vastuse.
Kuid
mainima peab ka seda, et 23.
01 panin
posti avalduse Taani….
Ja kui paljut ma selle sammuga küll tänasekski olen võitnud ja kui
paljut ootab veel ees. Seega: kogu see aktiivsus kandideerimisel on
end täielikult õigustanud, tagantjärele on see kui selle kuu
õigustuseks, siis osutatud mõnetine aktiivsus formularide täitmisel
õigustas miskis mõttes end isegi kogu selle aasta näol. Ainus
positiivne asi jaanuarist meenutada on seega, et postitasin tolle
Taani riiklikule programmile CIRIUS-ele
mõeldud avalduse. Vastust ei ole veel ka tollele USA välis-eesti
Toetusfondi avaldusele (aug. lõpus alles; meenub kuidas täitsin
seda sama 3 aastat tagasi – mõndagi on kaugele jäänu ja ka
teisenenud). Seega too kandideerimine Taani kui selle aasta õigustus
tervikuna. Midagi, mis tervele sellele aastale oma varjundi annab,
midagi mis vähemalt enamikule sellest aastast oma konkreetse suuna
ja üldisema sihi annab, midagi, mis võib selle aasta viimase nelja
kuuga saada omandama vaimustavaidki mõõtmeid... Kogu see avalduste
täitmine ja kandideerimine õigustas end siiski. Ja ometi, ei saa
jätta mainimata, -- kui napilt… --- Taani avaldusele ei oleks ju
osanud erilisi lootusigi panna. Kui seda suurem heameel sellest, et
asi siiski, vähemalt pooliti? ,-- õnnestus….
Ja
siis selle kuu viimane nädal, nn Kalda-nädal. Nimelt veetsin selle
kuu viimase nädala Kaldas, maal. Antud pürgimus lähtus kogu
tollele perioodile iseloomulikust pürgimusest, pea vastupandamatust
vajadusest saada minema sealt painajalikust õhustikust, sellest
kujunenud olustikust. Ja nõnda siis sai mõeldud, et vahest just
nõnda ehk, -- keset talve maale ja üritada seal omaette… See oli
kui sundmõte, mäleta, ja kõigiti põhjendatud selline, kui
arvestada, et olin veetnud seal majas järjest juba pea rohkemgi kui
neli kuud. Ja esmalt, vähemalt mõnel hetkel seal maal, sellel
talvel, näis, et see ehk õnnestubki vahest ka nõnda. Kuid pidin
pettuma. Ei olnud seal toona võimalik rohkem kui vaid ühe nädala
aega veeta. Märksõnadena käibel: Kaldas, -- rahulikult, -- etem,
-- edasisele (mõeldes); -- siit võib järelduda juba üldist
valitsenud õhkkonda ehk sellise kujunemist… Lihtsalt ei osutunud
võimalikuks, endast sõltumata asjaoludel, teadagi. Milline
kirjeldamatu olukord. Milline uskumatult kirjeldamatus. Selliste
tundmustega lõppes see kuu. Õnneks on tänaseks paljutki
pöördumatultki teisenenud. Lõplikult ja rõhutatuna pöördumatult.
Liiga kaugele ajas on jäänud selle aasta algus tänaseks. Taas on
kuhu püüelda, millele loota, -- nii mõndagi on hoopiski teiseks
saanud…
Georg
Meri: "Draama avardub traagiliseks
maailmapildiks."
"...
Ta lõi teoseid, mis süvendavad inimkonna esteetilist kultuuri
tänapäevani. /.../ Ometi võitsid just Shakespeare`i tragöödiad
aukoha maailma selliste epohhiloonud kirjanduslike monumentide kõrval
nagu Homerosele omistatud kangelaseeposed, antiiksed tragöödiad ja
Dante "Jumalik komöödia"., (lk. 7.) "... usku
objektiivse ilu olemasolusse, innustades võitlema olude eest, mis
võimaldaksid selle ilu realiseerimist.", (lk. 12) "...
poeetilist ilu ei ole käsiteldud ainuüksi kui väärtust iseeneses.
Ilu ja poeesia on esitatud inimese ja ühiskonna üllaimate püüdluste
orgaanliste omadustena; sellistena on nad nende püüdluste
kriteerium. /.../ Nii püsivad Shakespeare`i tragöödiad maise
traagika peegeldusena endiselt "inimloomuse üllaimate
produktide" esireas.", (lk. 19).2
__________________________________________________________
Veebruar
2003.
[Mercutio:]
"... Mab`i? Ütle, kes see on.
Kes?
Haldjast ämmaemand. /.../
...
teeb sõitu üle magajate nina.
/.../
Ning neidusi, kes selili on heitnud,
see
nõid käib painamas, et kandma õpiks.
nad
tublit koormat, mis on naise osaks.
Seesama
nõid..."
W.
Shakespeare: „Romeo ja Julia.“ 3
4.
veebruar.
Linnas.
Tagasi, et siia ka jääda. Kuudeks, tõenäoliselt. Rahulikult,
eraldumisi. Huvitult ja ükskõikselt, kõigiti. Näis kuidas
kujunemas. Hilisem näitab. Esialgu huvitult. Ära-ootamisi. Maal
siiski ei läinud. Lõpus – kirjeldamatus. Enne suve vist
sinnakanti tagasi ei satu. Kui üldse, niipea… Seega siis linnas ja
siia ka jäämisi, mõnekski kuuks. – Veebruar, märts, aprill,
mai… -- 2-3 kuud, kohe kindlasti. Huvitult ja hoolimatult.
7.
veebruar.
Teine
päev siin linnas nõnda kirjutada. Muide, meenumisi, seda pole
teinud vist juba alates maist 1999. Märkimisväärne, kõigiti.
Asjad siin laabumas, nagu seda sõnastatud – huvitult – ootamisi
– rahulikult – niisama – selginemisi… Ja – loodetavasti
nüüd edeneb, peaasjalikult, jätkumisigi… Nädal möödunud, nagu
sõnastatud, ja – mitte just kõige etemini. Ära-ootamisi,
rahulikumalt ja ka mitte. Parem siiski kui maal, sealne oli seega
ennatlik katse. Üldiselt aga – huvitult ja ükskõikselt. Mõeldes
edasisele. Plaanid…
On
neli varianti edasiseks. Veebruar ja valmistumisi. Märts ja loodetav
edenemine, mida enam seda etem. Aprill ja esimene variant, vahest ka
eelistatavam – kuhugi kaugele, merele, kauemakski. Mai: kas juba
kaugel, või siis kuidagi jätkumisigi, ja siis – tõenäoliselt
maale. Ja vahest tõesti – Kuural ka Juny-July-August. Ja muidugi
peamine lootus, kõige kohal – et saaks jällegi minema kuhugi,
kaugele ja kauaks… Ilmselt juba septembris aga vahest ka oktoobris
alles. Lootust igal juhul on.
Veebuar.
Esimene
päev oli Kaldas veedetuist viimane. Ei õnnestunud toona ja seal,
mitte sugugi. Ja siis linna ja siis kui selginemisi mõnda aega.
Täpsemini nädal, sest juba täpselt järgmisel reedel läksin juba
taas kuhugi. Sellest saigi jätkuv minema-minemine, üritamine leida
eraldatust ja rahu. Läksin esimest korda, see oli 07. 02 kui sai
nõnda mindud taas kuhugi, õhtusel ajal, ja sellest sai ka tõesti
jätkuv püüdlemine eraldatuse poole sellest kõigest, mis oli
osutunud vastuvõetamatult eemaletõukavaks. Pärast kuu algust
võttis meeleolu korrastumine siiski suht vähe aega, juba järgmise
nädala lõpus sain kui taas jalad alla ja jällegi kuhugi minema end
asutatud.
Tollast
meeleolu iseloomustamas isegi sõna nagu: selginenud… Ja eelnevat,
otsekui seda konstitueerimaks märgid kui sõnad nagu: huvitult –
ootamisi – rahulikult – niisama -- ja siis kui selginenult ja
uudse meelsuse näitena – jälle kuhugi minema, peaasi, et eemale
kõigest tollest ebameeldivast, mida iseloomustamas tollal too kena
kodukoht. Muide, esimene *raudrist*
sel aastal…
-- võtta seda kui meelestatuse laadi väljendust. Ja kui asjaolude
juhuslikult ootamatut kokkulangemist. Sest
03. 02 oli ka Taani riikliku stipendiumi CIRIUS-sse tähtajaks…
See veebruari
esimene nädal kujundas järgnevat tõesti nii mõneski mõttes.
Esmalt kui pürgimus kuhugi mujale ja selle saavutamise täielisem
vahend, -- võimalus saada taas kuhugi kaugele ja kauaks ja ära ja
üksindusse. Võimalus leida taas seda kaotatud ja imetabast iset
endas… Kandideerisn sel kuul mujalegi: Holland (Utrecht
Excellence), Austria (Diplomatische Akademie), Sweden (New Visby
Programme) ja Universität Hamburg -- kahetsusväärsel osutusid kõik
negatiivseina vastatuiks.
Kogu
ülejäänud veebruari veetsingi peaasjalikult tolles uues elukohas,
tagasi vaid vajaduse sunnil, teadagi, ja sedagi vaid mõneks õhtuks
ehk päevaks maksimaalselt. Üldiselt jäänud siiski meelde sealt
aga teatav pendeldamise efekt. Kokku liidendatuna veetsin sellest
kuust teatavas “majas” õnneks vaid kuskil 11 päeva, ülejäänud
möödusid siis minu uues, ajutises, elukohas, nagu seda too teine
eluase endast järgnevate kuude lõikes kujutama sai seatud. Lugesin
kokku: 17 päeva veetsin sel kuul seal, asi seegi. Algus oli seal ju
kõigiti kena. Peamiseks ja kõige tähtsamaks komponendiks selle
juures oli teotsemine olukordade suvast johtuvatel ajenditel. Ja
sellest oli võrratult abi. Perioodi algus, nt siis veebruaris, oli
kõigiti kena aeg, siingi veel meenutada. Oli ju millegagi võrrelda.
Vahest vaid mõnetine ebakindlus? -- tegelikult ei sedagi. Lihtsalt
süstemaatiline teotsemine ja paljugi rahulolu sellest. Märksõnadega
sellel perioodil seega käibel peaasjalikult – Ülejäänut ja
üldist õhustikku võib eeltoodust tulenevalt vabalt oletada. Jääb
vaid üle rõhutada, et see oli märkimisväärselt eelistatavam
tollele eelnenule.
HERMANN
HESSE:
"... -- niipea kui ta oma kunstiga pihta hakkas, sai temast
võlur ja kuningas. /.../ ... jutuvestjad olid suure au sees ja neid
peeti võluriteks, kuna nad võisid kuulajate hingega mängida nagu
laps palliga.", (lk. 9.) "... püüdis hoida /.../ liialt
vihastamast, sest kõik uskusid, et tolle valduses on salajased
teadused ja keelatud vahendid.", (lk. 11.) "... naistele
pole tõesti muud ette heita kui seda, et nad pole lihast ja verest,
vaid eksisteerivad vaid meie silmade jaoks.", (lk. 16.) "...
et peaaegu kõikjal on targad narride teenistuses ja kuidas enamiku
inimeste elu sarnaneb halva komöödiaga.", (lk. 30.) "...
inimesed aga arvasid, et küllap olid tal omad põhjused, miks ta
elust niimoodi kõrvale hoiab.", (lk. 41.)
"...
vaatas tagasi oma elule, nagu vaadatakse pimedast tunnelist kauget
valgustäppi, kust on sisse tuldud. Ta nägi jälle, kui helge ja
ilus oli olnud kunagi kõik tema ümber, siis aga muutunud pikkamisi
aina hämaramaks ja hämaramaks, kuni ta lõpuks täielikus pimeduses
seisis ja enam millegi üle rõõmustada ei suutnud.", (lk. 61.)
"... Ükski tee ei vii tagasi..." /.../ "... kui
tahetakse maailma saladustesse tungida, peab minema alati edasi."
/.../ ... tüdrukult said sa juba kõige parema ja ilusama, ning mida
kaugemal sa temast oled, seda paremaks ja ilusamaks see muutub.",
(lk. 77). "... tajus, et kogu selle ilma pidudest ja rõõmudest
iialgi täit osa ei saa, et ta ka kesk elu jääb üksildaseks
pealtvaatajaks, võõraks, ning tundis oma hinge ainsana paljude
hulgast nii loodud olevat, et see peab samaaegselt kogema maailma ilu
ja võõra salajast igatsust.", lk. 80.
"...
ta taipas, et poeedi unelmates on selline ilu ja hurm, mida tõeluses
asjata otsitakse.", (lk. 84). "... tema silmad vaatasid ...
/... / ... pikaldaselt ja uurivalt nagu inimesel, kes maailmas midagi
ei ihalda.", (lk. 138). /.../ ... et lummata taas inimhingi ja
harrastada võlukunsti. Omapärane mõju, mida ta paljudele avaldab,
on muidugi samuti nõidus;", (lk. 202.) /.../... tunnetasid
midagi imelikku, otsekui õnne ja naeruhimu, aga samaaegselt ka
salapärasust, nõidust ja õudu.", (lk. 212.) "...
Tegelikult ei saa ju eitada, et igal pool ja alati eksisteerib
olendeid, keda teised peavad erilisteks, ilusateks ja veetlevateks.
Mõned ülistavad neid kui häid vaime, kuna nad tuletavad meelde
ilusamat, vabamat ja tiivustavamat elu kui see, mida me elame.",
(lk. 216.)4
______________________________________
Kevad.
Märts
2003.
[Julia:]
"... Peaks võtma arm
vaid
mõtteid saadikuiks: need kümme korda
on
väledamad päikesekiirtestki,"
[Vürst:]
"... Kas näete nüüd, mis roosk
te
vaenu nuhtleb? Taevas seadis nii,
et
armastus te rõõmud hukutas!
/.../
Siit mingem, kurtkem kaotust, mis meid lõi.
Mõnd
andestus, mõnd nuhtlus ootab ees.
Ei
ole loost küll kuuldud kurvamast
kui
lugu Romeost ja Juliast."
W.
Shakespeare: „Romeo ja Julia.“5
11.
märts.
Pole
enam ammugi kirjutanud siia ja nõnda. Lühidalt möödunust: varsti
pärast viimast kirjakohta sai mindud mujale, meeldejääv tähtaeg
selline, see oli 9 veebruar. Sai mindud minema. Ja tänu millele ka
kõigiti etemini aega veedetud. Veebruaris siis enamiku ajast kuskil
mujal veedetud, seega siis ka kõigiti kenasti, üldiselt küll,
eelistatavam elukoht kõigiti. Juba täna lähen sinna taas, et sinna
ka jääda. Vahest isegi kuudeks.
Siit
väljakolimise algus igatahes. Ja tõesti ka on. Kuudeks. Sellega ka
juba algust tehtud: 9 veebruarist kuni 2 märtsini sai aega ju mujal
veedetud ja kõigiti meeldivalt…, etemini vähemasti. Olin mujal
välja arvatud nood kohustuslikud viibimised, esimeses elukohas...
Viimane nädal oligi selles suhtes erandiks, olin siin, kuivõrd oli
tegemist, jne. Täna aga siis jällegi minema. Ja kauaks. Vahest
tõesti – pikkadeks kuudeks… --- Märts, aprill, mai… ---
loodetavasti järjest etemini veedetud aeg, selles pole enam
küsimustki. Ja suvel, millaski, siis vahest hoopis maal…? -- Eks
näis, võimalikud veelgi ka variandid. Erinevad sellised.
Kuidas
see aeg siis möödunud? -- Parandus: esmakordselt minema juba 7
veebruaril, siis veidi mujal, siis korraks tagasi ja jällegi –
edasi… Ja siis muidugi, tekkisid ka mõned huvitavad plaanid, mis
paraku aga senigi veel lahtised. Nõnda möödus nt 8 nädal sellest
aastast… Järgnev umbes samuti... Kandideerimised stipendiumitele –
seni kahetsusväärsel kombel siiski ei midagi kindlat. 2 märtsist
siis siia, nädalaks, kõvasti kehvem, juhul kui... Tõlkimine,
painajalik õhustik, säherdune elukeskkond. Ainus võimalik
järeldumus siit – minema ja võimalikult kauaks. Jne. Täna siis
jälle minema ja see peaks kõlama lõplikult, st -- minema siit
kuudeks…
18.
märts.
Tagasi
siia hetkeks, näiteks sellekski, et siia kirjutada. Ja siis muidugi
kohe jälle edasi, -- juba homme hommikul ja varavalges. Ja seekord
ka kauemaks, -- ilmselt üheks kuuks kogunisti, kui vähegi võimalik.
Tervelt nädalajagu päevi siit eemal viibinud, ja nõnda kaugel ka
viimasest kirjakohast. Ja sellisena jääb siinne ka sel kuul ilmselt
viimaseks. Esimesel kevadisel kuul. -- Võin öelda vaid järgmist:
mujal on kirjeldamatul kombel kenam. Ja just nõnda kavas ka
järgnevalt, -- veeta oma aega pigemini kuskil "mujal"…
-- Koos kõige järelduvaga. Kõigiti, kõigiti eelistatavam. Ja
tõesti ka on. Ja ei mingit küsimust sellest.
Kavas
siit eemale jääda kuudeks, -- kui see vähegi õnnestuma peaks. See
oleks kõigiti eelistatavam. Paar kuud ja siis midagi -- erinevat;
kas täiesti eraldi ja täiesti ükskõikselt; või siis -- kuhugi
kaugele ja kauaks. On siiski veelgi erinevaid variant. Hoolimata
negatiivsetest vastustestki … Taani näiteks …. 4. kuuks?, -- Või
siis midagi täiesti erinevat, ehk tõesti, -- Bulgaaria, Rumeenia…
? -- Antud ajahetkel paljutki sõltumas veel ebamäärasest. Üks
muidugi kindel, -- siin ma enam kuigivõrd aega ei viida. See on
nimelt täielikult välistatud. -- Lugeda seda viimast hoolikalt üle…
--
--
Siia ei satu tagasi ilmselt enne ühte kuud, nii 15 aprilli paiku. --
Hinnata praegune olukord hiljem tingimata ümber. Ja kommenteerimisi
seda ka pikemalt. Koos iseloomustavate adjektiividega. Seda muidugi
kindlasti. Praegu aga, -- mõeldes edasisele... Kavas on nimelt
kõigiti meeldivalt aega veeta. Ja seda nii mõneski mõttes. --
Üldiselt aga praegu piirdumisi. Hiljem jõuab. Juhul kui mitte
midagi muud, kuhugi kaugemale näiteks... Järgmine siinne kirjakoht
tuleb alles aprillis, kunaski, juhul kui sedagi… Seniks.
Märts.
Esimesed
paar päeva , nagu ikka... Olin seal juba mõnda aega viibinud, et
see oleks kõigiti kenasti sujunud. Moodustumas midagi harjumuslikku
juba. Ja siis kerged vastuolud, mille tulemusena siis esimese
pühapäeva õhtul tagasi ja jäin sinna „koju“ isegi pea terveks
nädalaks. Raske uskuda, tagantjärelegi, kuid muidugi, teatavaid
mõistlike põhjendusi ju leidus, vaja oli tegeleda ka tõlkimisega,
lisaks muudki, jne. Nõnda siis osutus märtsi esimene nädal 1
nädalaks seal majas. Koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Võib
vabalt oletada. Märksõnad sellest märtsi esimesest nädalast:
ei-midagi-head, jne. Õnneks oli see periood sealgi veidi optimismiga
tembitud, millest oli muidugi paljugi abi. Täpsemini, veetsin seal
aega 02-11. 03. Pluss veel üks väisamine ja kohene lahkumine ja
kokku veetsin tolles majas märtsis õnneks vaid 9 kokku liidendatud
päeva. Ja kogu ülejäänud aja ma veetsin siis toona teisel
tänaval...
Alates
siis 11. 03 õhtust kuni 18. 03 õhtuni siis järjest seal. Need ongi
peamised märksõnad tollest perioodist. Välja paistab hoolimatus,
huvitus, mis oli esmaseks hooleks ja huvitatuse objektiks kogu sealse
perioodi vältuses. Märts oli üldiselt kena kuu...? Ühesõnaga
täiesti piisavalt ja kõigiti kenasti.
Meeleolu
läks seal üksvahe isegi kenaks kätte, mäletan… Veetes aega
süstematiseeritud kombel aega lugemise, jms toimingutega, -- enamiku
ajast lihtsalt istusin ning suitsetasin. Kuid meeleolu oli jah,
paranemas, sai rääkida toona isegi kui kevade tegelikust algusest…
Kevad 2003, sellisena see kõik mulle meelde jääbki. Kuigi, paraku
eelmise aastaga ei saanud enam ligilähedaseltki võrrelda, mitte
mingiski mõttes. (Hungary,
Budapest & Austria, Vienna!)
Need kauged
maad erinevad ikka kõiges. Ja kõige suurem n-ö erinevus valitseb
inimeste kui selliste üle. Märtsi viimane nädal oli juba päris
kena -- Jah, see oli meenutamisi kena aeg seal veeta, nõnda sai kui
mõndagi unustada. Tollased märksõnadki kannavad seda vaimu: ---
kena
--- super --- korras ….
Muide, käisin korra EHI-s, üle pikkade aastate, vähemalt kolm
aastat polnud seal enam käinud.
Ja
30.03 sain
siis lõpuks teada ka midagi tõesti erilist. Olin saanud Taani
Valitsuse riikliku stipendiumi 4 kuuks, õpinguteks Kopenhageni
Ülikoolis, Poliitikateaduste osakonnas sügissemestril 2003.
Sellest siianigi ääretult hea meel. See oli kui selle aasta
mõttetuse õigustus ja seda korrastav mõte. Midagi, mis sealt maalt
alates kui järgnevale üldist suuna ja sihti seatud sai andma.
Midagi, mis sealt alates, siianigi ja eriti just nüüd kui mineku
tähtpäev järjest päev-päeva võrra lähemale on nihkumas –
jätkuvaltki konstitueerib kogu igapäevast antust. Võin praegugi
vaid kujutleda kui kenaks võivad osutada need kuud seal kaugel,
Taanis, imeilusas Kopenhageni linnas. Kui kenasti saan ma vastu võtma
järgnevat aastat selles kenas linnas ja maal. See saab tõesti kena
olema...! -- Kujutledes seda meelsasti ette juba tänagi. Kuid siia,
meenutamisi, ülevaatelist hinnangut andes vaid seda, et täiesti
õigustatult möödus see aeg sealt toona, sellel möödunud kevadel,
kui selle teate sain --- *rüütliristi*
märgi all… DANEMARK
...!
BERTRAND
RUSSEL:
"... Säilitagem oma austus tõe, ilu ja täiuslikkuse-ideaali
vastu, mida elu meil ei lase saavutada, olgugi et ükski neist ei
leia heakskiitu teadmatult kõiksuselt.", (lk. 7.) "...
Ilmutuseni ilust aga võib jõuda ainult aheldamata sisevaatlus ja
himukate soovide koormast rõhumata mõtlemine, järelikult saabub
vabadus ainult neile, kes enam ei palu elult ühtegi neist isiklikest
hüvedest, mida moonutab aeg.", (lk. 8.) "... kõik, mis
oli himukas ja ahne, mis oli väike ja mööduv, on hääbunud, ilus
ja igavene aga helendavad kui taevatähed öös. Hinge jaoks, kes
seda ei vääri, on tema ilu väljakannatamatu, kuid hingele, kes on
alistanud saatuse, on see religiooni võti.", (lk. 11.) "...
esineb juhtumeid, kus taju näib eksivat, nagu näiteks unenägude ja
hallutsinatsioonide puhul. /.../ ... kõikidel nendel juhtudel on
tajul iseenesest õigus, vale on aga ainult tajul rajanev otsustus.",
(lk. 24.) "... taju, vastupidiselt otsustustele, ei eksi iialgi,
s.t. kui iganes midagi tajume, siis see, mida tajume, on olemas,
vähemasti niikaua, kui me seda tajume.", (lk. 25.) "...
Suurimad inimesed filosoofide seast on aga tundnud vajadust nii
teaduse kui müstika järele: püüe viia need kaks kooskõlla on
olnud neile elu sisuks...", (lk. 28.)6
_____________________________________________
Aprill
2003.
[Portia:]
"... vannutan
sind
põlvini kord ülistatud ilu,
su
armutõotuste ja vande nimel,
mis
ka meie ihudki on liitnud ühte,
et
mulle, kes ma olen pool sust endast,..."
[Caesar:]
"... Arg sureb mitu korda enne surma,
ent
vapper maitseb surma ainult korra.
Neist
imedest, mis mulle kõrva puutund,
näib
veidram see, et inimene kardab,
ehk
surm, see vääramatu lõpp, küll tuleb
siis,
kui ta tuleb."
W.
Shakespeare: „Julius Caesar.“7
Algas
kõigiti kenasti. Endiselt kenasti seal teatud tänavas, ja nõnda
seal juba ka pikemat aega järjest. Ja kõigiti kenasti. Olles nii
iga jumala päev, süstemaatiliselt, hoolimatult ja muretult. Elades
kui iga päeva korraga ja mitte kuigivõrd hoolides kõigest sellest,
mis veelgi, hoolimata omaette üritatud kuude veetmisest endiselt kui
kohati veidi häirida võis. Või kuidas siis ka mitte öeldes… Ja
mitte huvitudes, selgem siht taas silme ees ja kindlustunnet
sellestki, et taas oli end kuhugi kui ära mõelda. Nõnda algas see
kuu, kuigi selle lõpp oli sootuks erinev. Kuid sellest pigem hiljem.
Aprilli alguses olid ka keerdkäigud muidugi järgitavad ja hilisemat
arvestades seda siiski üle tähtsustada vist pigem ei saaks.
Juhuslik kokkusattumine, öeldakse vist selle kohta.
Aprilli
esimene nädal, endiselt: iseloomustavaid adjektiive sinna juurde,
kui tollast meelsust kirjeldamaks: põnev ja vinge õhustik, kui
sellist ülepea oletada. Tooni-andvaks oli juba too Taani-variandi
õnnestumine, see andis rohkelt mõtlemisainet ja pakkus ka sedavõrd
rahuldust, et selle kallal juurelda, meelsasti. Kui meelsasti seda
veelgi tehes… Kevad oli saabunud, see periood jääb tõesti
tähistama kevadet kui sellist A.D. 2003. Kõigi oma kujuteldavate
puuduste juures oli see siiski mõnevõrra talutavam periood, kui
selline. Võrreldes mõne konkreetse ajajärguga varasemast, näitena.
Kasside elu agulis. Ja kõik muu juurde kuuluv. Naljakas meenutada
sedagi, kui meeldumust. (Tänu millele on mul siin suveks üks vahva
seltsiline). Plaanid olid tollal isegi pikemaks, kuid läks siiski
teisiti...
Aprilli
teine nädal. Märku-andva sõnana varjutab kõike muud muidugi ---
DANEMARK. Ju siis saab see asi ka seda väärt olema,
kui sellest nii kaua ja põhjalikult uneleda… Üldiselt kulgemas
toonane eluke omas rütmis... Nimelt sai tutvust tehtud ka teatava
noorte seltskonnaga sealsest ümbrusest ja venna tutvusringkonnast.
Seda Märgib nt see nn Ilmatar ja öö väljas. Tundsin end kõigiti
vabalt toona ja seal. Kõigiti kenasti. Teatav hoogsus ja juba
ununema kippuv elaan kui tagasi võidetult esile kerkimas kohati.
Noored preilid. Järgneva nädala märksõnu: magades -- hilisemale
mõeldes... Ja siis ka: taas n-ö pidutsedes ja teisalt ka üldine
õhustik, mis kohati oli vaid n-ö talutav. Kohati kui imbus midagi
kui millestki läbi. See miski oli muidugi omaette veedetud kuude
tulemusel moodustunud mõtteline barjäär. Aprilli kolmas nädal
sarnaselt möödumas endiselt. Korra käidud ka tollel viimasel
„inim-uuringutel“, kuid laabus kõik kenasti sealgi, ka minemised
tulemused. Miski kui ei ennustanud järgnevat. Näis, et kõik
võimalikul kombel laabumas ja, et nõnda ka jääb. Kuid oli ka
negatiivset, mis siis järgnevuses tähenduse omandas.
Aprilli
viimane nädal. Esimesed paar päeva veel rahulikult. Vahest oli
midagi kui maha käimas, teatud täielik minnalaskmise tunne, vahest
ei olnud sedagi. Tegelikud konsekventsid jäävad hilisemate aegade
tõmmata. Kaheldamatul kombel tuleb see kõik mingilgi moel ka
tagasi. Teotsedes sellegi huvides. N-ö : mitte unustada ja mitte
andestada. Lühidalt siia momendil vaid: kogu täiega ja
kirjeldamatus mõõtmes. See kõlab tõenäoliselt. Lühidalt: see
periood oli selline ja sellisena see ka meelde jätta.
Bertrand
Russel:
[Parmenides, Hegel] "... " Ei saa teada mitte-olevat –
see on võimatu – ega seda öelda, sest see, millest saab mõelda
ja see, mis on, on üks ja seesama.", (lk. 34.) "...
Müstiline kaemus algab tundega, et müsteeriumilt on võetud loor,
et salatarkus on äkki kindel ja väljaspool kahtlust.", (lk.
35.) "... H. Bergson väidab, et intellekt suudab tegeleda
ainult sellega, mis sarnaneb minevikus läbielatuga, kuna aga
intuitsioon on võimeline aduma igale uudsele momendile omast
ainulaadset ja enneolematut.", (lk. 42.) "... Kõigist
inimese harrastustest on teaduslik filosoofia kõige lähemal
objektiivsusele ning seetõttu võimaldab see meile nii lähedase
püsiva ja eheda suhte välismaailmaga kui üldse võimalik.",
(lk. 56.) "... "Vabadus" oma kõige abstraktsemas
tähenduses on väliste takistuste puudumine soovide teostamisel.
/.../ ... tahmiste äärmusliku vähendamise teel.", (lk. 79).
"... pidada Mehhiko tsvilisatsiooni millekski niisuguseks,
millest on midagi õppida.", (lk. 136.) "... pidasid kõik
paavst Silvester Teist sel ainsal põhjusel, et ta luges raamatuid,
kuradiga mestilöönud nõiaks.", (lk. 180). "... mõtlemine
hakkab ikka enam valitsema tungide üle. Selles suhtes oleme me päris
kindlasti muutunud üha rohkem loomadest erinevaks.", (lk. 200.)
"... Kui aga rahvusvahelist valitsust mingil kujul ei looda,
siis peab uus tõus algama kusagilt madalamalt, tõenäoliselt
metsikute hõimude tasemelt, ning seda pärast kataklüsmilist
purustust, mida võiks võrrelda ainult Piibli legendiga
veeuputusest.", (lk. 218.) [D. H. Lawrence] "... Enamuse
ajast aga elas ta omaenda ettekujutuste üksildases maailmas, mille
elanikeks olid viirastused, kelle metsikus sõltus ainuüksi tema
tahtest.", (lk. 244-245).8
___________________________________________
Mai
2003.
[Brutus:]
"... Sest inimsaatusel on oma looded:
kui
tabad tõusu, viib ta õnnele,
kui
magad maha, kogu eluteekond
käib
mööda madalikke armetult."
W.
Shakespeare: „Julius Caesar.“9
19.
mai.
Kirjutamisi
siin ja praegu, pärast pikemat pausi. Pole nagu võimalik olnud või
pole vaevunud. Nüüd aga taas. Kevad on ja on juba läbi. Teatav
periood veebruari algusest aprilli lõpuni, -- see oli teisiti,
kõigiti kenamini või nii… Sellest kirjutada siia üles vahest
hiljem, eraldi. Vahele siis järgnevalt midagi õige erilist. Paar
nädalat nagu unenäos, mida ei sooviks meenutadagi. Unustada ära.
Järgnevalt siis taastumisi, esmalt mõnetigi, tänaseks juba
kõigiti. Ja ikkagi, -- milline kirjeldamatu nöök. Kujuteldamatu.
Mai kui selline jäämas vist millegi omapärasena meelde.
Meenutamisi perioodi november-jaanuar. Võib väita, et see möödunud
aasta pole olnud kuigi kena. Tõesti mitte, võrdlemisi kehva
selline. Polnud aga midagi parata.
Loodetavasti
hilisem sellevõrra kenam taas. Sest õnnestus ju midagi tõesti
huvipakkuvat. – Taanis riiklik stipendium, neli kuud. – Seega:
september-detsember 2003 möödumas kaheldamatult kenamini. Kenas
Copenhageni linnas, auväärses ülikoolis, finantsiliselt rahuldavas
seisus. Kõigiti kena variant. Tasandamas veidigi selle möödunud
aasta üldist nuripidisust. (Kuidas oli kõik veel täpselt aasta
ajast tagasi…- Austria, WIEN!) Nüüd veidi veel siin
ja võimalikult kenasti... Siis maal ja kauemakski. Loodetavasti
rahulikult ja eraldatult. Ja siis minema, -- kaugele ja kauakski…
Loodetavasti see aasta lõppemas siiski võrreldamatult kenamini kui
see algas. Ei soovi nimelt meenutadagi. Eraldada end täielikult ja
kõigest. Ootamisi…
31.
mai.
Viimast
korda sel kuul. Pärast magamata ööd. Kena, et on nüüd viimased
päevad, sellevõrra teisti. Nõnda ka muidu. Ja nüüd siis maal.
Vahest kauemakski, kogu suveks, nii või teisti. Näis kuis läheb
sealgi. Pole veel teada, lootes aga kõige paremat. Kas kirjutamisi
siia praegu lihtsalt viimasel maikuu päeval. Kuradile, tüdimus.
Jõuab nõndagi, siia, jätkumisigi.
Näivalt
siiski on praegu kõige otstarbekam just nimelt maale minek. Ja nõnda
siis täna ka talitamisi. Minema siit ja näis kuis edasi.
Loodetavasti kõigiti kenasti. Muidugi. Eraldatus, üksildus, omaette
olek, jne. Kõigiti kasuks, kõigiti. Kõige paremat suveks.
Mai.
Meenub,
et lugesin siis rohkesti kõikvõimalikku. Teatav pööre paremuse
suunas siiski juba kuu esimestel päevadel. Mai esimese nädala
iseloomustavad märksõnad juba veidi teist laadi meelsuse kandjatena
ilmnevad. Muidugi oli kõik endiselt painav ja täiesti
vastuvõetamatu, kuid toimus siiski nihe normaliseerumise suunas.
Märgusõnad: painav --- etem --- parem --- oodates --- ja siis ka
juba: --- korras. Ja siia lõppu ka üks suur raudrist kui lohutav
sümbol. Pea liigutav… Kuid siiski, mai esimene nädal oli siiski
juba peaaegu korras. Nädala lõpul olin suutnud end juba niivõrd
koguda, et hakkasin taas tõlkimisega tegelema, et sealses elukohas
veedetavat aega kuidagigi õigustada.
Mai
teine nädal oli juba kõigiti kombes. Tegelesin intensiivselt
tõlkimisega, olles sellest teinud pea põhitöö selleks ajaks
enesele. Ja õnneks leidus mõtlemisega seoses ka parim abivahend
selleks perioodiks. Ja sellest oli siis ka palju abi. Elu omandas
taas kui kaotatud värvid. Tervistav, eluisu kui tagasi tulemas selle
läbi. Igal-juhul märksõnad juba kõigiti kenamini osundamas:
tõlkides -- etem – sujuvalt -- ja veelkord: tõlkides. Siit
nähtumisi juba kõigiti kenasti sujumas toonane aeg. Kiiremini kui
võinuks arvata. Tegelesin oma igatsetud ja nõutud tööga ja
tundsin end kohe sellevõrra paremini. Igapäevane n-ö tööalane
rakendatus andis sealsele olesklemisel konkreetse suuna ja üldisemad
raamid. Saatsin ka ühe stipendiumi-taotluse USA-sse, mis siiani
lahtine. (Nagu veel 3-4-5 vastavalt), EWC, ehk siis Estonian World
Center. Seega: mai teine nädal möödus juba kõigiti talutavalt.
Mai
kolmas nädal, selle aasta 21. nädal oli aga juba kõigiti
normaalne. Olukord oli normaliseerunud, tundsin end kõigiti kenasti
ja vabalt. Taani Kuningriigi Saatkond Tallinnas. 21. 05. 03 andsin
sisse ametliku elamisloa taotluse selle aasta viimase nelja kuu
tarvis Taani Kuningriigis. Seda tehes meeleolu kõigiti kena, rahulik
ja enesekindel. Möödunu oli juba ammu unustatud. Saatkonnas laabus
kõik kenasti, siiani ootan järgnevat väljakutset, et kätte saada
see nõutud elamisluba, kui pilet millegile võrreldamatult enamale,
mis peab saama õigustama kogu selle aasta mõttetu tunglemise,
sihitu teotsemise, jaburuse. Lootes siianigi võrratult paljut
sellest erakordsest võimalusest. Tundub, kui oleksin kõik lootused
sel aastal asetanud just neile viimasele neljale kuule, mis ma veedan
kusagil kaugel, eraldatud üksilduses, omaette ja kindlasti ka –
enesega hoopiski rahulolevamalt. Otsekui kompenseerimaks kõiki neid
puudujääke tolles möödunud ja veel mööduvas aastas. Nii palju
nn lootusi on pandud selle aasta viimastele kuudele. Ehk annab
hilisem vaatlus ka piisava eraldatuse sedagi fenomeni mõistmaks.
Niisiis, -- mai kolmas nädal möödus juba kõigiti kenasti,
mistõttu end kohati isegi suurepäraselt tunda võisin. Mida veel?
-- sain kätte uue passi ja ID-kaardi. See nädal oli muide ka
tähtajaks ühele kaua-manatud tagasimaksmisele, too – 7000.-EEK
kunagisest nurjunud õppelaenust. Kuid ei huvitunud sellestki nagu
suuremast. Kolmanda nädala lõppu üks sümbol kui märk: NATO või
põhjatäht või lihtsalt kompass. Kes teab?
Mai
neljas ja viimane nädal: möödumas juba kõigiti kenasti. Laabumas
harjunud rada pidi juues sealses olustikus muidugi kohustuslikul
kombel ja jätkates tõlkimisega (nagu ka eelnenud nädalal). Olin
saatnud veel ka paar stipendiumiavaldust, nt Deutsche
Bundestag Stipendium.
Märgsõnadena märku andmas: esmaspäev möödus siiski kainelt ja
siis: magades -- n-ö täna, ja siis kui -- LÕPETADES. (See viimane
tähistamas, muide naljakat segu visionäärsest naljatlemisest =
sic!) Sest oli otsustanud lahkuda sealsest olustikust. Olgugi
normaliseerununa oli too üldine õhustik, see sealne ja tollane veel
liigagi tuttav varasemast. See tähendas mingit pidevat
kompromissi-laadset kohandumist ja kohastumist valitseva õhkkonna ja
üldise olustikuga. Ehk siis midagi, mis pikapeale lihtsalt tüütavaks
võib osutuda. Ja nõnda saigi siis toona kui mõeldud ja otsustatud,
et mulle kui selleks korraks nüüd nagu aitaks. Et lasen sealt jalga
ja , et mis kõige tähtsam seejuures, -- et niipea enam tagasi ei
tule ka. Sellest, muide, võib saada (tuleviku vaimuajaloolastele)
teatava tähendusrikkamagi tähtsusega OTSUS kui selline lahkamiseks.
Sai siis nõnda, kuigi hetkeks ekslikult tundus et ennatlikult,
otsustatud, et lähen jällegi minema. Seekord siis jällegi ka
kaugele kauemaks ja ehk tõesti ka -- lõplikultki… Seekord siis
siia kus siianigi kenasti kõigiti aega veetmas: maale, Kuurale…
JACK
LONDON:
"... Kogu elu olid teda piinanud armastusenälg. Ta loomus
janunes armastust. See oli ta olemuse orgaaniline vajadus, ometi oli
ta pidanud ilma läbi ajama ja seejuures kalgistunud.", (lk.
19). "... Tuntu ja tundmatu segunesid unenäolises karnevalis,
mis rüsinal ta kujutlusse tungis.", (lk. 27). "... ja nägi
unenägusi, mis oma pöörasuse ja hulljulguse poolest olid
narkomaani nägemuste väärilised.", (lk. 41). "...
kuulates ja vaadeldes näis talle, et vaatab elule näkku ja loeb
sealt olemise kõige sügavaimaid saladusi.", (lk. 68.) "...
Nii ta suur avastus algaski.", (lk. 1049. ... Kogu elu oli
uudishimu /.../ taga kihutanud. Ta tahtis teada, ja see iha sundiski
teda seigeldes läbi maailma rändama.", (lk. 105.) "...
Elu oli ometi nii kummaline, nii imeline, tulvil arvutuid probleeme,
unistusi, sangaritöid... /.../ Ta tahtis ülistada kadunud lootuste
kandjaid, pööraseid armastajaid...", (lk. 115.) „/.../ ...
ning ta uputas elu ja leidis elu... /.../ Ta unustas ja elas taas
ning elades nägi ta heledas valguses... /.../ Viin oli tagajärg,
mitte põhjus. /.../ Viski oli tark. Ja ta avaldas /.../ oma
saladused.", (lk. 151). "... Neiu mõistus oli niisama noor
kui ta ise, aga ta vaistud olid niisama vanad kui inimtõug ja veel
vanemad. Nad olid olnud noored siis, kui armastus oli veel noor, aga
nüüd olid nad targemad kui kõik inimeste tavad ja harjumused.";
(lk. 162).10
__________________________________________
Suvi.
Juuni
2003.
[Horatio:]
"... Nii nüüdki suurte vapustuste endeid,
mis
ikka ette kuulutavad saatust
ja
käivad läheneva häda eel,
on
ilmutanud taevas kui ka maa..."
[Hamlet:]
"... sest miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes
mõtlemine teeb ta selleks."
[Hamlet:]
"... Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui
piiritu võimeis, kujus ja liigutustes, kui sihiteadlik ja
imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui
sarnane jumalale: maailma ilu, kõige elava tipp;"
W.
Shakespeare: „Hamlet.“ 11
14.
juuni.
Juba
kaks nädalat siin Kuural veetnud. Ja
kõigiti kenasti, üldiselt küll. Võrreldamatult etem siinne kui
linnas olemine seda oli. Rahu, eraldatus, oma-ette-olek, üksildus,
mida iganes. Nõmedust miinimumi peal. Seega: kõigiti kenasti see
aeg siin möödunud. -- Lugedes, maalides, lihtsalt omaette olles;
suitsetades nüüd paar päeva juba ka… Sel kolmapäeval sain
endale kassipoja, kellest tõotab veel paljugi lõbu tulenevat. Armas
olevus. Neljapäeval käisid siin siis Olavi & Jan, pole teisi
näinud ei tea mis ajast. Jani ligi aasta, teist vist isegi viis
aastat. Paljutki olnust oleks kui mõnetigi veelgi samaks jäänud.
Meenumas nii mõndagi varasemast nõndagi… Ja nüüd siis kolmandat
päeva, kena seegi, -- pärast ligi poolteist nädalat...
Ja
kavatsusega siia ka jääda. Veeta siin näiteks seegi kuu, -- juuni,
kogu täiega. Ja enamik ülejäänustki. Juuli teisel-kolmandal
nädalal vahest linnas kas nädala või kaks. Ja siis alates 10
augustist, -- kolm nädalat enne õppetöö algust Copenhageni
Ülikoolis, siis samuti muidugi linna. Praegu on Taanini jäänud
siiski ligi 10 nädalat veelgi. Kuid see aeg möödumas kui lennates,
oletatavasti tõesti. Seega siis sel suvel üle kahe kuu siin maal
nõndamoodi. Kõigiti kenamini mööda saadetud aeg, ilmsena tõesti.
Eraldatus üksindus, lugemine ja maalimine, õhtud piibuga kamina
ees… Ja kena loomake seltsiks, siia kasvama toodud. Saab
tõenäoliselt kenagi olema hiljem meenutamiseks.
A.D.
2003 esimese poolaasta saldo näitab järgnevat: linnas ehk "esimeses
majas“ – aega veedetud sel aastal ligi 2,5 kuud. Kaks kuud
veedetud ka mujal, sellel möödunud kevadel. Kuu ehk siis kaks saab
veedetud ka siin maal. Lisandub veel nädal Kaldas, aasta algusest.
Nii, et sel 2003 aastal veedan tas kõige enam aega välismail, --
Taanis, Kopenhageni linnas, -- neli kuud. Kokku linna ühes „tuttavas
majas“ maximum ehk vaid kolm kuud. 2 kuud möödusid sel aastal
mingil teisel tänaval. Ja maal siis ligikaudu 2,5 kuud.
16.
juuni.
Teine
kirjakoht, siin suvel siia kirjutades. On varajane hommik. Unetud
ööd, magatud päevad. Nõnda kombeks siin ja praegu just. Castaneda
ja sellega ka juba üle kolme aasta mitte-käsitletud maailm. Mõndagi
meenumas ammusestki ajast. Ja juba viiendat päeva siin juba...
Tegemas mõndagi oletatavast kergemaks. Lihtsustamas, ilustamas
mõndagi. Kõigiti kena aja viitmise viis.
Hommik
akna taga. Kahkjas ja vihmane. Nagu siin ka olnud. Suvi algas
nõndamoodi just, hiljem siis meenutada. Meenutades siin sedagi, et
pole tõesti ammu enam nõnda kirjutanud, siin ja nõnda… Möödunud
on pikki aastaid, täis, teab mida. Mõttetult ja vähem mõttetult
veedetud aeg. Oli kunaski aasta 1999 ja siis sai kirjutatud kogu
selle vältuses, siingi ja nõnda. Sellest on möödunud juba ligi
viis aastat. Pikk aeg ja ometi paljuski veelgi nii lähedal see
ammune aeg.
Ees
ootamas nädal täis kaalutletuid mittetegemisi, tegelemist väikeste
asjadega neile omases, kindlas rütmis. Magades ja ärkvel olles.
Süües ja lugedes. Maalides. Valmistudes tulevaseks ette, nii ja
teisti ka. Ja siis tulemas juba jaanilaupäeva õhtu. Sisustada see
meeldejäävalt, täiendades ka varusid. Kokku siinne nüüd esimese
korraga plaanitud vähemalt viie nädala pikkuseks. Üle kahe kuu,
sel suvel, saan ma veetma just siin ja nõnda. Olgu seda aega siis
hiljem ka kena meenutada…
20.
juuni.
Kirjutamisi,
äsja lõpetades üle-vaatelise pilgu heitmise kogu sellele ammu
unustatud aastale 2001
A.D. Selline
kena üle-vaateline meenutamine, hilisemale järele-kaalumiseks nõnda
jäetuna. Võttis see aega ligi nädala, mille vältel vist siia
suurt nagu ei kirjutanudki? Huvitav küll, ka siinsetel üles
tähendustel ju sarnane eesmärk ju olemas… Viimasest kirjakohast,
neli päeva tagasi nii mõndagi teisenenud. Mida siis kirjutasin?
Sellest, et eelmisel nädalal sain omale kassipoja ja, et külastasid
vanad tuttavad? Võimalik. Järgnes kerge (teatav) periood, mis sujus
kõigiti kenasti ja parandas üldist meeleolu kohe tuntavalt. Kuni
järgnenud nädala teisipäevani olin üleval peamiselt öösiti ja
manustasin seda imerohtu kõikide murede vastu. See oli hea ja seda
jätkus kauaks… Kuid nüüd on see otsas, paraku. Kolmapäev oli
unetu, kuid neljapäeval see-eest ärkasin vara ja muutusin kui taas
päevaseks olevuseks. Täna on siis reede.
Homne,
ülehomne, millal muide plaanitu ette võtta ka midagi erinevat, --
vahest õhtul kuhugi maa-jaanitulele. Ja sellega lõppeb kolm esimest
nädalat siin maal. Mureks on kuidas täpsemini saavutada seda, mis
parandaks meeleolu kohe märgatavalt. Järgnev ja üle-järgnev nädal
nüüd esimese järjega samuti kindlasti siin. Siis võib-olla, (pole
veel sugugi kindel) korraks linna ja muidugi jälle kohe tagasi.
Kokku plaanimisi sel suvel siin maal veeta üle kahe kuu (u. 9
nädalat?). Ootamisi ja otsekui vaimselt ette-valmistudes aasta
pidulikumale ja suurejoonelisemale lõpetamisele kusagil kaugel ja
hoopis teist laadi tingimustes. Minekule Taani,
Kopenhaagenisse on
jäänud ligikaudu 9 nädalat. Liiga palju veel lugemaks päevi, kuid
need päevad siin möödumas ju ruttu. Kunagi olen jälle taas kuskil
kaugel, välis-mail, eraldi, omaette ja üksinda. Kaugel ja ära.
Meenutades 2001 aasta järeldumisi, -- midagi muud ma ju ei soovigi.
Seega: ootamisi…
21.
juuni.
Kirjutamisi
siia, kuivõrd seda sel suvel rohkemini teha ka plaanitud. On
hommikune aeg, väljas jahe ja kõle. Nagu siin ikka olnud peamiselt.
Praegu küll ei saja. Meenub, et kunagi, -- 5 aastat tagasi --
kirjutasin samuti ilmast… Viimased päevad möödunud tegusamalt,
kuivõrd päeval ärkvel. Üksvahe oli siin teisiti sätitud... Minna
homme kuhugi, loodetavasti saab hankida ka mida vaja. See kuluks siia
kõigiti ära. Täpselt praegu on täis kolm nädalat siin maal
veedetud aega. Kolm esimest nädalat on seega siis juba möödas.
Jäänud on ligikaudu veel kuus nädalat. Seega üks kolmandik siin
maal, sel suvel, veedetavast ajast on juba möödas. Teha oma
järeldumised millestki. Kaks kolmandikku on siin veel jäänud, kolm
nädalat ilmselt ka linnas, ja siis, -- siis juba minema, kaugele ja
kauaks...
23.
juuni.
Jaanilapäeva
õhtu. Päeval tegin šašlõkki, nüüd õhtul veel vaid kuidagi
aega veetes... Muuks ei olnud täna viitsimist. Eile õhtul too nn
eel-jaanituli Hageris. Midagi sealtki. Mingi eriline õhustik
ühtäkki. Lihtsalt niisama, ja: üsna mõttetu. Kui kohale jõudsin
siis vaid niisama. Ei huvitunud enam mingil kombel kogu tollest
komejandist. Täiesti huvitult ja ükskõikselt. Jälgimisi seda
tolle rahva suurt pidutsemist. Rohkem enam kuigivõrd selliseid
rahvakogunemisi ei silma siin mail. Üks neist Jaaniõhtutest mida
olen kunagi üldse veetnud n-ö. Meenutada või kõiki varaseimaid.
Sellegipoolest huvitult. Seega nagu ei huvituks. Mingi mõttetu
absurdini paisutatud tegevuskava. Noh, sedamoodi too rahvakilluke
siis nagu pidutseks… Huvitult ja ükskõikselt. Kahetsusväärsel
kombel siiski vaid küllalt. Oleks võinud rohkemgi midagi
huvitavamat olla.
Kuid
paar päeva nüüd taas kuidagi kujunemas, ennekõike. Ja siis
tasapisi edasi vaatamisi. Tegelemisi oma tähendusrikkamate siinsete
ettevõtmistega. Ja jälgides kuidas aeg kiiresti möödub.
Lähenemisi juba sügisele, kunagi varsti, juba pool seda suve kui
läbi. No, täna siiski alles jaanilaupäeva õhtu. Nii, et aega
esialgu veel jagub. Plaanimisi veel kaks nädalat siin maal. Siis
saab viis nädalat järjest siin veedetud. Siis võib-olla,
rõhutamisi võib-olla, kindel veel isegi ei ole – üks nädal
linnas. Kuid päris kindel selleski enam ei ole. Vahest ei tasu
lihtsalt ära. Kuid näis kuidas on meeleolu umbes kahe nädala
möödudes siin. Seniks kuidas aga tuju on, suitsetades, magades,
kirjutades, maalides ja lugedes. Mida iganes...
27.
juuni.
Pole
siia pea nädal enam kirjutanud. Mujale aga küll. Tehes kokkuvõtteid
momendil just möödunud aastast. Teadagi, esimest poolt sellest
võiks hiljem isegi üle lugeda. Muidu siin mööda sisseharjunud
rada ja suhteliselt rahulikult aega veetes. Nädala esimesed kaks
päeva kuidagi veetes ja nõnda kenasti mööda ka tollest nn
peolisest meelestatuse laadist. Või mida see nonde kohalike arvates
endast ka ei kujutaks. Siis paar päeva niisama ja ka suhteliselt
rahulikult. Muidugi veelgi ei tea millega täpsustavalt väljendudes
– kohati kui tegelemas. Millal see absurdsus küll lõppeb...? Ikka
veel midagi kirjeldamatut aegajalt, otsekui. Mitte lasta aga ennast
häirida millestki. Süüvimisi oma enese tegemistesse ja mõtetesse.
Täna nägin huvitavat und. Pole ammugi lugenud viimast muide
mainimisväärsekski. Plaanis on veeta siin veel üks nädal, siis
korraks linna, nii umbes nädalaks ja siis jällegi siia tagasi, nii
kuuks ajaks umbes-täpselt. Ja siis muidugi -- jällegi minema
sellelt nii vastumeelseks muutunud maalapikeselt. Minema kuhugi
kaugele ja kauemakski. Lõpuks ometi saab siis jällegi siit minema,
saab kaugele, omaette ja siit ära.
29.
juuni.
Kirjutades
siia selle kuu lõppedes. Juba üks kuu siin järjest veedetud. Selle
aasta üks kenamaid kuid üldse siin omaette veedetud nüüd. Kõigiti
sujuvalt ja võimalikult kenasti. Rahu, vaikus kõike mida üheks
korralikumaks eraldatuseks nõuda võib. Eraldatuseks on siin
tingimused õigegi soodsad olnud. Ja see on ka üldiselt ainult
kõigiti kasuks tulnud. Magamine ja ärkveloleku vahelduv rütm.
Igapäevased väikesed toimetused kui korrigeerivad kohustused.
Kirjutamine ja meenutamine, nagu see seni veel rohkem on olnud.
Hilisema tarbeks, ehk kunagi kui huvitaks, aja möödudes, taas üle
lugeda kuidas, ja milleks täpsemini on kõik kui aset leidnud. Ja
suhteline rahu ja eraldatus üle kõige. Selles mõttes siin ka
kõigiti kena koht. Koht omaette-olemiseks, vaimsemakski
eraldatuseks, või nii… Järjest kavandatuna siin veeta nüüd
esimese hooga isegi viis nädalat, ka juuli algusest veel päevi
lisaks. Siis vaid korraks ja veelgi vaid võib-olla linna ja siis
jällegi siia tagasi, et veeta siin veel vähemasti sama-paljut aega
kui seni on möödunud. Ja seda on ka piisavalt rohkesti olnud.
Lootes vaid, et see järgnev siin veedetud aeg möödub vähemalt
sama kenasti ja omab samavõrd positiivset efekti ka tulevasele
mõeldes. Senist siin üldjuhul kõigiti kena meenutada, mis peaks
nähtuma ka siinsetest üles tähendustestki. Viimased päevad,
viimasest kirjakohast arvatuna möödunud suhteliselt rahulikult
kõigiti ja lootes vähemalt vastavat ka edaspidiseks. Hiljem kena
meenutada vähemalt seda siin veedetud aega.
Juuni.
Kuu
algas kõigiti kenasti. Siin Kuural, omaette ja eraldatuna kõigest
vastuvõetamatust. Saabusin siia juba mai viimasel päeval, laupäeval
31. 05. , kuid see kuu algas siin ka tõesti. Ja tuleb mainida, et
see kuu osutus kõige etemini ja paremini veedetud kuuks kõigist
noist milledest siin ülestähendusi leida võib. Seega: juuni kuu on
osutunud siiani selle aasta üheks kõige paremini veedetud kuuks.
Mis on ka loomulik, arvestades seda, et veetsin selle siin maal,
eraldi ja omaette, üksinduses ja võimalikus eraldatuses, mis vähegi
võimalikuks osutus. Seega, seda võib siin järgnevalt ka meeleldi
meenutada. See kuu möödus siin tõesti kõigiti kenasti, eriti kui
arvestada selle aasta varasemaid kuusid. Esimene kuu kus võib ennast
juba vähegi inimesena tunda, mingiski mõttes, s.o. eraldatuse
saaduseks, selgem pea ja rahuliku meelestatuse laad. Järelikult
kõigiti kenasti ja kasulikult veedetud aeg see siinne siis olnud.
Jätkata ühesõnaga samas vaimus.
Esimene
nädal siin maa, Kuural, -- see möödus nõndasamuti kõigiti
kenasti. Olin muidugi just tulnud hoopiski teistsugusest õhustikust
ja olustikust kuid sellegipoolest, kõikide nonde varasemate siin
veedetud suvede kaal, ise-ette olemise kõikmõeldavad eelised ja
eraldatuse võlu, -- see kõik kaalus vabalt üles võimalikud
puudujäägid. Teatav ebakindlusetunne ju alguses siin siiski oli, et
ei tea kuidas täpselt siin minema saab. Kuid sujus kõigiti kenasti.
Omaette olles, tegeledes siin igapäevaste, ajapikku kui kohustusteks
muutuvate tegemistega. Magades ja ärkvel olles. Lugedes esmalt 19
saj noorsookirjandust, nii kohanemise mõttes. Alustades ka
maalimisega. Tolle nädala üles tähendatud märksõnad kõnelevad
sama keelt, -- teatav ebakindlus ja samas juba ise-ette olemise kogu
kindlus ja kaalukus. Lõpuks ometi olin eraldi, üksinda ja omaette,
tingimustes, millest paremaid antud ajahetkel vist kujutleda poleks
võimalikki olnud. Märgusõnad kõnelevad järgmist: KURA -- etem --
edenedes -- parem (& vasak) n-ö. Lõpetuseks, kui tunnustuse
avaldusena, tagasihoidliku sellisena ka üks pisike rüütlirist, kui
antud ajajärgu kena sümbol.
Ka
teine nädal siin maal ja võimalikus eraldatuses algas kõigiti
kenasti. Nagu märgusõnad teada annavad noist päevist, -- kõik
sujus kui -- kenasti ja laabudes. See oli selle nädala alguses. 11.
06 sain kena kingituse, kassipoja, kellest siin järgnevalt on
paljugi lõbu ja rõõmu olnud ja veelgi olema saab. Nüüdseks juba
kolm nädalat siin veetnud koos oma pisikese seltsilisega. Eriline
eraldatuses peituv võlu selleski, -- ainsaks kaaslaseks siin
metsa-üksinduses on mul olnud pisike ja armas kassipoeg. Kui kena
vaatepilt, eriti alguses, teadagi, uudse nähtumuse võlu. 12. 06.
oli siis too märkimisväärne n-ö vanade sõprade taas-kohtumine,
mida olin selleks ajaks juba mõnevõrra oodanudki. Sellestki nii
mõndagi märkida. Polnud noid tegelasi – Olavit & Jani näinud
juba pikemat aega. Ja nüüd siin maa siis lõpuks. Olaviga polnud
kohtunud vist juba viis aastat. Viimati vist 1998 aasta kevadel. Pole
öelda, et paljut just muutunud oleks, üldmulje on jääv. Toda Jani
olin korra kohanud eelmise aasta septembri alguses. Eelviimane
kohtumine oli vist 2000 aasta kevadel. Nii, et polnud noid tegelasi
kaua näinud tõesti. Juteldes ühest koma teisest. Tehes tõesti
suure ja vägeva lõkke keset päiset päeva ja arvamusi vahetades.
Taas-kohtumine ometigi üle pika aja. Ja taas oli mul siis
järgnevalt, ka midagi mõelda, asi seegi, see kujundas järgnevat
kenal kombel. Selle nädala lõppedes ja kuu pooleks saades oli
Taanini jäänud veel kümme nädalat.
Selle
juunikuise kuu kolmas nädal möödus samuti kõigiti kenasti.
Mäletatavasti olin selle nädala esimesel poolel ärkvel rohkem
öösiti. Ja siis muidugi kenasti ja kõigiti kenasti oma aega
veetmas. Kõigiti kenasti veedetud aeg, meenutamisi siiagi, olgu
mainitud. Kahjuks sellega peaaegu selle kuu meeldumised ka
piirdusid... Nii paljut sellest. Märksõnad juunikuu kolmandast
nädalast kõnelevad, et -- peamiselt esmalt aega viites ja , et see
ka kõigiti vinge. Siis nädala keskel üks unetu päev ja taas
päevasele režiimile. Neljapäev möödus teotsemisi. Üldine
meeleolu selle nädala lõppedes iseloomustatav sõnaga, et
meelestatuse laad kui – selginenud. Ja lõppu üks sümbol kui
märk, mis viitamisi siis kas räigemini (nato) või unelevalt
(põhjatäht) või niisama (kompass) Selle nädala lõppu peab
paigutama ka paraku kogu selle kuu kõige ebameeldiva ajahetke,
pühapäeva õhtu ja öö ja tolle nn eel-jaanitule. Toimus see
Hageris. Midagi kena sealt meenutada aga ei ole. Meenutada seda kui
viimast avalikumat elamust sellelt maalt selle aastal. Liiga palju
mingit absurdset selle ette ja vältuseski. Mingi absurdsuse mõõtmesi
avanenud ekskurss. n-ö. Ei soovi tollel elamusel nagu pikemalt
peatudagi, ehk oli see vähemalt otsekui tulevasele toeks mõeldud.
Sest ette ei või ju teada. Nii lõppes see nädal.
Selle
kuu viimane nädal möödus jällegi kõigiti kenasti, ei mingit
ebameeldivat jälge tollest nn jaanipeost, rahvuslikust
suur-sündmusest n-ö. Esimesed päevad olid muidugi täis raadiost
laekuvat hüsteerilist vada tolle suure sündmuse ülistuseks.
Huvitult järgimisi ja tegelemisi millegi võrratult meeldivamaga, --
lihtsalt olles... Aasta kõrghetkeks vist noile hingedele. Meenutada
vaid, et oli kena omaette olla sel ajal... Märgusõnad kõnelevad
sellest nädalast sama keelt kui eelnenuist, -- kõik möödus
kõigiti kenasti ja asjalood olid üldjoontes ka kõigiti -- n-ö --
korras. Möödusid kõik nood suvised nädalad ju siin samamoodi, --
kenasti ja korralikult, võrratult etemini veedetud aeg igal juhul,
kui võib meenutada varem sellest aastast veedetud aja osas. Seega
võib selle kuu kulgemisega ka kõigiti rahule jääda. Kogu selle
kuu veetsin siin maa, Kuural, eraldi, üksinduses ja kenasti omaette.
Kuu viimasest õhtust ja kuu vahetumise ööst, s.t. eilsest
meenutada naljaga pooleks aetud nähtumuslikku või n-ö visionaarset
jaburust pelgalt. Ütleme, et midagi sellestki on mainimisväärt.
Nõnda lõppes see esimene suvine kuu siin maal. Selle kuu lõppedes
jääb Taani minekuni täpselt kaheksa nädalat. Ütleme ka selle kuu
viimase päeva märksõna kasutades, -- see kuu möödus siin kõigiti
ilusti…
Jack
London:
"... Aga ma võin korralikult ära elada ja mul jääb seejuures
küllalt aega iseenda jaoks, mida ükski teine amet mulle ei
võimalda."; (lk. 179). "... Ise ega armastas ta kirglikult
ilu, ning rõõm seda teenida oli talle küllaldaseks tasuks. R-i
armastas ta rohkem kui ilu. Armastus oli tema meelest kõige ülevam
asi maailmas.", (lk. 182). "... -- ta oli alati teadlik ilu
sügavast müsteeriumist, millesse ta tungida ei suutnud ning
millesse ükski inimene iial ei ole tunginud. /.../ ... et ükski
inimene iialgi ühestki asjast kõike teada ei saa, ning et ilu
müsteerium pole mitte väiksem kui elu müsteerium , et see on isegi
suurem, et ilu ja elu on lahutamatult läbi põimunud...", (lk.
187). "... Ta oli teadlikult püüdnud oma jõudu veelgi
suurendada, hoidudes seda pillamast.", (lk. 218). "... Ta
ei teadnud, et tal endal oli ebatavaline mõistus, ja ta ei teadnud
ka, et inimesi, kellele oli antud mõõta sügavusi ja mõelda
suurimaid mõtteid ... /.../ ... et sellised inimesed liuglevad nagu
üksildased kotkad sinitaevas, kaugel maa peal kihavast ja seltsi
otsivast karjast.", (lk. 231). "... Ta ei kartnud surma,
naeris kibedalt ja küüniliselt kõikide elu külgede üle... /.../
Ta oli inimene ilma minevikuta, kelle tulevikuks oli peagi haud ning
kelle olevikuks oli kibe elamise palavik.", (lk. 271).12
_____________________________________
Juuli
2003.
[Hamlet:]
"... Olla või mitte olla – see on küsimus.
Mis
oleks üllam – vaimus taluda
kõik
nooled, mida vali saatus paiskab,
või,
tõestes relvad hädamere vastu,
vaev
lõpetada? Surra, magada --
muud
midagi, sest nõnda uinudes
kaoks
hingepiin ja kõik need tuhat häiret,
mis
meie liha pärib looduselt.
See
oleks lõpetus, mis hardasti
on
ihaldatav: surra, magada!
Jah,
magada... Võib-olla undki näha?"
W.
Shakespeare: „Hamlet.“13
1.
juuli.
Esimene
kirjakoht sellel, nüüd algaval kuul. Kirjutada siia sellel suvel ja
mitte enam. Kirjutada siia juulis ja augustis, teha olnust ja kõigest
nähtumuslikust ainesest jätkuvaltki ka kokkuvõtteid. Teha seda ka
augustis kuigi lahkun siit juba kuu keskel siis ja edasiseks
kirjutamiseks vahest mahti ei jäägi. Ka augustist kokkuvõtteid,
juba kui ette, ja mõeldes muidugi tulevale. Sellele, mis ootab siis
ees. See aeg näib siin ka tõesti kiiresti mööduvat. Ja siis
saabub midagi sootuks erinevat. Alates augusti lõpunädalast olen ju
juba kaugel ja eraldatuna ja loodetavasti taas jälle ka kõigiti
rahul oma olemisega seal ja nõnda, nii nagu see olema saab. Nüüd
aga on käes selle suve teine kuu ja seegi saab veedetud enamikus
ajas just siin ja nõnda nagu möödus see viimanegi kuu. Vahest vaid
üks nädal linna, kuivõrd see näiks otsekui tarviliseks osutuvat,
kuid selle kuu esimese nädala ja kaks viimast veedan jällegi siin.
Rahulikult ja omaette, vaimseski eraldatuses. Ja nõnda ma just
teengi, kuna see praegusel ajahetkel eelistatavaim kõigele muule.
Viimased
päevad on möödunud siin rahulikult. Teotsemisi harjumuslikus
sfääris, tegelemisi oma igapäevaste tegevustega, mida siin kui
kohustuslikuks kujundatud. Eile alustasin millegi säärasega,
millest võib saada isegi järgnevate aastate teema. Alustasin Fr.
Nietzsche "Moraali
genealoogia" ("Zur
Genealogie der Moral")
tõlkimisega. Ja see on viimastel päevade juba ka kenasti edenenud
ja edenemas jätkuvaltki siin ja nõnda. Ja vahest tõesti, -- kunagi
võtan selle asja vahest ka tõsiselt kätte ja sellest võibki
kunagi saada üks esimesi raamatuid Nietzschelt, mida eesti keelde
kunaski tõlgitud on. See on võimalik. Täiesti võimalik. Kuid
seniks jätkamisi siin harjunud kombel, iga päeva tegemistega
hõivatult. Maalides ja lugedes, magades ja ärkvel olles. Veel selle
nädala siin ja ma olen siis siin järjest, esimese hooga veetnud
juba viis pikka nädalat. Siis vahest tõesti korraks linna, vaid
nädalaks ja sedagi kui kõik klapib siis vaid, ja järgnevalt siis
muidugi siia tagasi ja veetes siin veel pea samavõrd aega, kuni
jõuab viimaks kätte ka ettevalmistuste perioodi algus selleks
järjekordseks lahkumiseks siit maalt ja siinsest olustikust ja
õhustikust. Sest augusti lõpus olen ma juba Taanis. DANEMARK.
See aeg lähenemas jõudsasti. Varsti juba olen jällegi kusagil
kaugel ja kõigiti eraldatuna. Oodates seda suuresti.
4.
juuli.
Kirjutamisi
reedesel päeval, pärast unetut ööd ja magatud päeva. Viimasel
ajal just nõnda siin aega veetnud, -- öösiti üleval olles ja
päevad kõik maha magades. Kuid miks ka mitte! Eilse päeva täpselt
aasta aega ajast tagasi veetsin ma Saksamaal,
Lichtentseinis ja
Schweizis,
Eriti just viimases, esimest korda. Õhtuks jõudsime Prantsusmaale.
Seega see unetu öö sel aastal ja aasta aega tagasi veetsin selle
Prantsusmaal. Nõnda nagu tänasegi päeva, täpselt aasta aega ajas
tagasi. Ei mäleta, kas juba järgneval päeval ületasime Prüneed
ja jõudsime Hispaaniasse.
Kuid
aastaga on mõndagi muutunud. Kõige rohkem häirib siin veelgi see
raisatud aeg, 2002 teine pool, ja 2003 esimene pool, tinglikult
võttes. Kui raisatud aeg, ei läinud kuhugi, ei tegelenud kui
millegagi. Praegune siin on siiski erinev, pikaldane ootamine ja
valmistumine nüüd millekski erilisemaks mis tulema saab, ---
Danmark, Denmark…
Selle aasta õigustus ja mõte.
Ja mõtted selle küljes juba kinni ka tõesti…! Praegu aga , --
niisama, veel paar unetut ööd ja siis nädalaks linna. Peaaegu
kindlalt, et … Ja siis siia tagasi kuni lähebki tolleks minekuks
siis taas. Seniks..!
20.
juuli.
N-ö
"kirjutamisi siia"…! // -- Kirjutamisi siia pärast
pikemat vahet. Oli selleks erinevaid põhjuseid, olin linnas ja siis,
taas siin olles polnud nt elektrit. Nõnda, et möödunud on
küllaltki palju aega viimasest kirjakohast, nii, et siia kohta veidi
siis pikemalt. Möödunust. Nõndaks, alustamisi, läksin siit toona,
6 juulil küllaltki lootusrikkas meeleolus linna poole teele.
Iseloomustavaks märksõnaks oli tollal siis – selgus…! (Täpselt
aasta aega tagasi olin siis Hispaanias). Küllaltki kaua oodatud
selline ja pikaldaselt saavutatud, nii, et kenasti ettevalmistatud ja
puha. Linnas oli esmasteks muljeteks täielik uudsuse varjud kõiges.
Näha üle viie nädala taas inimesi…, ometigi. Ka kodune õhkkond
oli esmalt uudsusest varjutatud kõigiti ja täiesti talutav säärane.
Esimese päeva linnas veetsin üli-agaralt kirju kirjutades,
valmistades ette kõiki võimalike tulevasi stipendiume. Mõelda vaid
– pea ühe päeva töö ! Ja helistasin siia ja sinna, T. V.-e, I.
P.-e, (soovituskirjad), USA saatkonda, (Fullbright), jne. Järgmisel,
teisipäevasel päeval käisin siis Nõmmel, oli nagu asja, ja nood
asjad said kõigiti kenasti ka aetud, ka meeleolu oli vastavalt kena.
Täiesti juhuslikult kohtasin seal ka J. J.-i --Vestlesime nii
mõnestki. Ja siis tulin raske koormaga tagasi, -- kuid mitte iga
koorem pole raske. Ja see koorem toona seal kindlustaski mulle seal
linnas veedetud ajaks kõigiti kena meeleolu.
Nõnda
need päevad seal möödusid, juues ja oma asjadega tegeledes. Vahel
ka naljakamas mõõtmes, või kuidas siis säärast fenomeni ka
kirjeldada. Kuidas siis iganes, igal juhul, kõigiti kenasti veedetud
aeg seal oli tõesti, üle ootustegi säärane tõesti. Nõnda
möödusid seal linnas siis järgnevad päevad: teisipäev,
kolmapäev, neljapäeva ja reede. Ja mitte suuremalt huvitudes.
Naljaviluks ka naljatamisi, vahest pööraselgi kombel, ei tea, ei
huvitagi. Ja laupäeval siis maale tagasi. Ja sellevõrra ja ainult
sellevõrra, tänu millele möödusid ka järgnevad päevad siin maal
siis suhteliselt kenasti. Nõnda möödusid nädala vahetuse päevad
ja siis ka uues nädala kolm esimest päeva. Ja mitte huvitudes.
Kerge kõrval-maik siiski oli, linna pöörasustest tingitud ilmselt
säärane. Ja vahest ka tõesti. Just nüüd, veelgi ja nõnda.
Kuratlikul kombel kuradile. Välistatud see ongi. Vastu laupäeva ööd
sai siis tuldud Kaldasse. Ja seal siis ka veetsin järgnevad kaks
ööd, ja eilsegi päeva. Nüüd siis siin tagasi ja mõneti
soodsamas meeleolus, -- ja, mis oluline rõhutada, -- nõnda ka
jääbki. Nii palju ma juba tean. Positiivseks meenutada sellest
päevast seda, et just siis said posti neli kandideerimist Austraalia
stipendiumitele. Kui palju lootusi on sellegi peal, mida see küll
tähendaks ometigi!
Jätkamisi
siin vanas vaimus. Magades ja ärkvel olles, lugedes ja õppides
inglise keelt. Maalides ja kirjutades siia arvutisse. Tõlkides
Nietzschet ja vahest ka Löwithit. Kõigiti kenasti
saab mööduma see järgnev etapp siin maal, Kuural. Selle suve teine
ajajärk siin maal on alanud. Esimene siin veedetud nädal on juba
läbi. Jäänud on siin veeta veel kolm nädalat. Loodetavasti saab
see olema ka kenasti veedetud aeg siin tõesti. Kõigiti kenasti ja
uue lootusega asja kallale asuda. Tegeledes oma igapäevaste
kohustustega. Nii nagu ülal kirjeldatud. Veetes vahest oma viimast
pikemat vaba aega, mis vahest niipea üldse ongi ette näha jubagi.
Juba 16 päeva pole siia kirjutanud, aga seda jõuab nüüd
järgnevalt teha nii palju kui kulub. Niisiis, selleks korraks kui
lõpetamisi...
21.
juuli.
//
Täna möllas siin äikene. Tuli vihma nagu oavarrest, lõi välku ja
müristas. Päris huvitav vaatepilt kohe. Muidu kõik siin
äärmiseltki kenasti laabumas. Juba teist päeva veedan oma päevad
siin arvuti taga, tegemist on siin ka piisavalt sellega. Eilsega
alustasin meenutamist ühest ammusest ajast A.D. 2000…. Nii mõndagi
siiski veel meenumas tolle kauge aja tagant. Kirjutada aga kõik
üles, varsti on sellest ajast möödunud juba neli aastat ja paljut
ei mäleta enam praegugi. Hilisemaks huvitatuseks. Samuti tegevuses
oma stipendiumite andmebaasi korrastamisega. Võib arvata, et sellest
saab mu järgnevate aastate üks eelistatuimaid teemasid. Minna
jällegi kuhugi kaugele, minna omaette ja ära…!
Ja
nõnda siin ka jätkamisi kavandatud. Sellega on alust arvata, et see
nädal kujuneb kõigiti kenasti, hoida end tegevuses ja kogu see siin
veeta jäänud aeg saab ainult kenasti mööduma. Nimelt tuleb
mainida, et esimene nädal siin teise Kuura perioodi alguses
kuigivõrd siiski ei sujunud… Edasine saab tulema võrratult kenam.
Ja päevad on üha lähenemas tollele terminile, mil siit maalt jälle
kord minema saan. Oodates sedagi innukalt. Nood kaks ööd ja päevake
seal Kaldas õnneks normaliseerisid olukorra. Ja nüüd on mul siin
tegemist rohkem kui tõenäoliselt teha jõuabki. Niisiis, --
hoogsalt edasi tegutsedes, ja, mis kõige tähtsam – lootes kõige
paremat jätkuvaks…!
Ööl
vastu 24. juulit.
Akna
taga hakkab juba pisult valgemaks muutuma. Kell on 3.35 öösel.
Kirjutades siin tänaselgi ööl nagu ma seda olen teinud ka nii
mõnelgi eelnenul nüüd. Kõik sujumas siin kõigiti kenasti ja on
seda tõesti. Päeval ma praegu siin harilikult magan kuid ööd on
olnud äärmiselt tegevusrohked, hoolega ametis siin arvuti taga…!
Ja tegevust on leidunud rohkesti ja see on ka suuresti kasuks tulnud,
ei midagi häirivat enam! Sisustades oma aega võimalikult meeldivalt
ja võimalikult ka tegusalt. Tänasel ööl lõpetades pidulikult
kahe kirjakohaga millega siin viimastel õhtutel ja öödel ametis
olnud peamiselt: lõpetasin oma stipendiumite andmebaasi
korrastamisega ja just äsja lõpetasin ka meenutuslike
ülestähendustega ammusest ja huvitavastki aastast nagu 2000 seda
kindlasti oli. Nii, et kaks ettevõtmist selleks korraks taas edukalt
lõpule viidud. Nüüd ilmselt edaspidi kirjutades vaid siinset
aastat ja mööduvaid päevi siia üles ja tegelema asudes taas ka
tolle huvitavagi tõlketegevusega. Tegemist igal juhul jätkub!
On
jäänud (ilmselt ka tõesti!) veel vaid ligikaudu kaks ja pool
nädalat siin maal veeta sellegi suvel. Selle nädala lõppedes jääb
veel ka vaid neli nädalat sellegi nädalani, mil lahkun siit mailt
kauge Copenhageni suunas…! Viimane aeg on siin nii kenasti
veedetud, et jääb loota vaid midagi vastavat siin järgnevaltki
veedetud aja suhtes. Kõigiti hõivatud moel, igal juhul, kohe
kindlasti saavad need viimased paar nädalat siin mööduma kõigiti…!
// See nädal on siin möödunud võrratul kombel etemini kui oli
seda too eelmine. Kõigiti tegusalt ja hõivatud kombel, siin arvuti
taga, paar huvitavat asja tänase ööga nüüd lõpule viidud, ja
siis maalides nagu eilselgi ja ehk ka tänaselgi ööl… Ja muidugi
oodates toda Taanimaad ja seal lõpule viidavat aastat. Nõnda
varasemat meenutades tekib kui teatav haruldane võime vaadelda noid
mööduvaid aastaid kui linnulennult. Omajagu tõtt siin on. Kasulik
tegevus sellisenagi… See nädal saab olema ilmselt kena
meenutadagi. Ja nõnda ka siin veedetud järgnevad nädalad,
kahtlemata! Ja järjest kenamaks siis veel lähebki ju veel, ees
ootab Denmark ja kena Coppehageni linn. See aasta saab
võrratult kenamini lõppema kui ta algaski. Töötada siis sellegi
heaks! Jätkata ühesõnaga samas vaimus…!
26.
juuli.
//
Varavalges siin arvuti taga. On äsja just valgekski läinud alles
(7.28). Kirjutamisi viimaste päevade juhtumistest, meeleoludest,
kavatsustest edasiseks siiagi ja nüüd. Seda kuud on jäänu veel
vähem kui nädal aega. Varsti tuleb siin kirjutamisel asuda juba
juulikuu kokkuvõtete kallale. Kiiresti möödumas aeg, üldiselt,
kuigi viimasel ajal, seoses unerütmi muutustega, näivalt aeg kui
venimas. See nädal on möödunud siin kõigiti kenasti veedetult. Ja
küllaltki tegusalt ja töiselt, nii mõnegi asjaga ühele poole
saanud, siin kirjutadeski nt. Eile sai alustatud ühe veel kaugema
aja, 1997 aasta ülestähenduste siia ülekandmist. Möödunud on
kuus pikka aastat. Ja ometi meenumas sellestki ajastki mõndagi. Viia
see asi ka lõpule. Olen siin nüüd viimasel ajal ka maalinud, otsa
said värvid, mida mäletan, et hankisin 1999 aasta jaanuaris. Aega
asuda uute kallale, uudsuse hõngu selleski seigas. Nagu nii mõneski
muuski, praegusel ajal…
Kavas
siin samas vaimus ka jätkata, kirjutamisi ja taas tõlkima asudes,
seda üheltpoolt, maalides ja lugedes teisalt. Nõnda just veeta need
siin veeta jäänud kaks nädalat. Küllaltki lühike aeg veel siin
jäänud veeta sel suvel (ja vahest pikemakski?) ometigi… Kasutada
seda aega siin siis võimalikult otstarbekalt…! Tegeldes sellega
millega tegeleda on vaja ja tundes end kõigiti vabalt ja rahulikult.
Nagu siin nüüd ikka. Ja lähenemas on üha too ammugi-oodatud
termin, Denmark ja kena Copenhageni linn. Sellestki jõuab veel siia
kirjutada (kes teab, vahest kunagi tõesti?). Niisiis: veel kaks
nädalat siin maal jäänud veeta! Siis kaks nädalat linnas, ja
sellele järgneval sõidan juba Copenhageni poole ära… Et jääda
sinna vähemalt neljaks kuuks! Kena seegi, ja tõesti ka on. Mida
oleksin küll muidu teinud? Kuid nüüd saab ( ja on saanud!) end
rahus mõelda taas ära, kaugele ja kauakski…! Kena see saab seal
olema, niipaljut on juba ette teada!
28.
juuli.
//
7. kirjakoht sellel kuul ja selle suvel siin ja eelviimane selline
sellel kuul ja sellel suvel siin. Harjumuseks saanud kirjutada üle
ühe päeva siin ja praegu ja nõnda. Kiirendades nõnda kui aja
möödumist. Sest ootan seda juba tõesti. Seda, mis ees ootab. Küll
saab seal kaugel maal alles kena olema! Kena linn, kindlasti ka kenad
inimesed ümberringi ja kena maa, hiljem siis jällegi meenutada,
ühte sellist taas…! Jäänud on vaid napilt neli nädalat selle
nädalani mil ma juba kauge Taani kuningriigi poole sõitma asun.
Ilmselt ikka sõidan sinna, vahest aga ka lendan. Nii ja teisti, seal
ma ennast juba õigegi varsti igal juhul leida võin. Ja kena on see
tõesti. Saab siit ometi lõpuks jälle minema! Kah, millele aega ja
jõudu raisata. Vältida säärast siiski pigem.
Üldiselt
siin päevad möödumas nagu endiselt, kõigiti hõivatud kombel.
Nagu tänagi, viis tundi siin arvuti taga ühtejutti. Momendil
tegevuses tolle kauge, kuue aasta taguse – 1997 aasta --
ülestähenduste arvutisse sisendamisega. Ja täna alustasin taas,
üle kolme nädala ka Fr. Nietzsche "Moraali genealoogia"
tõlkimisega. Ja nõnda, kenasti, kavatsetud siin järgnevalt ka
jätkata. Tänaseks siiski trükkimisest piisab juba varsti. Homme
aga jällegi. Sisustada oma viimased kaks nädalat siin maal
võimalikult kenasti ära. Ei tea nimelt, millal, kas üldse niipea
(Austraalia?!) siia veel satun…
30.
juuli.
Viimane
kirjakoht sel kuul siin sel suvel. Homsega lõpeb siis ka juuli kuu…
Rohkem
siia sellel kuul ei kirjuta, homne jätta kokkuvõtete tegemiseks
sellest, siis mööduvast kuust. Nii, et 8 kirjakohta sellegi kuul,
siin maal ja nõnda. Piisavalt, et vahendada muljeid siit ja praegu,
sellest ajast ja olustikust. Aeg möödumas siin loodetavasti järjest
kiiremini, on ju ka mida oodata! Õnneks… Päevad täis tegutsemist
siin arvuti kallal, kirjutamisi ülestähendusi aastast 1997 ja
tõlkides Fr. Nietzsche üht suurteost siin nõndamoodi. Nii sisustab
lihtsalt päevad ära. Plaanis ka maalida ja lugeda veel ka inglise
keelt ja niisama… Nõnda kavas veeta siin järelejäänud aeg, nood
poolteist nädalat, mis peagi veel vaid jäänud siin veeta on. Täna
ju juba kolmapäeva õhtupoolik. Homsega lõpeb see kuu. Ja siis jääb
siin vaid 10 päeva veeta…!
Üldiselt
kenasti veedetud aeg see siin ja praegu. Mäletan, et pärast
linnanädalat esimene nädal kui ei sujunud eriti, kui meenutada. Aga
järgnev nädal möödus lihtsalt suurepäraselt siin maal ja
omaette, olles kõigiti ja kenasti hõivatud siin omamoodi… Ka see
nädal näib juba kujunevat täpselt samamoodi, kenasti, kõigiti. Ja
nõnda saab mööduma ka siin, sel suvel veedetav viimane nädal, see
tulevane… Nii, et kõigiti kenasti veedetud aeg siin üldiselt. Ja
kena see ongi! Et läheks veelgi kenamini! Siis hiljem meeldiv
meenutada seda siin veedetud aega. Ja läheb ka!!! Järgmine kord
kirjutan siia nõnda juba augustis.
Juuli.
//
Juuli on nüüd samahästi kui möödunud, kirjutades sellest kuust
kokkuvõtlikult nüüd selle kuu viimasel päeval. See oli kena kuu,
üldiselt küll, hiljem meenutada. Kui mäletada suvatseda seda
närust aastat siis see oli üks kenamaid kuid sel aastal üldse,
peaaegu sama kena kui juuni seda oli. Veedetud sai see juuli kuu
enamjaolt siin maal, eraldatuses ja üksilduses, seega ka kõigiti
kenamini, kui möödusid mitmedki varasemad kuud. Juuli kolm nädalat
möödusid siin maal, ja vaid alla ühe nädala sai veedetud aega
linnas. Põhilaadilt seega küllaltki sarnane, eelnenule,
juunikuisele ajale see siinne on siis ka olnud. Ja kõigiti kenasti
on see aeg siin möödunud tõesti, polegi pea midagi halba meenutada
sellest kuust, pigem vaid vastupidist, kenamini veedetud aega. Aga
alustame siinsel meenutamisel selle kuu algusest….
Juuli
kuu algasin maal, Kuural , kõigiti, nagu siis kirjutatud -- kenasti…
Olin siis siin maal järjest olnud rekordiliselt juba viiendat
nädalat. Kogu juuni kuu ja siis see esimene juulikuine nädal veel
pealekauba. Seega pikim aeg, mis eraldatuseks ette nähtud siin siis
möödumas. Sellest tõigast tingitud ka eriline meeleolu, küllaltki
soodne ja kena selline. Olin ikkagi väga pikka aega omaette olnud ja
pikka aega ka kõigiti kenasti, kenamini kui üldse sel
vajaka-jäämiste aastal. Nõnda siis möödusid juuli esimesed
päevad, esimene nädal --- kenasti,
kombes,-- sujuvalt,
ja saavutatu oli kokkuvõtlikult nähes kui teatav erilisem –
selgus.
Kuid see oli ka teatud perioodi, esimese siin Kuural veedetud
perioodi lõppemise aeg, eel ootas üksik linnanädal. Sellest
kõigest tingitult, -- lõpu ja alguse vastakuti-mängimisest
sündiski ja kasvas välja toonane eriline meelsus. Ja see oli kena
aeg siin veeta, suure raudristi, ehk – 'rüütliristi'
märgi all…
Ja kui kaugele on näivalt ajas taandunud see kuutagune maastik! Ja
teisalt kui veel eile olnud. Mäletan, et laupäeva õhul lugesin
siin veel R.
Zelazny´t
ja pühapäeval sõitsime siis linna, --- kõik oli väga uudne siis
esmalt seal…Olin ju nii kaua üksilduses veetnud oma aega. Uudsuse
varjund kõige üle esmalt vähemalt.
Niisiis
juuli teine nädal. Mis sai siis, kahtlemisi kuid, siiski otsustatud
veeta linnas. Juba vahelduse mõttes! Ja oli muidugi kõvasti ka muud
tegevust seal ka tõesti. Esmalt oli linnas tõesti ka uudne kõik,
polnud seal ju järjest juba viis nädalat viibinud. Uudsuse varjund
või võlu esmalt tõesti. Mäletan, et esmaspäeva sisustasin vägagi
toimekalt, koostasin ja sorteerisin oma stipendiume järgnevaks
aastaks, kokku sai neid 13x, + 3 x soovitusi teele. Lisaks kirjad
Taani ja Saksamaale. Ja Austraaliasse. Sisukalt sisustatud päev oli
too esmaspäevani. Teisipäeval läksin Nõmmele, kõigiti kenasti
laabudes, -- hambaarst, perearst, fotograaf! Kõigiti kenasti seal
teotsedes, kohtasin juhuslikult ka J. J.-ga, sellega siis mõneti
seletades. Edasi sel nädalal muidugi tooniandvaks nii mõnagi. Kõik
tähtsamad kõned juba ka võetud, soovitajatele, USA saatkonda, jne…
Niisiis midagi taolist, ülejäänut seda nädalast ilmestamas…! Ja
sujus ja laabus kõigiti kenasti, tänu millele! Toonases kõnepruugis
-- linnas
---- vinge – super… Sai
seal jah, mõneti kui janditatud tolles "huvitavas"
valdkonnaski…. Nii ja teisti, kuigi , jah, hiljem kui näis, et
kasuks ei tulnud. Laupäeva päeval siis võrdlemisi otsustunult
maale tagasi. Olin nii mõndagi saanud ka linnas juba korda ajada,
stipendiume nt korrastanud suuresti, lähetanud tarvilisi e-maile…!
Niisiis laupäeval Kuurale tagasi, et sinna siis jääda vähemalt
veel kuuks ajaks. Kuid jõudsin siia maale tagasi ja nädalavahetusel,
polnud siin esmalt ka muud ju teha…. Selle nädala lõppedes jäi
Taani mineku nädalani veel vaid 6. nädalat….!
Juuli
kolmas nädal. Tingimisi ilmselt tollest linnas-käigust nimelt siin
esmalt kui eriti ei laabunud…? Kuid polnud ka häda midagi, esmalt
sai kõigiti kenasti jätkatud möödunud nädalavahetuse stiilis,
st. – juues ja mitte huvitudes, nõnda selle nädala esimesed kolm
päeva… Nõnda siis aega veetes esmalt mitte millestki huvitudes.
Toonased ülestähendused --- Kuurale
--- edenedes -- korras -- kenasti --
, ja nii see ka üldiselt siin siis kulges, üldiselt küll…
Ajapikku kohe kindlasti. Ainus kena asi sellest päevast on
meenutada, hiljem, et just siis läksid posti neli kandideerimist
kaugele Austraaliasse! Vastu laupäevast ööd sai siis joostud
Kaldasse, tubaka järele, seal polnud aga kedagi, ja õnneks leitud
sealt lõpuks ka veidi šampust ja veini; kuid mitte tubakat. Veetsin
siis õhe ööpäeva hoopis seal. Alles pühapäeval sai tagasi siia
tuldud ja hoopis uudses, normaliseerunud õhustikus siin taas kui
tegutsema asutud. Pühapäevast olid taas nii elekter kui arvutitööd
ja kõik hoopis kenamas valguses ka muidu. Normaliseerus peatselt,
see ajutine tagasilöök ja jälle oli mul siin palju tegemist. Kuid
selle sümbolil (NATO? -- Põhjatäht? -- kompass?) on paraku
ambivalentne tähendus, seda perioodi ilmestamaks…
Juuli
neljas nädal oli eelnevaga võrreldes võrratult etemini veedetud
nädalaks siin maal, üksilduses… See oli täiesti erinev nädal
võrreldes eelnenuga. Kõik oli taas normaliseerunud ja aeg möödumas
siin äärmiselt sisukalt ja üldiselt ka kenasti. Oli korraga väga
palju tegevust arvuti kallal siin pikad päevad, ööd. Ja nõnda see
aeg siis lendas. Kirjutasin meenutamisi 2000-st aastast ja
korrastasin esmalt oma stipendiumi-andmebaasi. Väga hõivatud siin
arvuti kallal, ja nõnda on see jäänud mingiski mõttes kuni
tänaseni. Sisustab aja ära. Ja seda mul siin praegu vaja ju ongi,
et see aeg kiiresti mööduks ja, et taas saaksin kuhugi minema,
kaugele ja kauaks, Danmark…!
Juuli neljas nädal möödus siin maal äärmiselt kenasti,
meenutamisi esimese Kuura perioodi lõppu, juuli esimest nädalat. Ei
häirinud mind siin miski ja tegemist oli rohkesti. Nii, et kõigiti
kenasti veedetud aeg siin olnud tõesti. Toda kajastavad ka tollased
ülestähendused, aeg möödus siin --- ilusti,
kenasti,
ja kõik oli kui – korras…
Nõnda selle
kena nädala esimesel poolel. Siis hakkasin lõpetama nonde
igapäevaste ettevõtmistega siin arvuti taga. Neljapäeval lõpetasin
stipendiumite korrastamise ja 2000 aastale pilguheitmise. Ja see päev
möödus muidugi – oodates;
sest – selle nädala lõppedes oli Taanini jäänud veel vaid neli
nädalat!, napilt kuu aega. Ja siin maal veeta sellest ajast vaid
pool, st. - kaks nädalat. Nõnda see nädal siis lõppes, sama
kenasti kui see oli alanud. Hoolega ametis siin arvuti kallal,
alustasin 1997 aasta ülestähenduste kirjapanemisega ja ka jälle ka
Nietzschega, tõlkimisega. Ja see nädal möödus siin tõesti ka
kenasti
Juuli
viies nädal, praegune, st.- juuli neli viimast päeva. --- Möödunud
kõigiti kenasti ja alles äsja. Möödunud, nagu selle kohta kirja
pandud -- sujuvalt
-- laabudes ja
kõik oli kui kombes…
Ja nii lõpeb
see kuu tänasel õhtul, ja see kuu on üldjoontes kõigiti kenasti
veedetud aeg olnud. Ja on seda tõesti ka olnud. Viimased päevad on
möödunud sarnaselt eelnenud nädalale, päevad siin arvuti taga
veetes, kirjutades üles 1997 aastat ja tõlkides hoolega Nietzschet.
Ja õhtud veidi teisti, kui üldiselt kenasti needki ühele poole
saadud…. Ja täna siis selle kuu kõige viimane päev, meenutades
siin olnut sellest kuust…. Lõppeb see kuu ja algab uus igal juhul
selle suve suurima raudristi märgi all…. --- Rüütliristi
märgi all…!
Selle nädala lõppedes, st. – neli päeva hiljem on siin maal
veeta jäänud vaid selle suve kõige viimane nädal. Ja siis kaks
linna nädalat ja siis juba see nädal mil sõidan Taani poole teele.
Oodates seda innukalt, varsti olen jällegi kaugel, eraldi, omaette
ja väga kaugel. Ja aega saab seal olema piisavalt! See aasta saab
veel võrratult kenamini lõppema! Oodates seda tõesti seda seal
kaugel Danmargis,
kenas Coppenhageni
linnas
veedetud aega. Saagu see tõesti ka kena olema! Seniks veel ootamisi.
Veel õige pisult vaid oodata...
PHILIPPE
JULLIAN
[Delacroix´ kohta]: "... juba lapsest saati suurmees iseenda ja
oma sõbrade silmis, kes respekteerisid tema vaikimist ja
käitumist.", (lk. 13.) "... taipas ta varakult, et tema
lõbustused ja mõtisklused sõltuvad üksnes temas endast, ja nii
kujunes tal varakult välja iseseisva mõtte harjumus, mis suunas
teda unistuste teele hoopis rohkem..."; (lk. 15). "...
mingi peaaegu saatanlik tähendus, tulipalava joogi abil suheldi
mingite müstiliste jõududega.", (lk. 26). "... "Ärge
jätke hooletusse midagi, mis võib teid suureks teha."
[Stendhal Delacroix`le]", (lk.29.) "... "Harjumus
mõtetes korda pidada on minu jaoks ainus tee õnnele, ja et sinna
jõuda, peab kord olema ka kõiges muus, see on vajalik isegi kõige
tähtsusetuimas asjus."[Delacroix, päevik.]", (lk. 39.)
"... -- esteet , kelle elu on üksainus ilu otsimine ja kelle
ainsaks rõõmuallikaks võib olla üksainus värss...", (lk.
40.) "... "Nii selles kui ka paljudes teistes küsimustes
võttis tema üle kiiresti ja despootlikult võimust idamaine
arusaam. Ta pidas naisi meeldiva kunsti objektiks, mis võib vaimu
ergutada, kuid seejuures sõnakuulmatuks ja meelisegavaks objektiks,
mis hakkab aplalt aega ja elujõudu õgima, niipea kui oled nad üle
oma südame lävepaku lasknud.", [Baudelaire, "Romantiline
kunst."], (lk. 133.)
"...
"Kõik õilis on rahuliku loomuga ja näib magavat kuni tema
vastand ta äratab ja end näitama sunnib." [Goethe], (lk. 158).
"... kehastas naudingut, seda tujukat ja ennasttäis Saatanat,
kes valitseb üksinda tervet kompositsiooni. Tema jalge ees on põrgu,
kus tapetakse naisi...", (lk. 190). "... Temasugune kasin
ja karske mees kes elas üksnes vaimule, polnud kunagi oma keha
armastanud, vaid sundis sellele peale karmi distsipliini ega tundnud
pikka aega ühtki meelelist naudingut peale silmarõõmu. /.../ ...
mingi müstiline estetism... // "Jumal on meie sees. Meie
sisemuses on see, mis sunnib meid ilu imetlema, mis paneb meid rõõmu
tundma, kui oleme head teinud. Kindlasti on see Jumal, kes sünnitab
inspiratsiooni geniaalsetes meestes ja kes neid sütitab, kui nad
vaatlevad omaenda loomingut."", (lk. 193-194). "...
[22. juuni 1863] "... Maali esimene väärtus on pakkuda
silmarõõmu... Kõik silmad ei ole võimelised nautima maali
peenimat ilu. Paljude silm on võlts või tuim, nad näevad sõna
otseses mõttes objekte, aga mitte ülimat ilu."", (lk.
195.)
"...
"Hea maalikunst on muusika, meloodia, ainult väga elav
intellekt võib tajuda, kui väga raske see on."[Michelangelo,
Paul Valèry järgi tsiteerituna]", (lk. 197). "... [Paul
Valèry:] "... Maalikunsti langus endisaja suuruselt tema
praegusse olukorda on väga selgesti tuntav Eugène Delacroix`
loomingus ja kirjutistes. Mure ja jõuetustunne lõhestavad
mõtterikast inimest, kes tunneb pidevalt, et kõik ümbritsev
takistab tal tõusmast möödunud aegade meistritega võrdsele
tasemele. Miski ei too paremini päevavalgele mingi seletamatu
muistse jõu ja täiuslikkuse vähenemise, kui selle suursuguse
kunstniku näide, kes võitleb iseendaga ning tormab närviliselt
viimasesse võitlusse suursuguse stiili eest "kunstis"",
(lk. 208.)14
_____________________________________
August
2003.
[Rosencrantz:]
"... Ka iga lihtne elu üksi peab
end
kaitsma kõigest hinge jõust ja väest
ning
hoidma kahju eest, veel enam aga
vaim,
kelle hüvang muile eludele..."
[Kuninganna:]
"... See on su oma aju sigitis:
neid
tühje kujutelmi hullumeelsus
on
õige osav looma.“
W.
Shakespeare: „Hamlet.“ 15
1.
august.
Täna
on siis esimene august. Sellest tuleb sootuks erinev kuu kui kõigist
eelnenuist, selle kuu lõppedes olen ma nimelt juba kaugel…!
Taanis,
Denmark, Danmark! Oodates
seda tõesti ka pikkisilmi. Siin maal on praeguseks jäänud vaid 9
õhtut veeta. Siis mööduvad kaks linnanädalat kui linnulennul ja
siis ma juba lähengi taas, kaugele ja ära…! Kirjutades siia veel
sellelgi kuul, veidigi, otsekui lõpetuseks juba, sest – rohkem ma
siia sel aastal, ega üldsegi enam mitte! -- ei kirjuta ju kunagi.
Seega: viimased kirjakohad siia ja nõnda, nagu juba harjumusekski
saanud… Sel kuul, augustis, jõuan siia kirjutada siin maal vaid
viis korda. Esimese korraga on juba algust tehtud… Seega: seda aega
pole siin enam kuigi kauaks. Aeg asuda otsi kokku tõmbama!
Siin
on ääretult palav olnud, juba nädalaid, tõelised kuumarekordid,
kuni 30 kraadi sooja! Annab alles olla, sellise kuumusega…. See
nädal on siin üldiselt möödunud kenasti. Kuidagi saab siiski
hakkama, selle nuripidisuse kiuste, mida too kunagine elukohake
esindab. Kuid mina olen eraldi, omaette ja ei huvitu sealsest enam
mingilgi kombel. Loodetavasti läheb siin järjest kenamini! Kogu see
viimane siin veedetav aeg saab olema kena meenutadagi! Lootes siis
seda… Jäänud on veel vaid 9 õhtut siin veeta, veeta see aeg siin
võimalikult kenasti.
2.
august.
//
Plaanide
järsk muutus. Homme juba linna, kuna selleks kerkis üles tõsine
põhjus. – Taanis pole enam juhuslikul ja/või õnnetul kombel
mingit öömaja ootamas. Tuleb hakata seda asja ise hoolega seal
linnas ajama. Niisiis, sellega lõppevadki need suvised päevad siin
maal. Tänane saab olema viimane päev siin üldse, homme hommikul
juba linna poole teele. Nii, et kokku sai seda aega siin veedetud 8
nädalat (5+3), seega tervelt kaks pikka kuud, piisavalt! Nõnda
paistab juba otsustunud olevat, et enam siia maale sel suvel tagasi
ei tule, teoreetiliselt oleks see siiski küll võimalik, nt juba
teisipäeval? Või mitte? Teisalt ju -- pea kolm nädalat seal linnas
veeta, kenas elukohas ja puha…. Kuid otsustamise küsimus, juues ja
mitte huvitudes sealgi. Küll laabub. See viimane nädalake siin
maal, nagu plaanid olid, see oleks mul nagunii kuidagi kujunenud. Ja
mis vahet seal on, veeta linnas kaks või kolm nädalat, mitte
mingisugust. Need saavad ju olema viimased päevad seal üldse.
Niisiis otsustamisi – linna ja siia maale sel suvel, ja üldse
niipea! -- tagasi enam ei tule.
Seega
on tänane siin selles suve tõesti ka viimane päev. Nii mõndagi
jääb siin pooleli, kuid mitte niivõrd kui võiks samas ka arvata.
Maalida oleks veidi siin veel tahtnud, ülejäänu kas ühele-poole
või siis edasi lükata. Veel viimane öö sel suvel siin maal veeta
ja siis juba läinud. Ja ka tegelik minek nihkumas siis järjest
lähemale. Taani.
Loodetavasti kõik laabub. See
viimane päev siin maal, sel suvel, sel aastal, -- sisustada see veel
kõigiti toimekalt ja siis minema! Ja see tähendab ka seda, et see
tänane, kirjakoht, jäi viimaseks siia ja nõnda sel suvel. Vahet
pole! Küsimus oli ju vaid ühes nädalas, küsimus pigem selles, --
kuidas seda veeta…! Niisiis -- viimane kirjakoht siia üldse,
viimane päev, viimane märge. Loodetavasti läheb kõik järjest
kenamini. Tean juba, et hakkab minema just nõnda! Ääretultki
kenasti! Superbé
!
August.
Selle
kuu ülestähendused jäävad viimasteks siia kohta (ja üldsegi!)
sel aastal. See on viimaseks kuuks (ja viimasteks päevadeks!), mil
ma siia nõnda veel kirjutan. Ka augusti lõpuni ilmselt ei ulatu
need märkmed, maksimaalselt ilmselt vaid 10 augustini, sealtpeale
olen linnas, kus ei tarvitse mahti, võimalusi või viitsimist jääda
sellekski. Ja augusti lõpul olen juba Taanis! Lahkudes siit maalt
(õnneks!!) juba augusti viimasel nädalal…! Danmark!
Denmark!! Taani!!!
--
--
// Tänaseks, (02.08) siis aset leidnud plaanide järsk muutus. See
viimane nädal siin saab otsustatud ära jätta ja juba linna, et
seal seda viimast aega veel veeta. Kuni augusti viimase nädalani,
kui läheb veel kaugemale minekuks. Plaanid muutusid tõesti järsku,
kuid küsimus on tegelikult siiski vaid ühes nädalas (ja kuidas
seda veeta!) ning ehk ka vaid mõnes maalis… Nii, et homme linna ja
sinna ka jäädes (?) , kuni Taani minekuni….! See suvi on siis
lõppenud, siin maal vähemasti. Veedetud sai siin täpselt kaks kuud
oma ajast. Üldiselt kena aeg siinset meenutada… Polnud väga
vigagi. Ja ees ootab midagi võrratult etemat! Taani!
Siinne,
tänane kirjakoht jääb siia sel suvel siis viimaseks. Viimaseks ka
sel tervel aastal ja üldse, alatiseks. Viimane kirjakoht… Mõelda
mida siia lõppu siis lisada veel… See suvi on siin maal läbi
saanud. Nüüdsest algavad, järjest enam ja enam ju
mineku-ettevalmistused. See kahe-kuuline periood on aga läbi ja
nõndasamuti ka siinne kirjutamine. Siia kohta sel aastal enam ei
kirjuta. Seega siis üldsegi enam mitte. Pole selleks võimalustki
enam. (?)
Loodetavasti
tuleb see august kena kuu sealgi veedetuna, mineku-ärevuses,
ettevalmistuste-tuhinas… Kindlasti kena kuu! Ja siis tuleb ju
Taani, Danmark ja lootused on selles osas väga kõrgel. Kogu selle
suve ju oodanud pikki-silmi seda võrratut võimlaust. Kahju, et
ebaõnnestus selle esimese korteri-pakkumisega. Kuid, mis vahel,
esmapilgul näib kehvem, võib hiljem nt soodamakski osutuda (või
odavamaks!). Loodetavasti sujub kõik selleski küsimuses kenasti ja
augusti viimasel nädalal olen ma siis juba läinud! Kaugele ja
kauaks! Denmark, Copenhagen, University of Copenhagen!… --
Kui kenasti see juba praegugi kõlamas! See aasta lõppeb võrratult
etemini kui see algas. Kaugeltki etemini, võrratult paremini. Nõnda,
et ka hiljem kena veel meenutada. Seal kaugel saab mul kena olema!
Oodates siis seda veel veidi aega…! Varsti on see aeg juba
niikaugel, et lähen Taani poole teele…!
Ootused
on väga kõrgel selle suurepärase võimalusega seoses. Saan ometigi
jällegi minema, kaugele ja kauaks! Ja omaette saab seal kena olema
tõesti. Ja üldse , näib, et asjalood on laabumas. Kui saan ka
selle Ameerika stipi (?!) siis ka pikemaski perspektiivis nõnda
just. Kena oleks tõesti. Seda mõttetut virelemist on juba liigagi
kaua olnud. Erandlikuks, meeldivaks erandiks oli üldjoontes siiski
see suvi siin maal, veedetud aeg…! Võrreldamatult kenam eelnenuga
võrreldes, kuid paljutki on ka muutunud, nii, et edeneb igal pool
praegu. Ja varsti olen siis jällegi läinud. Olen siis jälle
kusagil kaugel, kenas Copenhageni linnas, DANMARK!
-- seal saab
tõesti ka kena olema! Ääretult, kena, -- selle aasta õigustus ja
selle suurepärane lõpuleviimine seal kaugel maal! Oodates seda juba
tõesti innukalt. Ja varsti see aeg tulebki! Varsti olen juba kaugel,
DENMARK, COPEHAGEN!
-- Oodates innukalt, varsti see
aeg saabub. Ja siis
läheb kõik järjest kenamini. Ja jääbki just nõnda, ääretult
kenasti minema…! Saagu siis nii! See on juba kindel! Adios
!16
___________________________________________________________
[August
2003.]
Jätkamisi
siin kirjutamisega ligi aasta aega hiljem,17
umbes-täpselt,
kokkuvõtmisi eelneva aasta toimetamisi-seiklusi. Eelnenud, 2003
aastal, sai ülestähendusi tehtud jaanuarist kuni augusti alguseni,
samuti ka nende kuude sisulisi kokkuvõtmisi,
vastavalt iga kuu lõppedes. Viimased sissekanded olid siis augusti
hakul, sealt kohast siis kokkuvõtmistega nüüd ka jätkamisi,
võttes meenutamisi kokku eelnenud, 2003
aasta viis
viimast kuud, liidendamisi need siis eelneva aasta senistele
ülestähendustele.
2003
aasta üldine kokkuvõtmine jääb vahest antud aasta ülestähenduste
lõpuosasse, kuid üldistavalt võib nii mõndagi mainida. See oli
üldiselt erinevate pürgimuste aasta, aega sai veedetud mitmeski
erinevas elukohas, 2 kuud ka välismaal, Taanis.
Üldiselt jätkates praegu ja siin siiski vaid konkreetsete, viimase
viie kuu meenutamisega, milledest siis sai veedetud august
siin korteris
kuhu praegugi kavas pikemaks jääda ja siis september
ja oktoober veetsin
aega kenasti Taani
Kuningriigis,
ning aasta lõpu kaks viimast kuud, -- november
ja detsember – said
samuti kenasti veedetud samuti siinses tuttavas korteris.
Üldiselt
võib 2003 aasta jaotada julgesti kaheks, -- aasta esimene pool , mis
meelde jäänud mõneti ebaõnnestunumana ja siis aasta teine pool,
tingimisi algamisi juunist kuni aasta lõpuni, mis sai siis veedetud
mõnevõrra kenamini ja korralikumalt. Peamiseks põhjuseks oletada
Taani stipendiumi saamise positiivseid mõjusid. Eelnenud suvi sai
veedetud ometigi üli-võrdeliselt kenamini kui selle, 2004 aasta
ebaõnnestunud suvised kuud. Ei anna võrrelda eelnenud aasta
juunit-juulit (Kuural), selle aasta vastavate kuudega, kahjuks vastab
see tõele. Samuti oli eelnenud aasta august, siin linnakorteris
jubagi näivalt paljuski etemini veedetud aeg kui selle aasta varsti
lõppev viimane suvine kuu. Kahjuks siis kujunenud just nõndamoodi.
Lootes, et edaspidi nüüd ehk siiski edenemas siin pikemalt veedetav
aeg.
2003
aasta suvi sai
üldiselt veedetud ette-valmistumisega Taani minekuks, seda kõigil
kolmel suvisel kuul kohe kindlasti. Juuni-juuli nagu mainitud, sai
veedetud kõigiti kenasti Kuural, linnas vaid 5 päeva. Augusti
veetsin siiski juba linnas, tulin siia kenasti mäletamisi juba 3.
augustil, hakates otsima endale võimaliku elukohta Koppenhaagenis,
kuivõrd kahetsusväärsel kombel ununes vaadata oma ühte e-maili
kontot, suve hakul, mistõttu kujunesidki järgnevad kuud nagu august
ja ka september (Taanis
juba) mõnevõrra teisiti. Ilmselt see ilmne ja kahetsusväärne
eksitus, et ei vaadanud mingit e-maili (lybeck@hot.ee) kujundas
kaudselt kogu eelnenud aasta lõppu, võimalik ka, et minu varasemat
Taanist tagasitulekut, mis aga teisalt siiani sobilikuks loetav
muidugi. Negatiivseks ilmselt just septembris Taanis
ilma
korterita veedetud 3 nädalat, kuid tagantjärele vaadates edenes
sealgi siis ju kuidagimoodi siiski.
Augusti
sisustasingi eelnenud aastal siis peamiselt siin korteris sellega, et
üritasin interneti teel leida endale Taanis, Koppenhagenis mingitki
elukohta, üritades seda teha ligi kuu aega järjest, kuid minnes kuu
lõpul Taani
ikkagi
ilma kindlat elukohta omamata.
Mis sellest siis hiljem, septembris välja tuli, sellest siis
septembri osas pikemalt. Kuid otsisin toda elukohta ikka hoolega
interneti teel, saates kirju asjaosalistele Taanis, saades erinevaid
vastuseidki. Ometigi osutus see Copenhageni
korteriotsing
oodatust mõnevõrra komplitseeritumaks ja oodatud tulemust, seega
siis kindlat korterit ei leidnud isegi kuu aega väldanud igapäevaste
kõikvõimalike otsingute tulemusel ka mitte. Üldine situatsioon
Copenhageni
korteritega,
nagu hiljem asjaosalistelt kuulda oli õppeaasta alguses lihtsalt
seal liiga keeruline. Kohapeal õnnestus siis korter/elukoht leida
alles peale septembris "ilma kindla elukohata" veedetud 3
nädalat, seega alles 22.
09. leidsin
endale elukohaks korteri, olles veetnud siis septembri 3 nädalal öid
4. erinevas (noorte-)hotellis ja ka baarides. Kuidagi sai ometigi
hakkama ja nüüd tagantjärele meenutamisi kui ei olekski midagi
eriti vastu-käivat kui meenutadagi enam. Taani
stipendiumi üldist
kulgu ja ka seal veedetud perioodi ja hilisemat arusaamatusest
tulenenud nende 3 võimaliku
Taani diplomi n-ö annuleerimist
(sellekohane
lõplik kiri saabus nüüd alles hiljuti s-t pea aasta aega hiljem
Taani stipendiumi algust, see küsimus nüüd siis nõnda lõplikult
lahenenud),--- see juhuslik eksitus, et ei vaadanud e-mailitsi
saabunud esimest korteri-pakkumist siiski ometigi mõjutas. Mis olnud
see olnud.
3.
augustil tulin siis siia linna asudes järgnevalt otsima võimaliku
korterit/elukohta Copenhagenis.
Tegin seda igapäevaselt, interneti teel, kuid üldiselt vahelduva
eduga ja nagu viimaks siis selgus ilma positiivse lõpptulemuseta.
Meenutamisi oli aga august 2003 siin linnakorteris veedetud aeg
siiski enam-vähem
veedetud aeg,
üldiselt aksepteeritav ja isegi positiivsena meenutamist leidnu,
hilisemaga võrreldes, paraku ja korralikult ja enam-vähem omaette
ja mõistlikumalt on see aasta tagune kuu siin meelde jäänud.
Hilisem kujunes siis mõnevõrra teisti üldiselt, seega, -- vähemalt
vaheldusrikkalt
on kujunenud
see järgnev
aasta,
veedetuna siin ja seal, nii ja teisiti ka….
Peale
pikemat suvist ootamist sai siin siis augustis, nagu öeldud, oldud
huvitatud peamiselt just sellest võimalikust elukohast Taanis, see
oli siis igapäevane mure ja hool toona; üldiselt seda aga mitte
(pikemat aega siis toona), korra trehvamisi paari tuttavat (varsti
jälle, üle aasta kokkusaamine, neljapäeval), ja nõnda see aeg
siin siis möödus. Hiljem jah, meenutatud seda aega kui
väljapaistvamal
etemini
veedetud
aega,
seda augusti 2003. Planeeritud sai erinevaid Taani minemise mooduseid
(nt Berliini kaudu) kuid otsustatud ja mindud sai Taani poole siis
27. augusti hilisõhtul ja Leedu kaudu. Laevaga
Leedust üle Läänemere,
siis ja nõnda.
Tegelikult
sai siin augustis, ülal-kirjeldatud kombel, aega sisustatud vaid 3
nädalat.
27. Augusti hilisõhtul
siis kuidagi Leedu bussi peale. 28. Augusti hommikul siis juba
Vilniuses , Leedus ja sealt teise bussiga Klaipedasse ja sealt
laevale ja sellega üle Läänemere Rootsi, kuhu jõudsin reede
hommikul 29. August. Sealt edasi Copenhagenisse
kuhu jõudsin
reede hommikul 12. 30, umbes-täpselt. Reis kujunes üldiselt
sekeldusteta ja oli enam-vähem talutav ja muidugi ka kaua oodatud,
sain ju siis taas, üle pikema aja minema.
Leedus
oli enam-vähem, samuti laevaga Läänemerel,
isegi veidi brändit ja paar pätakat seltsiks; Rootsi tollis oli
midagi, naeruväärne tõesti, Taanis, Copenhagenis siis too keskne
Hauptbanhof,
Copenhageni keskel, kus sai siis veidi aega veedetud alustuseks.
Augusti viimased päevad ööd veedetud siis Taani
Kuningriiki minekuga
Leedu ja Rootsi kaudu, purjetamisi üle laia Läänemere ja
alustuseks Koppenhagenist
ka veidi „erilisi“
muljeid, üldiselt aga edenemisi, veetes seal alustuseks aega
baarides ja siis septembri alguses üritamisi huvituda ka Copenhageni
Ülikooliga seonduvast,
mis siis aga, s.t õppetöö tegelik algus, -- lükkus kahjuks edasi,
kuivõrd polnud kindlat ja õppetegevuseks sobivat elukohta seal
alguses. Septembri alguse 3 nädalal veetes aega siis 4. erinevas
(noorte-)hotellis baarides ja veini rüübates; kuidagimoodi veedetud
aeg seegi; hiljem siis lülitudes õpetegevusse saades selle
otsitud-oodatud korterigi.18
HERMANN
HESSE:
"... nende paljude hulgas, kes tulid, elasid ning surid,
leidunud see või teine üksik ja eriline. Keegi, keda kõik
armastasid või pelgasid; keegi, kes näis olevat äravalitu; keegi,
kellest veel kaua kõneldi, kui tema kaasaegsed juba unustatud
olid.", (lk. 6.) "... Ta oli tulivil headust, lihtsust,
alandlikkust. /.../ Temale oli omane see lihtsameelsus, mida
nimetatakse tarkuseks; /.../ ... kandis omamoodi äravalitu saatust,
valitses ja kannatas omal viisil. /.../ Tema vastu polnud midagi
öelda, ta oli täiuslik, ta oli kõigist üle. /.../ teda ümbritses
nagu karge õhk ainult tema suursugusus.", (lk. 7.) "... Ei
pruugi ju alati olla just soovid need, mis määravad inimese saatuse
ja kutsumuse, vaid midagi muud, ettemääratut.", (lk. 8.) "...
mõtleja ja analüüsija /.../ näis olevat unistaja ja lapsehing.",
(lk. 15.) "... Temale, kes ta teadis enese olevat määratud
mungaelule ja askeetlusele, ei olnud mäng tütarlastega lubatud.
/.../ Otsekui võlutuna vaatas tütarlaps teda.", (lk. 20.) "...
filosoofia, vaimse vapruse ja väärika stolilisusega...", (lk.
23). "... sellel mõtlejal. Temale oli ju vaim kõik, ka
armastus; tema osaks ei olnud mõttetult anduda mingile
külgetõmbele.", (lk. 24). "... Ärkvelolijaks nimetan ma
seda, kes tunnetab mõistuse ja teadvusega iseennast, oma sisemisi
mõistetamatuid jõudusi, tunge ja nõrkusi ning oskab nendega
arvestada.", (lk. 36.) "...
Ka sellega tuli leppida, kui see temale nii oli määratud. Ei tohi
palju mõtelda, vaid peab laskma kõigel nii minna, nagu läheb.",
(lk. 71).19
___________________________________
Sügis
September
2003.
[Hamlet:] "... Harjumus
võib
vahel muuta loomu laadigi:
võib
kuradigi välja kihutada
meist
imeväega."
[1.
haukaevaja:] "... Sellepärast, et ta oli hull. Ta saab seal oma
mõistuse tagasi; ja kui ei saa, pole sellest suuremat asjagi."
W.
Shakespeare: „Hamlet.“20
Septembri
alguses olin siis juba kenasti kauges Taani Kuningriigis, Copenhageni
linnas…21
September
2003, täpselt aasta tagune aeg meenutamiseks,
sellest ajast on möödunud veidi rohkem kui täpselt aasta aega.
Meenutada siis seda kauget aega, mil viimati olin läinud kuhugi
kaugele välismaale, Taani
Kuningriiki,
ja kuigi seda siis, seal, septembri alguses veel ei teadnud
jäin sinna maale kaheks pikaks kuuks.…
Nagu eelnenud, eelmise aasta augusti kuu kokkuvõttes juba kirjutasin
läksin Taani
toona 27.08.
2003, minnes sinna läbi Eesti
(Tallinn,
21.45.) ja Läti
(Riia),
28. 08. 2003)) ja Leedu,
-- Vilnius 28.08.
varahommikul ümber-istumine Vilniuses, sealt edasi --- Klaipeda ja
siis laevaga
üle Läänemere,
(öö vastu 29. 08 möödus laevas); maabudes Lõuna-Rootsis,
linna nime kui ei mäleta, Karlshof (?), ning seal siis edasi, üle
Rootsi-Taani
vahelise
suure silla, ning jõudsin nõnda lõpuks Taani,
Kopenhaagenisse (täpselt
12. 30), pearaudteejaama.22
Esmaseid
muljeid juba
lühidalt kirjeldasin, kuidas möödus see tänaseni viimane pikem
välismaareis, kuidas olid meeleolud reisi ajal, üldiselt
enam-vähem… -- Alguses Tallinn-Vilniuse
bussis
kehvem, kuid magasin kui välja ja "banaanivabariigi"
piirilt oli juba kenam tagasi vaadata; nõnda ka Vilniuses,
järgneva
päeva hommikul ja ka laevas, Läänemerel
oli kõigiti
kena ja Rootsi tolli nuripidisusest hoolimata jõudsin kõigiti
ülendatud meeleolus lõpuks siis Taani,
Kopenhaageni linna…
Esma-muljed sealt suurest ja tuttavakski kujunenud Kopenhaageni
raudteejaamast veidi 'üllatavadki'….
, midagi kui 'lahvatas
näkku',
ei mäleta siiani kuidas täpselt leidsin siis toona õige tee läbi
võõra linna Poliitikateaduste
Instituudi hoonesse;
esma-muljed sealt ja esma-tutvused. Ja siis algasid need öömajamured,
mis suures osas iseloomustasid kogu seda septembri
kuud 2003...
Esimeste
muljete hulgas ka veidi ebameeldivamat, ootamatu rahapuuduse tõttu
olin seal Koppenhaagenis
esimesed 3
ööd sisuliselt rahata, kuid nagu siis seal järgnevalt selgus, ilma
kindla elukohata olin seal palju kauem, pikki nädalaid. Noo siis
algaski septembri kuu 2003, ja sellega ka kooliaasta; esmaspäeval
9.00. oli pidulik aktus välistudengitele Koppenhaageni
Ülikoolis, Poliitikateaduste Instituudis.
Olin seal kenasti kohal, ühena sadadest teistest üliõpilastest.
Muide
olin seal ainus esindaja Eestist üldse, antud Instituudis ja ka
Baltikumist ainus
esindaja tõenäoliselt, paar tükki olid Soomest, ja vähesed
Ida-Euroopast, hämmastavalt paljud tulid Lääne-Euroopast ja ka
U.S.A.-st ja mujaltki, Canadast nt. Kokku oli seal Instituudi
avaaktusel umbes 100 välisüliõpilast üle kogu maailma. Esineti
lühikese sõnavõtuga nõnda ka mina, tutvustati noid nn mentoreid,
enda omale ütlesin kui ("eksikombel" = sic!) midagi n-ö
"rangel
toonil"…, huvitav
reaktsioon, kohalike poolelt sellele hiljemastki meenutada. Oli siis
too ava-aktus ja selle järgnes tol päeval ka üliõpilaseine, mille
lõppedes läksin kohe
Koppenhaageni Ülikooli kolossaalsete mõõtmetega peahoonesse
oma esimese
stipendiumi järele. Ja sain oma raha ka kenasti kätte, täpsemini,
isegi kahe esimese kuu raha, s-t – 10 000 DKK, ehk siis 20
000 EEK.
Seega olin siis alustuseks kohe "rikas", nõnda sõnastades.
Seejärel mäletan, paar hispaania brändit (üllatava hinnaga muide,
800 eek) ja ei kohtunud oma mentoriga (too põngerjas nimega Sten
Martin Anderson), kes ilmselt ei ilmunud kohale. Õnneks võtsid nood
ülikooli naisukesed asja käsile ja teadsid mulle soovitada üht
noorte-hotelli, mõningate raskustega jõudsin sinna ka lõpuks
kohale. Peab mainima, et see päev möödus küllaltki kenasti,
kõrgendatudki meeleolus, rüüpasin brändid (muide ainult
kaks brändit Taanis jõingi
= SIC!, hämmastavalt kõrge elukallidus) ja magasin kenasti välja.
Veetsin seal noorte-hotellis
nimega "Sleep
in Heaven" kokku
siis kaks päeva ja ööd, mängides piljardit, suheldes austraalaste
ja jaapanlastega.
Kolmapäeval,
3. 9.2003 oli siis plaanis nonde kohalike kaasõppurite ehk mentorite
poolt järjekordne üritus nagu too tühine ettevõtmine seal
"Kongens
Haven" nimelises
pargis, mis tõenäoliselt tähendas siis kuningalossi ümbritsevat
aeda. Jälgisin seal huvitult teiste sehkendamist; sealt edasi sai
mindud einestama ja õhtuks oli kavandatud teine ettevõtmine
üliõpilasklubis nimega Studentenhuset, seal veetsin ka selle öö,
koos teistega. Järgnevast päevast kui ei mäleta suurt midagi,
isegi kõige vähem, ju siis ei olnudki midagi meenutada, öö
veetsin tõenäoliselt mingis baaris. Järgnevaks päevaks,
tõenäoliselt magamatusest tulenevalt sai otsustatud teise
noorte-hotelli kasuks, raha
ju jagus ja
magama pidi. Niisiis läksin esmakordselt sinna üle jõe asuvasse
noorte-hotelli,
hostelli, nimega "Sleep in Green",
kus siis sai järgnevalt pikemaltki aega veedetud. Esmalt
reserveerisin endale koha 5 ööks, hiljem pikendasin seda aega
veelgi ja kui hämmastav see ka oleks, täiesti muretult ja täiesti
tasuta, kuid seda alles järgneval nädalal. Selle esimese täispika
Taanis veedetul nädalal olin siis 3 viimast ööd tolles teises
noorte-hotellis (100 DKK öö, muide). Päeval jõin
mõneti ja meelsasti punaveini,
ning äärmiselt hämmastaval kombel hakkasin siis juba söömist
unarusse jätma, mis järgnevuses omandas isegi hämmastavadki
mõõtmed, imelik oletadagi. Ju siis ei olnud isu, erinevatel
põhjustel, kui vaid meenutada mõningat nonde toonaste ammuste
päevade sisustamisega seonduvast. Nii, et jõin ülirohkesti veini,
veidi krõpse vaatasin telekat ja ei huvitunud esmalt teadlikult
võimalikust õppetööst mitte kuidagi. Kuivõrd õppetööks ei
olnud ju mingeidki tingimusi, mida võinuks ju eeldada,
garanteeritakse Taani
Valitsuse ametlikule välis-stipendiaadile.
Kuid sellest
hiljem ja nõnda just möödus esimene nädal kaugel Taanis,
Koppenhageni linnas.
8.-14.09.
2003, -- järgnev, teine, nädal Taanis Koppenhaagenis möödus
üldjoontes täpselt sarnaselt nagu juba kirjeldasin, meenutamisi
ülal. Veetsin selle teise Taani nädala tervenisti tolles teises
noorte-hotellis, nimega – "Sleep in Green", seal möödus
kogu see nädal. Kokku veetsin seal 11 päeva ja ööbisin seal
nõndasamuti ka
11 ööd. Esimesed
5 ainult (Sic!) olid tasulised. Järgnevad 5 ööd-päeva aga n-ö
"tasuta". Ja ei mingeid muresid sellega seoses sel nädalal
ei olnud. Jätkasin sarnaselt nagu juba kirjeldasin, päeval ohtralt
punaveini ja
vaid äärmiselt vähe söödavat, mis tagantjärele äärmiselt
hämmastav. Ööd möödusid rahulikult, päevad veetsin lähedastes
parkides. Üldiselt ei huvitunud seal eriti millestki, veetsin esmalt
lihtsalt aega, niivõrd kenasti,
kuidas see võimalikuks osutus, konkreetses situatsioonis. Nõnda
mulle sealt Ülikooli
"International Offic'es" (külastasin seda korduvalt, nt ka
11. 09.) ju
ka soovitati otsesõnu, a la: et oota, esmalt ei ole veel kindlat,
elik siis statsionaarset eluaset pakkuda, jne. Nõnda siis ootasin,
ja kuivõrd õppetööks tarvilisi minimaalseidki tingimusi ei olnud
ei vaevunud sellest õppetööst isegi huvitumagi mitte. Muide ei
pakkunud huvi ka kohalikud kultuuriväärtused; meelde ongi jäänud
ohtralt
veini ja
hiljem ka paistis, et, kuidas öeldagi, --
"ümbritsesid vaid kenad inimesed",
seal toona, mõnega sai ka vesteldud. Nõnda möödus siis 2 nädal
Taanis. Kolmas
Taani nädal, sel septembri kuul, täpselt aasta aega ajast tagasi
(praegu
on 3. Septembri nädal 2004!),
--
möödus
mõneti mitmekesisemalt,
kui
eelnenu,
mille veetsin võrdlemisi paikselt.23
__________________________________________________________
[September
2003.]
22.
september 2006 a. D.24
Jätkates
kommentaaridega 2003 A.D. kohta umbes-täpselt KOLM AASTAT hiljem.
Viimased kommentaarid 2003 aasta kohta kirjutasin septembris 2004,
siis kirjutasin 08 ja 09 kohta ’03. Siis viimati kirjutasin ’03
kohta täpselt 2 AASTAT tagasi, praegu on samuti septembri 3 nädal
nagu toon 2004 viimased read kirjutasin. Kavas on nüüd järgnevalt
varustada kommentaaridega kogu 2003 aasta päevik. Erinevatel
asjaoludel on see veel seni tegemata jäänud. Mäletan, et 2003
juunis-juulis, enne TAANI minekut kommenteerisin seda 2003 aasta
päevikut. JA veidi kirjutasin siis ka septembris 2004. See
oli aeg enne seda ülitähtsat vestlust Saksamaa BUNDESTAGI !!! –
liikme, Bundestagi Kantselei esindaja ja BERLIINI Humboldt’i
Ülikooli professoriga. See vestlus toimus siis oktoobris 2004.
Kuid kirjutada peamiselt siiski Taanist. Kaks
aastat tagasi jäi pooleli kommenteerimine septembri kuust 2003
TAANIS.
Jätkates
seega meenutamisi aastast 2003, septembri kuust, mil seal TAANIS
parasjagu nälgisin...! Milleks kirjutada, meenutamiseks, abiks
mäletamisele, kokkuvõtete tegemise sihil, lihtsalt oma lõbuks ja
hilisemaks meenutamiseks. 2003 A.D. oli esimene aasta mil ma üldse
jälle päevikut pidama hakkasin. Kuid siis jah, 2003 algusest
hakkasin üle aastate taas päevikut pidama, kirjutasin toona kuni
augusti alguseni ’03, enne TAANI minekut. Siis läksin TAANI ja
olin seal 2 pikka kuud, (= 4o ooo eek!). Nüüd siis jätkates
kirjeldamisega septembrit 2003. Seda tegin viimati siis septembris
’04, seega täpselt 2 pikka aastat tagasi. Erinevatel põhjustel
vahepealne kirjutamine viibis. Mida veel alustamiseks kirjutada,
alustades aastaid hiljem, 3 aastat ja 9 kuud hiljem taas
kommenteerima aastat 2003 A.D.? --
23.09.
2006.
Jätkates
kommenteerimisi aastat 2003 ja septembri kuust, mille ma siis esimese
kuuna veetsin TAANI Kuningriigis. Septembrist 2003 olen siis tänaseks
kirjutanud kõige rohkem. Ülima põhjalikkusega üritasin seda kuud
kokku võtta juba 09. 2004, kuid sel aastal ja see toonane eelmine,
2003 siiski veel kommenteerimata. Nüüd siis 09. 2006 jätkates
sealt kohalt kus 2004 pooleli jäin, seega siis meenutustega
septembrist 2003.
Kuid
mida meenutada aastast 2003 A.D.? -- Peamine, kui lühidalt kokku
võtta seisneb järgnevas, et esimene pool aastast oli võrdlemisi
vähe kena meenutada. Mäletan, et suvi 2003 oli juba kena. Aeg enne
TAANIT ja aeg peale TAANIT on kenana meelde jäänud. Ka TAANIST, kus
veetsin siis kokku ainult kaks kuud, -- on ainult kenad mälestused
jäänud. Septembri ja oktoobri 2003 veetsin siis TAANI KUNINGRIIGIS,
kenas Koppenhageni linnas, oli seal veidi raha vaja vastu võta, (nii
umbes 40 000 eek!). Kuid just liiga kena seal Taanis ei olnud ja
mäletan kuidas ma 03.11. 2003 siis tagasi lendasin, Estonian Air’iga
Koppenhagenist Tallinnasse. Kuid jah, Taani oli mingis mõttes isegi
kenam kui nt AUSTRIA esimesed 4 kuud nt. Miks ? -- Hiljem sellestki.
Praegu lõpetada kokkuvõtted meenutamisi sellest kuust nagu
september 2003.
Peamiseks
esimesel kuul TAANIS oli muidugi see, et mul ei olnud kindlat
elukohta. See peavarjuta olek muutis seal mõndagi keerulisemaks
tõesti, esmalt magasin mõningates noorte-hotellides. Hea nali
seisneb selles, et ühes sellises hotellis sain nädalaid isegi, --
ei tea isegi kuidas, – täiesti tasuta ööbida. Kuidagi osutus see
nimelt võimalikuks. Kuid jah, esimene kuu TAANIS oli elukoha
puudusel küllaltki keeruline, kuid hakkama sai. Hämmastav
tagantjärelegi, et ma üldse söandasin TAAN´i minna ilma kindla
elukohata. Kuid läksin ometigi ja veetsin seal kenasti aega.
Skandinaavias kulub raha tõesti, kõrge elukallidus, (Taanis kulus
mul nii sept kui oct ca 13 000 eek kuus. Austrias kulus kuus vaid 11
000.- eek)
TAANI
läksin siis 27.08.’03, Koppenhageni jõudsin 29.08., esimesed ööd
möödusid baarides, pole midagi kena sealt alguses meenutada. --
01.09. oli siis algus selle UNIVERISTY OF COPPENHAGEN’iga,
Institute of Political Sciences, oli seal sissejuhatav vastuvõtt,
samal päeval sain ka raha (2o ooo eek’i). Paar esimest ööd olin
siis hotellis “Sleep in Heaven”. Siis oli mingi sehkendamine
mentoritega. JA siis järgnes see tasuta hotell, nn “Sleep in
Green”. Seal, toona nagu millegagi ei tegelenudki, magades, tasuta
isegi, juues vaid veini ja faktiliselt nälgides üle 20 päeva .
Seega siis olen u 25 päeva ka söömata olnud ! Ei teagi miks,
ilmselt ei olnud erilist isu, veini küll veidi võtsin.
Koppenhageni
ülikooliga septembris toona alguses eriti ei tegelenud, ametlikuks
põhjuseks oli muidugi elukoha puudus. Oli sehkendamist nonde
International Office’ tegelastega. JA teisigi hotelle, nt “Sleep
in Heaven”, 1 öö, siis “Printses Charlottengade” ja see
inglasest “landlord”, 3 ööd, ja üks öö ka “Hotell
Jorgensen”s. 19.09 oli Instituudis kena tantsupidu millest meeleldi
osa võtsin. Siis ma juba ka teadsin, et lõpuks sain ka kindla
elukoha, sinna läksin siis 22.09. Muide, eelnenud nädalal oleksin
võinud külastada ka TAANI Kuningriigi Parlamenti, kuid siiski ei
läinud. Elukohaks sept lõpul ja oktoobris sai siis Ellevejgade 29,
ja üks pooleldi rootslasest sell n-ö "landlord”iks, tasuta
see elukoht just ei olnud , (u 5ooo eek, läks 1,1 kuud maksma).
Sel
septembri viimasel nädalal hakkasin lõpuks ka loenguid külastama,
selles toonases Poliitikateaduste Instituudis. Septembri 3 nädala
lõpus, -- kuhu ma oma meenutamisega 09. 2004 ka nagu jäin, – oli
ka too üldiselt üsna kena nn “Cabin Trip”, sai natuke nende
kaasõppuritega vesteldud, vms. tegeletud. Paar taani preilit olid
tõesti väga kenad. JA nõnda lõppes see september 2003. Kuu lõpus
omasin juba kindlat elukohta ja külastasin ka loenguid selles
Institute of Political Science’s. Septembri lõpul 2003 TAANIS olid
lood juba kõige paremas korras!25
28.09.
2006.
Kirjutades
lühidalt siinkohal ka tollest ammusest augustist ’03 aastal.
Sellest ajast pärinevad, nagu ülaltoodust nähtus vaid 2-3
kirjakohta. Rohkem ma sel 2003 aastal ei kirjutanud tõesti ridagi.
Üritasin toonast aega kommenteerida esmakordselt siis aasta jagu
päevi hiljem, septembris 2004. JA kogu 2003 aasta kokkuvõtetega ja
kommenteerimisega sain siis viimaks hakkama kolm aastat hiljem, nüüd
siin septembri kuu lähenedes lõpule aastal 2006. Toonane aasta 2003
ongi peamisena meelde jäänud kui TAANI-aasta. Aeg enne Taanit,
suvel kenasti maal olles 2 kuud ja Taanit oodates. Siis, nagu selgus
veetsin 2 kuud ka TAANIS, ja oli kenam, igal-juhul kenam kui nt
AUSTRIA alguse kuud olidki. Taani oli küllaltki korrektne ja
küllaltki kombekalt korraldatud. JA aeg peale Taanit oli samuti
kena, selle ’03 aasta viimased 2 kuud olin kenasti seal endises
elukohas. JA siis 25.12.’03 kolisin esmakordselt siia kus ma
praegugi kirjutan, V. tn erakorterisse.
--
Ei teagi milleks, ei tea veelgi milleks kogu see mõttetus. Nagu
Austrias öledi mulle: “Wofür eine
Unsinn wäre dass!” Jah, milleks kogu
see mõttetus? -- “mea culpa, mea
maxima culpa”... !? --- Ei tea veelgi
miks on viimased aastad nii mõttetult kujunenud. JA ei saagi teada,
väidetavalt tõesti. -- Nii need lood on, ehk kujuneb vähemalt
tulevik paremini...!
Hermann
Hesse: "... Talle näis, et selle
väikese // saladuse moodi olid kõik ehtsad saladused, kõik
tõelised, ehtsad pildid hingeski: neil polnud mingeid piirjooni,
neil polnud mingit vormi, nad lasksid end aimata ainult kauge kauni
võimalusena, nad olid looritatud ning paljutähendavad", (lk.
146). "... kuna neil puudus peamine: saladus. See oli, mis
unenäol ja ülimal kunstiteosel oli ühine: saladus.", (lk.
147). "... Veel iial polnud mängumees mänginud säärasel
kandlel, veel kunagi polnud kannel nii tugevate ja oskuslike sõrmede
all helisenud. /.../ ", (lk. 193). "... nägi naise
jahedate silmade kalkust sulamas ja mahenemas. Nagu õrn virvendus ja
hääbumine käis värin läbi tema silmade sügavusest...",
(lk. 194). "... oli veel aeg, midagi teha, midagi luua ja
enesest järele jätta, mis jääks püsima kauem kui tema.",
(lk. 196). "... et maailm olevat jumalik, ta olevat suurim
ringide harmoonia, mille keskpunktis troonib Looja, ja kõik
olemasolev olevat hea ja nii edasi. Sa ütlesid nii olevat see
Aristotelese või ka püha Thomase juures...", (lk. 213). "...
mõistelise ja abstraktse vastu ja sa armastasid keeles eriti neid
sõnu ja häälikuid, millele on omane meelelis-poeetiline kvaliteet,
seega siis sõnu, mille juures said midagi kujutleda.", (lk.
221). "... siis oleksid sa võinud põhjustada õnnetusi. Sinust
oleks nimelt müstik kujunenud. Müstikud on /.../ niisugused
mõtlejad, kes ei suuda vabaneda kujutelmadest ning seega pole üldse
mingid mõtlejad. Nad on salajased kunstnikud: poeedid ilma
värssideta, maalijad ilma pintslita, muusikud ilma helideta.",
(lk. 222). "... kuid juba puht praktiliselt
nõuab puhas mõtlemine /.../ teatud kaitset maailma eest. /.../ mida
sina nimetad puhtaks mõtlemiseks...", (lk. 223).26
__________________________________________________________
Oktoober
2003.
[Hamlet:]
"... Ma pole küll just äge ega järsk,
ent
ohtlik olen siiski nii, et targem
sul
oleks karta."
[Hamlet:]
"... Kui see juhtub nüüd, ei juhtu seda enam pärast; kui see
ei juhtu pärast, juhtub see nüüd; kui see ei juhtu nüüd, siis
ükskord juhtub see ometi: valmisolek on kõik."
W.
Shakespeare: „Hamlet.“27
24.
09. 2006. a. D.
Jätkamisi
kirjutamisega, kommentaaridega, tollest kaugest ajast, aastast 2003
A.D. Mida meenutada sellest nii kauges ajast, nagu oktoober 2003, --
millest on varsti täpselt möödunud KOLM pikka AASTAT? Selle kuu,
oktoobri 2003 A.D. veetsin ma kõigiti kenasti TAANI Kuningriigis,
kenas KOPPENHAGENI linnas. Vaid kaks kuud olengi üldse TAANIS elanud
ja õppinud. Oktoober ’03 on meelde jäänud kenasti veedetud
ajana. Oli kena seal TAANIS viibida. Oktoobris oli seal ka kindel
elukoht ja edenesid isegi nn õpingud Koppenhageni Ülikoolis,
Institute of Political Sciences... Kuid oktoobriga ’03 ka Taanis
viibimine ka piirduski, nii, et jah, kokku olen Taanis elanud ja
õppinud vaid kaks kuud septembri ja oktoobri 2003 aastal. Septembri
lõpus ja oktoobris siiski mõningaid loenguid n-ö “külastasin”,
asi seegi. Veidi seal Taanis olin ja muul ei olegi erilist
tähtsust...!
Praegu
on septembri viimane pühapäev aastal 2006 A.D., seega siis umbes
KOLM AASTAT hiljem aja möödudes. Viimane välismaal käik oligi
siis TAANI, 2003 aasta septembris ja oktoobris. Septembrist juba
kirjutasin ja ohtralt, -- nii 09. 2004, kui ka 09. 2006. Septembrist
Taanis enam ei kirjuta, niipea. Kuid mida kirjutada oktoobrist 2003
TAANi Kuningriigis?--
Oktoober
2003 oli TAANIS kena kuu, lõpuks ometi oli mul kindel elukoht,
Ellevjgade 29, ühes Koppenhageni äärelinnas, aedlinna rajoonis.
Majaomanik oli teatud norra proua, see sell, nn “landlord” oli
mingi pooleldi rootslane. Seal oli kena elutseda siis oktoobris ’03.
Vahel käisin poes ja sel kuul ma veidi ikka sõin. Oktoober oli juba
kenam, sõin seal kenasti seda “mida taanlasedki söövad”, ja
jagus ka punaveini. Joomine, kange alkoholi joomine paistis Taanis
olevat lausa võimatu asi. JA külastasin juba kenasti ka loenguid,
tollal oktoobris, nii u 2-3 loengut nädalas. Iga päev ülikoolis ei
käinud. Iga päev käisin ülikoolis AUSTRIAS, ei teagi miks niivõrd
viitsisin seal ja nõnda. TAANIS võtsin veidi vabamalt.
Huvitavamaks
septembris oli too tasuta hotell, 2 pudelit brändit, ja vahest too
Cabin Trip, millega seoses sai veidi kontakteerutud nonde taani
kaasõpilaste jms nn mentoritega. Paar kena preilit ka, tõesõna! JA
22.09 sain siis selle korteri ja hakkasin loenguid külastama tolles
Poliitikateaduste Instituudis. Ja oktoober oli juba sellevõrra
kenam, kindel elukoht ja loengud ülikoolis. Oktoobri viimasel päeval
siis see rootslane lepingut ei pikendanud. Ei vaevunud lihtsalt
vaidlema, ainult veidi raha, veelgi on meeles. Ja siis 03.11.’03
lendasin pidulikult Estonian Air’iga Eestisse tagasi ja see oligi
ainuõige ostus, ei viitsinud nimelt hakata sehkendama mingi uue
elukohaga seoses, kuigi mingit variant pakuti. Võtsin lihtsalt
viimase raha välja ja lendasin Eestisse tagasi. Ainuõige otsus,
nüüdki näib nõnda, kolm aastat hiljem.
Lehitsedes
üle 2003 märkmikku, meenutamisi kirjutada tollest ammusest ajast
veidi lähemaltki. Muide 29.09 ’03 oli too vestlus Bundestagiga
seoses. No selleks ma “eestisse” tagasi ei tulnud, kuigi nt T. V.
nagu soovitas. Järgmisel aastal saatsin avalduse, ja ilmselt just
Saksamaa Liitvabariigi suursaadik isiklikult valis mind selle au
vääriliseks kaks aastat järjest, et võida töötada Saksamaa
Liitvabariiki Bundestag’i Kantseleis, see, et mind valiti johtub
ilmselt sellest, et neile saksa poolsetele otsustajatele ilmselt
meeldis fakt, et 2003 õppisin Taanis just poliitikat.
Oktoobri
esimesel nädalal polnud midagi eriti huvitavat, teist nädalat
omasin siis kindlat elukohta, teist nädalat, alles, külastasin ka
loenguid ülikoolis. Ei külastanud aga nt mingit Lousiana nimelist
kunstimuuseumi, kuigi olin ilmselt kutsutud. Ei külastanud ju
septembris ka TAANI Kuningriigi Parlamenti, kuigi olin ka sinna
oodatud, septembris oli kõik veel seal kaugel -- 1ooo km kaugusel! –
niivõrd keeruline. Oktoober oli aga etem. Mis loenguid ma kuulasin
toona? -- “European Employment”, “Welfare State”,
“Citizenship, etc”, “Jean Monnet”, “American Identity”,
“Global Network Governance”, ETC! Oli näha seal korralikke
professoreidki ja kaasüliõpilasi faktiliselt igast riigist. JA
ometi olin ma sel semestril ainus esindaja BALTIKUMIST! Eurooplasi
oli palju, oli ka õppureid USA’st, Canadast ja mujaltki.
Teine
nädal oktoobris möödus samuti kenasti, ‘03 märkmikust nähtub,
et külastasin taas hoolega loenguid, vähemalt nädala alguses, nii
u 3 päeva nädalas. Teisel nädalal leidis ametlikult aset ka
registreerimine eksamitele, tõesti ei huvitanud mingilgi kombel.
Kuidas möödus oktoobri kolmas nädal? -- See oli see õppetööst
vaba nädal, nn – AUTUMN VACATION – s.t siis sügisvaheaeg. Selle
veetsin ilmselt seal aiamajas veini juues. Korra see pool-rootslane
viis nagu siis ekskursioonile n-ö, mingi väike paadisõit
Koppenhageni lahel, siis väikesed söögid-joogid selle pealegi.
Külalislahkuse akt pelgalt. See leidis aset 14.10.’03. Siis pidin
end järgnevalt registreerima väliskülalisena, see leidis aset
16.10., külastasin mingit nn Gentoffe Radhus’i, Danish Social
Security Card, see on muide senini alles, välja ilmselt ei
registreerinudki ennast, või siiski saatsin mingi kirja, võimalik.
Kolmas vaba nädal oli sellevõrra kenam, ei pidanudgi sel nädalal
aedlinnast rongiga ülikooli sõitma nagu harilikult.
Neljas
nädal Koppenhagenis, toona oktoobris mõõdus taas õppetöö tähe
all, külastasin loengudi, jms., vms. Ikka 3 korda nädalas käisin
ikka oktoobris ka loengutes, lubades endale aga kenasti pikki
nädalavahetusi, neljapäevast pühapäevani. Muide 24.10. ’03 oli
mingi üritus nimega Tour de Friday Bar, -- mäletan, et see mulle
just eriti ei meeldinud, milleks siis meenutadagi. Viimane, viies
nädal oktoobris möödus samuti loenguid veidi külastades. Ilmselt
hakkasin vaikselt mõtlema tagasi tuleku peale? Vahest veel siis
mitte...? Siis veel siiski ei, see tagasi tuleku idee tekkis
võrdlemisi äkitselt 03.11. ’03 istudes ja õlut juues seal
Instituudi hoones, muide, kuningalossi lähistel paiknes see
instituut. 5 nädal oktoobris ’03 külastasin veel viimaseid
loenguid. -- ADIOS! -- Kasseerisin minagi veel viimased 2o ooo eek ja
tulin TAANIST tulema. 3 novembril, Estonian Airi’ga. JA oligi kõik
Taaniga, väike väljamaareis, tasus end kõigiti ära. November
möödus siis jälle Eestis. Kuid sellest kirjutan homme. Siin ja
praegu lootes vaid, et edeneb edaspidigi.
ROGER
OSBORNE:
"... Tsivilisatsioon pole lihtsalt moraalsete mõistete kogum,
vaid ajalooline mõju, mida need mõisted on esile kutsunud.",
(lk. 12). "... Tsivilisatsiooni tähenduse otsimist tuleb
alustada ajaloo lõimede lahtiharutamisest.", (lk. 13). "...
sattusid eurooplased lihtsalt elama õigesse paika, mis võimaldas
neil arendada välja tehnilised vahendid, millega nad suutsid
vallutada maailma.", (lk. 18). "... Meie muutunud arusaama
tsivilisatsioonist on võib-olla kõige rohkem mõjutanud
läänemaailma ühe tugevama usu – progressiidee – kasvav
illusoorsus.", (lk. 22). "... Siiski alustan ma tõdemusest,
et sõna "tsivilisatsioon" tähendab seda, mida me oma
ühiskonnas kõige rohkem hindame.", (lk. 23). "... Kui me
ei saa oma kurssi teekonnal läbi mineviku eriti muuta, peaksime
vähemalt olema teadlikud neist nähtamatutest jõududest, mis meie
samme juhivad.", (lk. 25). "... kujutamisega üritati /.../
vaimset kontakti ja tema üle võimu saada... /.../ ... oli ohtlik ja
nõiduslik paik.", lk. 27.
"...
Sellel ahvil paistab olevat võime, mis lubab tal mõelda ja
plaanitseda ja kujutleda viisil, mida teised ahvid ei suuda... /.../
Võime mõisteid luua, plaanitseda ja ette mõelda andis inimesele
selge eelise... /.../ Samal ajal kui enamik loomi paistab maailma
kapriisidesse suhtuvat pragmaatiliselt ja vaistlikult, tõstab
inimese teadvus mõttetuse vastu mässu.", (lk. 28). "...
on tihti mõistatuslik ning inimesed ja jumalad liiguvad loomuliku ja
üleloomuliku maailma vahel sellise kergusega, nagu ei eraldaks neid
mingi piir. Maailm oli keltide silmis täiesti nõiduslik paik.",
(lk. 40). "... -- kas me ei loo minevikus korda, mida seal
tegelikult ei olnud? Kas me ei vaata minevikku selleks et hajutada
oleviku kartusi ja kas usk, et maailm avaneb meie ees korrapärasena,
on lohutavam kui tegelikkus, mille ees me seisame ettearvamatus
tulevikus?", (lk. 46). "... vaid abstraktne mõiste, mis
oli adutav pigem mõistusega kui kogemuste teel, ja kuigi tema mõju
oli tunda reaalses maailmas, eksisteeris ta vaid kehatu idee või
ideaalina.", (lk. 52).
"...
Peaaegu kõik usundisüsteemid panevad inimeksistentsi suurema müüdi
raamesse, mis hõlmab loomist, tärkamist, allakäiku ja surma, ning
müüdid ja muud kunstivormid on sillaks, mis ühendab inimliku
mõtteotsingu maailma mõttetusega.", (lk. 56). "... Kuidas
saavad inimesed juhtida oma elu ratsionaalsete mõtete ja
otsustustega ning samal ajal alluda saatuse jõule?", (lk. 64).
"... See tendents lõi aluse mitte ainult Lääne filosoofiale,
vaid ka läänelikule maailmanägemisele.", (lk. 67). "...
Idee, et universum eksisteerib füüsilise korrana, mida
ratsionaalselt mõtlevad inimesed võivad uurida, oli suur samm
edasi. /.../ Reaalne maailm on kord, mis on tema aluseks, ning selle
korra võib ratsionaalne meel avastada.", (lk. 69). "... on
inimliku kõlbluse mõiste Sokratese kingitus maailmale. /.../ ... ja
see on väidetavalt ainus mõiste, mis eristab Lääne ühiskonda
kõigist teistest, mis kunagi on eksisteerinud.", (lk. 72). "...
Kogu Lääne filosoofia on läinud seda rada, nokkides reaalse
maailma särast ja kärast välja üldmõisted ja konstandid, uskudes
kindlalt, et abstraktsioon viib mõtteselguseni ning seeläbi
paremale arusaamisele inimese olukorrast.", (lk. 76).28
___________________________________________________________
November
2003.
[Hamlet:]
"... -- oo, kui võiksin
ma
teile rääkida! ... Kuid olgu nii. --
Horatio,
ma suren, sina elad:
sa
räägi minust ja mu asjast tõtt."
/.../
Oh jumal, kuidas solvataks mu nime,
kui
pärast mind jääks kestma teadmatus!
Kui
oled eales südames mind kandnud,
jää
väheke veel õndsust ootama
ja
selles karmis ilmas hingitse,
et
rääkida mu lugu...
/.../
Nii teata talle, ning ka iga sündmust --
suurt,
väikest --, mis sai tõukeks... Jääb vaid vaikus."
W.
Shakespeare: „Hamlet.“29
25.09.
2006. A.D.30
Jätkates
kirjutamisi meenutamisi sellest juba nii ammu ununeva kippuvast
aastast nagu seda oli 2003 A.D. Ei mäleta enam suuremat nii ammusest
ajast nagu 2003 aasta november, kuid üritada meenutada siiski.
Sellest ajast on möödunud veidi rohkem kui 3 pikka AASTAT. Praegu
on septembri lõpp 2006, seega on sellest ajast nagu 2003 november
möödunud 3 aastat ja 2 kuud. Mida meenutada sellest ammusest, 3
aastat tagasi möödunud ajast nagu november 2003? -- Lühidalt
siinkohal sellest mida arvata kogu sellest aastast 2003. Seevastu
2002 esimene pool aastat olid muidugi super kenad, keiserlikus WIENI
linnas, ja mujalgi EUROOPAS! 2002 esimene pool oli kena
Kuigi
suvi 2003 oli juba võrdlemisi kena. Veetsin suvel kenasti aega seal
maal, nii juunis kui ka juulis ’03. Kippusin sinna ka 2004 suve
alguses, kuigi olin hõivatud mingi UUS-MEREMAA töökohaga. Kuid
sellest hiljem. Aeg enne TAANIT ja Taanit oodates ja muidugi ka aeg
peale Taanit olid kenad. JA ilmselt siis, järelikult siis oli kena
ka aeg peale Taanit, novembris 2003, millest siinkohal kirjutama just
kui nagu peaksin. TAANIS olemisest ma juba kirjutasin, juba kahel
sügisel, 2004 ja nüüd 2006, --- kirjutasin septembrist ja
oktoobrist TAANI Kuningriigis. Seda on seega põhjalikult
kirjeldatud. Üldiselt TAANIS meeldis, ja oli sealt veidi tasuta raha
vaja üles korjata. EI kahetse TAANIT põrmugi, ei grammigi võrra,
kena, et seal käisin, kenasti seal oli, seal Taanimaal...
Kuid
mida kirjutada novembrist 2003? -- 03.11.’03 tulin siis lennates
Koppenhagenist Tallinnasse tagasi, Estonian Air’iga. Seni olin
lennanud vaid 4x. Tulin kenasti lennates tagasi sealt Taanist,
kuivõrd see ilmselgelt vältimatuks osutus. Oktoobri elukoht öeldi
üles, kuid milleks huvituda millestki säärasest. raha on
võrdlemisi odav kraam. -- Ühesõnaga: Taanist sai selleks korraks
nagu villand, ja korra seal Instituudi hoones õlut juues tuligi
selline huvitav idee ühtäkki, et kobiks õige “Eestisse”
tagasi, ja see oligi, tegelikult ka, -- ainuõige idee. See oli
03.11.’03 kui siis tagasi lendasin ja kenasti kõigiti. See viimane
lend, see tagasi-lend Koppenhagenist Tallinnasse oli võrdlemisi
kena.
JA
siis novembris olin siis rohke rahaga, -- n-ö kodus tagasi, selle
2003 viimased kuud veetsin kõigiti kenasti seal n-ö kodustes
oludes. Muud erilist ei olegi nagu novembrist meelde jäänud kui, et
kenasti möödus seegi novembri kuu. // Mida veel kirjutada
novembrist 2003? -- See on nii ammune aeg, et enam ei mäletagi nagu
midagi erilist. See kuu oli kena, nõnda umbes möödus ka järgnev
detsember. Kunagi siis, juba novembris ’03 sain teada, et mulle on
korter ostetud. Ja siis 25.12.’03 ma siia korterisse siis esimest
korda kui saabusingi, ja veetsin siin kaks kuud, siis tuli see
Firetrust Limited firma jms. JA nõnda see oligi siis 2004 esimesel
poolel. Küll aga on minu jaoks see eraldi-olemise võimalus,
säärasena ääretultki tähtis. Saada taas omaette olla, omaette
elada.
Roger
Osborne:
"... Platoni meelitav sõnum, et mõistuse jõud suudab
kindlustada tõe ja muuta inimeste olukorda, sai võitu Demokritose
subjektivismist ja leppimisest sellega, et inimeksistents oleneb
juhuslikkusest.", (lk. 78). "... Indiviid elas nüüd
maailmas, mille piirid olid kadunud silmapiiri taha. /.../ Platoni ja
Aristotelese usust arutlusse kui abstraktsele teadmisel viivasse
teesse sai lähtepunkt kõigile mõtlejatele...", (lk. 81). "...
Kõik see paistab olevat seotud uudse usuga mõistusesse ja inimesse
kui oma saatuse loojasse.", (lk. 84). "... et iga isik
olenemata oma seisusest peaks igas olukorras andma oma parima. /.../
Kui suudad olla õnnelik igas olukorras, siis olud sind ei mõjuta.",
(lk. 91). Lisame universaalsusele stoikute usu, et ligipääs
kultuurile ja tsivilisatsioonile on saavutatav vaid hariduse ning
ettenähtud teadmiste-pagasi omandamisega...", (lk. 99).
"...
Soov leida elule tähendus usu läbi üleloomulikesse jõududesse
käis käsikäes sisemise tundega, et ollakse seotud mingi
materiaalse maailma määratlematu mõõtmega.", (lk. 102). "...
Kristlus lõi aga ka mõttekaaslaste tugeva ja toetava
organisatsiooni.", (lk. 103). "... Gnostikud uskusid
samuti, et Kristus on katalüsaator hea ja halva jumala jätkuvas
heitluses ning et tema inkarnatsioon oli meelepete. Leidus ka
apokalüptilisi liikumisi, mille pooldajad uskusid, et Kristuse teine
tulemine sünnib nende ajal, ja nägemuste nägijaid, kes kujutasid
ette, et nad räägivad otseselt Jumalaga.", (lk. 109). "..."Sa
ei tohi unustada Issandat oma Jumalat, sest Tema on see, kes annab
sulle jõudu suurteks tegudeks." Inimesed peavad olema valmis
loobuma oma initsiatiivi mõttest, siis on nad osa aktiivsest jõust,
mis toob mõtte näiliselt mõttetusse maailma. /.../ ... et ehitada
üles üleilmne tsivilisatsioon, mis põhineb Augustinuse süngel,
pessimistlikul, innustaval ja eelkõige hõlmaval nägemusel.",
(lk. 115). "... Usu väline vorm oli tähtsam kui sisu.
Katoliiklik jumalateenistus muutus teatraalseks ning ristist tehti
religioosne sümbol. /.../ ... nii et kristlusest sai maagiline
usund...", (lk. 123).
"...
et ajaloolased pole suutnud gooti stiili defineerida, on enamik seda
meelt, et see põhineb avatud järgnevustel, mis suunavad vaataja
pilgu ettepoole, selle asemel et kujutada reaalsust ühestainsast
vaatepunktist.", (lk. 136). "... Keskaegne leppimine
saatusega, üldine usk ette-määratusse ja peatsesse maailmalõppu
tundub meile vaimu lämmatav ja inimese initsiatiivi eitav. /.../ ...
puudusid piirid reaalse ja ebareaalse, väljamõeldise ja tõe
vahel.", (lk. 150). "... 1430. aastatel hakkas Jan van Eyck
kasutama õlivärve ning saavutades hämmastavaid tulemusi. Itaalia
kunstnikud avastasid kiiresti, et õlivärvi võib pildile kanda
läbipaistvate kihtidena äärmise peensusega, mis annab pindadele
sügavuse ja valguse, jäljendades nõiduslikult tegelikkust.",
(lk. 167-168). "... Keskaegses maailmas oli aega mõõdetud
päikese teekonna järgi ning seal ei tuntud vajadust suruda mingi
tegevus paari tunni raamesse.", (lk. 169). N. Machiavelli:
"... et poliitikud ei peaks juhinduma põhimõtetest või
ratsionaalsusest, vaid peaksid õppima mõistma pidevalt
esilekerkivaid olukordi ning püüdma neid oma kasuks tööle panna.
Oluliseks pidas ta ka seda, et abstraktseid omadusi ei arvestataks
igas olukorras ühtemoodi.", (lk. 173).31
___________________________________________________________
Talv
Detsember
2003.
[Jago:]
"... Maur, olgugi et ma ei talu teda,
on
püsivalt ja õilsalt armuv loomus..."
[Jago:]
"... Me tööriist, tea, on nutt ja mitte nõidus,
ja
nuti toeks on pikaline aeg.
Kas
kõik ei kulge hästi?"
W.
Shakespeare: „Othello.“32
26.09.
2006 A.D.
Asudes
taas kirjutama kokkuvõtlikul kombel sellest nii kaugeks jäänud
ajast nagu november 2003 A.D. Mida meenutada sellest nii ammusest
ajast rohkem kui 3,2 aastat tagasi? -- (Just täna helistati mulle
RIIAST, Läti Vabariigi haridusministeeriumist. JA see lühike
saksakeelne vestlus õnnestus kenasti).
Mida
aga kirjutada sellest kaugest ajast nagu november 2003 A.D.? -- See
on nii kauge aeg, et ei mäletagi seda aega. 2003 on peamisena meelde
jäänud kui see TAANI aasta. JA aeg enne Taanit, 2 kuud mis veetsin
Taanis ja aeg peale TAANIT olid üldiselt kenamana meelde jäänud.
Sellest sügisest seal Taani Kuningriigis ma juba hiljuti kirjutasin
ja põhjalikult. Kirjutasin ka novembrist, mil ma Taanist Eestisse
tagasi lendasin. Detsember ’03 möödus üldiselt sarnaselt
novembriga. Nii, et detsembrist midagi erilist ei mäleta, olin kodus
ja üldiselt kenasti, peale neid ebakindlaid, ilma peavarjuta Taani
kuid. Nõnda mööduski detsember 2003.
Peamiseks
aga sellest ajast oli muidugi kindel teadmine, et lõpuks ometi on
mul oma korter ootamas. Novembris-detsembris käis siin veel remont,
kuid jah, see ilmselt veel aastaidki ülitähtis MÄNNIKU korter oli
teada juba ’03 aasta lõpul. Kolisin siia MÄNNIKU korterisse siis
peale jõule ’03, täpselt 25.12. ’03. JA asusin siin koheselt ka
ise remondiga tegelema, see oli nõutav. Kuid varsti oli see juba
kena tuba. Nii, et 5-6 päeva veetsin siin juba ka ’03 aastal. JA
siis 2,5 kuud järgneval ’04 aastal, pool jaanuarit ja aprilli ja
mai 2004.
//
Mida veel meenutada sellest rohkem kui 3 pikka aastat tagusest ajast,
nagu seda oli detsember 2003? -- Peamist on juba mainitud, oli äsja
Taani Kuningriigist õppimast tulnud, oli veel raha ja palju kenasid
lootusi tulevasest. Kuna oli juba ka teatav korter, see kus ma
nüüdki, 3 aastat hiljem siin parasjagu kirjutan. JA siia ma ilmselt
jäängi, pikkadeks-pikkadeks aastateks. Detsembris ’03 ootasin
siis hoolega seda pidulikku väljakolimist ja pakkisin hoolega seal
asju. JA siis 25.12. ’03 kolisingi pidulikult siia välja, kohe
peale jõulude tähistamist ’03. Esimesed nädalad tegelesin siin
peamiselt remondiga, oli vaja tapeeti panna ja muudki, nii, et 5-6
päeva juba ’03 veetsin siin selles korteris. Ja ka jaanuari
esimene pool ja ka aprillis-mais 2004 veetsin siin.
Aastavahetus
2003/2004 möödus küllaltki kenasti. Aastavahetuse hetk möödus
kesklinnas, Raekoja platsil, oli kena hetk, oli brändit ja üks kena
blond eesti tüdruk tuli ja andis isegi musi! -- Nii, et oli kena
aastavahetus. Nii, et aastavahetus, uus aasta 2004 algas kõigiti.
//
Nii, et oli vägagi kena aastavahetus, palju kenam kui need
varasemad. Kuid võrrelda ei saa muidugi WIENI Silvester-Abend’iga,
sellega kuidas võtsin vastu aastat 2002 A.D. -- See on meelde jäänud
ühe võimsama ja muljet-avaldanuima aastavahetusena. Ikkagi 600 000
inimest korraga keiserliku WIENI tänavatel! See oli üks parimaid
aastavahetusi üldse.
Nõnda
möödus see ammune detsember aastal 2003 A.D. Oli kena kuu ja oli
palju lootusi, et edasine kujuneb veelgi kenamini. Toona
komplitseeris lugusid ja laule too hämmastav võimalus töödata
ühes UUS-MEREMAA firmas, nimelt too FIRETRUST LIMITED, Inc. Töötasin
selles firmas 11.01.’04 --- 22.06. ’04, seega umbes 5 pikka kuud,
raha sain sealt ka!33
Oli lihtne töö, kuid sooritatud keerulistes oludes. Lootes siin ja
praegu, aastaid hiljem, et ehk edeneb edaspidigi veidigi kenamini ja
järjest paremini! -- EDU EDASPIDISEKS!34
Roger
Osborne:
"... Kui reformatsioon meile midagi ütleb, siis seda, et
inimesed elavad pigem hingelistest vajadustest kui ratsionaalsest
järjekindlusest lähtudes.", (lk. 192-193). Rembrandt:
"... Mõtiskleva ja ilmselt rahutu hingena, kes oli maailmast
ära pööranud, et leida inspiratsiooni ja ainet iseendas...",
(lk. 195). "... "Härrasmehe" õilis sünnipära ja
staatus arvati osutavat müstilistele võimetele sõjakunstis...
/.../ ... ning frangi rüütlite järeltulijatele omistati sõjalisi
oskusi ja vahvust, milleni lihtinimeste jõupingutused ega
kujutlusvõime ei küüni.", (lk. 206). "... tõi
pärisorjuse kehtestamine kaasa sajandeid kestva majandusliku ja
sotsiaalse stagnatsiooni ning tekitas erinevuse Ida- ja Lääne-Euroopa
vahel.", (lk. 207). "... Viimasel viiesajal aastal on
läänemaailma rahvad enamasti rahumeeli vaadanud kõiki tegusid,
mida anonüümne kooslus nende nimel abstraktset olemit taga ajades
korda saadab.", (lk. 211). "... Ajalugu räägib meile
juhtunud asjadest, kuid ei anna tegelikult juhtnööre tulevikuks –
või vähemalt selliseid, mida oleme valmis vastu võtma. /.../ Ja me
teame, et see on tõsi, kuna kord juhtus nii.", (lk. 231).
"...
(Shakespeare kujutab Hamletit igavese üliõpilasena, kes kogu aeg
loeb, pidevalt jälgib oma meeleolu ja ei suuda lülituda
ümbritsevasse maailma.)", (lk. 234). "...
Natuurfilosoofide hukkamõist õõnestas saatuslikult müstitsismi,
alkeemiat ja maagiat, millel varem oli olnud suur autoriteet. /.../
Maagia aga eeldab, et maailm on täis kummalisi ja vastuolulisi
jõude, millele pääseb ligi vaid vähestele teadaolevate
meetoditega.", (lk. 246). "... Sellega näidati
vääramatult, et inimkonna saatus in tema enda kätes ega ole maetud
mingi segase müstitsismi või maagia alla.", (lk. 247). "...
See oli tõesti revolutsiooniline mõte: minevik oli möödas ja
tulevik tuleb selline, nagu sa tahad.", (lk. 259). "...
Kõige lihtsamas tähenduses on sotsialism ühiskondlik seisund, kus
asju aetakse ühiselt, ning vastandub sellega liberalismile, kus
ühiskonna organiseerimise peamiseks teguriks on eraomand.",
(lk. 292).35
___________________________________________________________
KOKKUVÕTVALT
AASTAST 2003 A.D.
"...
Liiglebest elu vastu
ning
hirmust olla priid
me
täname täis askust
mis
tahes vaimusid,
et
elu pole jäädav,
et
surnud surnuks jäävad;
et
kehvgi oja käänab
end
kuskil mereni."
Swinburne.36
06.
10. 2006.
Mida
kirjutada kokkuvõtlikul kombel sellest ammusest aastast nagu 2003
A.D.? -- Sellest ajast on möödunud juba rohkem kui 3 pikka aastat.
Talvel üritasin toona, jaanauri viimasel nädalal isegi maal, seal
ei õnnestunud. Siis, kevadel üritasin kokku 2 pikka kuud venna
juures. JA mai lõpul siis tahtsin isegi maale minna. JA juuni ja
juuli, maal veedetuna, Kuural, olid selle aasta ühtedeks kenamateks
kuudeks üldse. Kirjutasin seal palju, päevikuid aastatest
2000—2003, ja tõlkisin isegi Niezschet, jms.
Augustis
läksin siis linna tagasi kuna oli muresid Taani korteriga seoses.
TAANI Kuningriigi külastamine oligi peamiseks millega see 2003 aasta
on meelde üldse jäänud, see oli sel ’03 aastal peamine. Olin
siis TAANIS 2 kuud, septembri ja oktoobri ’03. Septembris õppetöös
eriti, alguses ei osalenud, kuna puudus kindel elukoht. Kuid
septembrist olen siin põhjalikult kirjutanud. Oktoobris oli korter
ja tegelesin ka õppimisega. Kuna aga novembris oli jälle jamad
korteriga seoses lendasin 03.11. ’03 eestisse tagasi, Estonian
Air’iga, liinil Coppnehagen – Tallinn. Aasta 2 viimasest kuust on
vähe meenutada.
Aasta
lõpu peamiseks uudiseks oli see siinne Valdeku tn korter, nimelt
anti sünnipäeval võtmed pidulikult üle ja 25.12. ’03 kolisingi
siia ja hakkasin siin remonti tegema. Nii, et juba ’03 aastal olin
siin nädala. 2004 kahjuks ainult 2,5 kuud, 2005 kahjuks üldsegi
mitte ja alles nüüd, 2006 aastal olen siin taas Edu edaspidiseks
!!!
07.
10. 2006.
Kirjutamisi
lõpetuseks ja kokkuvõtlikul kombel viimast korda sellest ammusest
aastast nagu 2003 A.D. seda oligi. Just siis hakkasin taas, üle
pikkade aastate päevikut pidama. JA peamiseks oli 2003 aastal
muidugi TAANI Kuningriigi külastamine sügisel. Suvel ootasin
hoolega seda Taanit ja võib tänagi väita, et aeg enne Taanit,
Taani minekut oodates, 2 kuud Taanis olles ja aeg peale seda on olnud
küllaltki kena. Mai lõpus siis jah, maale minnes ja targasti tegin.
Juuni ja juuli, suvi ’03 maal oli selle üldiselt mõneski mõttes
ebaõnnestunud aasta parimad kuud üldse. Suvi ’03 maal oli nii
kena, et kippusin sinna veel ka aasta aega hiljem, lootes ei tea enam
mida.
Ja
siis sügisel olin tõesti 2 kuud, septembris ja oktoobris õppimas
kenas Koppenhageni linnas TAANI Kuningriigis. Juba augustis oli näha,
et on seal ette näha probleeme elukohaga, kuid söandasin sinna
siiski minna ka ilma elukohta omamata. Septembris oli siis seal ilma
elukohata võrdlemisi keeruline, jms. Septembri lõpust kuni oktoobri
lõpuni mingi elukoht siis ka oli ja osalesin mõneti ka õppetöös,
mis mõistetavatel põhjustel septembris eriti võimalik ei olnud.
Kuid siis novembri alguses öeldi elukoht üles ja kasseeriti kena
summa, nii, et kasseerisin minagi omad summad, kokku -- ja lendasin
Estonian Air’iga Coppenhagenist Tallinnasse tagasi.
Aasta
lõpp möödus rahulikult ja siis tehti mulle ju ka see suur ja
õnnestav kingitus, sünnipäeval sain xx aastaseks ja ka erakorteri
võtmed, siinse V. tn korteri omad. Siis peale jõule lõppeski siin
remont ja tulin 25.12. siia remonti jätkama, nii, et nädala olin
siin juba 2003 aastal.
Roger
Osborne:
"... Lihtsas igapäevases ebapoeetilises keeles lauldud
armastuslaulus väljendus usk, et segases muutuvas vastuvõtmatus
maailmas võib leida vaimse pelgupaiga kahe inimese vahelises
armastuses."; (lk. 320). "...
Vajadus teistele meeldida, isegi kui sa neid päriselt ei mõista,
tunne, et sind jälgitakse, et näha, kas sa annad mõõdu välja,
naeruväärne kadedus ... /.../ ... andis kõik kokku närvesööva
paranoia.", (lk. 321). "... Usk üleloomulikesse jõududesse
ja maagiasse oli Põhja- ja Lääne-Euroopas vähenenud juba 17.
sajandist saadik.", (lk. 327). "... ning eelkõige kasvav
kiindumus rahvusriiki kui ajaloolisesse orgaanilisse poolmüstilisse
üksusesse, mis allub evolutsiooni seadustele, kaasa arvatud
kohanenute ellujäämine...", (lk. 332).
Albert
Einstein: "... et inimtunnetuse nurgakivid aeg ja ruum pole
kindlad püsivad suurused, vaid muutujad, mille kestus ja kaugus
varieeruvad vastavalt vaatleja suhtelisele situatsioonile. /.../ ...
et aatomist madalamal tasemel on on looduse objektiivne vaatlemine
illusoorne – see, mida sa näed, sõltub sellest, mida sa püüad
mõõta. Valgus näiteks võib ilmuda kas lainete või osakestena
ning osakeste positsioon ja liikumine pole Heisenbergi
ebakindlusprintsiibi põhjal kunagi mõõdetavad.", (lk. 356).
"... Austria filosoof Ludwig Wittgenstein väitis /.../ ... et
tõekspidamine, et keel annab edasi reaalsust ja loogika teesid
kirjeldavad reaalset olukorda, on ekslik. /.../ Maailm oli hoopis
subjektiivne paik, kus tähendus tulenes olukorrast ja kontekstist.",
(lk. 357). "... Inimlikust kaastundest ja lahkusest keeldumine
mingi suurema idee nimel on reaalne oht, mis pidevalt kimbutab lääne
humanismi, kes otsib väsimatult oma tähendust.", (lk. 369).
"...
Kuigi suur osa popmuusikast on sisutu ja kunstlik, õnnestus
üksikutel muusikutel teha kolmeminutilisest laulukesest kultuuri
ülev väljendusvorm, mis üheaegselt ülistas linnaelu kakofooniat
ning igatses individuaalse tröösti ja romantilise armastuse järele,
väljendas vaimustust uuest maailmas ja kaotusevalu vana maailma
kadumise üle.", (lk. 381). 1980: "... vaid oli lummatud
iseendast. Kuigi seda sissepoole pööratud pilku... /.../ Kui
inimese teadvuse pärast hakkasid muretsema nii neuroloogid kui ka
filosoofid... /.../ ... et panna inimesed mõtlema iseendast. /.../
Läänemaailma kodanik tõmbus eemale avalikust aktiivsest elust ning
kapseldus enese-realiseerimisse ja enesest mõtlemisse.", (lk.
392). "... Üliõpilased õppisid õppimise pärast ning
majanduslikud püüdlused või rahvuslik majandus oli teisejärguline,
millega ei arvestatud... /.../ ... näol peeti endastmõistetavaks,
nii et inimesed pidasid end pigem sotsiaalseteks olenditeks...",
(lk. 394). "...
Misasi on siis Lääne tsivilisatsioon – kas järeleandmatu
universaalse tõe otsimine, elu ja mõistuse pidev kohitsemine
standardiseerimise masinavärgi poolt või kaubad, mis selle
kompensatsiooniks toodetakse ja elu, mis selles elatakse?", (lk.
401).37
___________________________________________
EPILOOG.
(18.
02. 2019.)
ANNO
DOMINI 2003.
-- See oli se ammune aasta nagu 2003 a. D. -- See oli siis tänasega
ligi 16 aastat tagasi (seetõttu otsustasingi oma blogides lõpuks ka
avaldada, isegi oma õige nime all). See ei olnud nii kehv aasta, see
ammune (nagu võis mulje jääda üleeile kirjutatud proloogist).
Aasta algus 2003 oli kehv, kahjuks tõesti. Kuid suve 2003 veetsin
maal. Minu esimene kassipoeg. JA peamiselt oli 2003 aasta TAANI
aasta! Sain nimelt Taani Kuningriigi valitsuse stipendiumi õpinguteks
Koppenhaageni Ülikoolis. (Univeristy of Coppenhagen, Institute of
Political Science). JA seal ma sel sügisel `03 siis õppisingi,
niivõrd kui see veel võimalik oli. Mis mulje Taanist jäi? Ligi 16
aastat tagasi?? -- Nad olid viisakad need taanlased, need taani neiud
ja prouad...? Kuidas siis teisti?! (Ikkagi Eurooplased, kes need
kohalikud siin küll ei ole?!). -- Olin ikka Taani Kuningriigi
valitsuse stipendiaat...?! („I
can be very polite?!,
ütlesin ühele prouale). Nad olid viisakad need taani naisukesed?
Mõned neiud olid suisa skandinaavia tüüp iludused. Eriti on meelde
jäänud üks nooruke brünett; ta ei olnud lihtsalt mitte ainult
viisakas ja ilus, ta oli ka peenetundeline! See jäi vist minu jaoks
kõige kenamaks taaanlannaks, keda minu silmad kunagi näevad...?
KUID: õpingutest 2003 sügisel ei tulnud midagi erilist välja,
polnud enam võimalik midagi mõsitlikku. Korjasin raha kokku ja
lendasin sellesse „eestisse“ tagasi. Aasta lõpp oli masendav.
See Taani stipendium mõjus lühidalt nii, et enam ei tahtnud
väljamaa ülikoolidesse kandieeridagi. Taani mõjus niivõrd
masendavalt (olles tulnud siit armetust n-ö „kakskeelsest
eestist“?!). -- Kuid kui kena oli see Taanile eelnenud, 2001 &
2002 aasta!
Anno
Domini 2002. --
Kuigi see Taani stipendium oli minu meelest üsna masendav, eelnes
selle ju kaks eelmist aastat. Taani oli ju 2003 sügisel (u 16 aastat
tagasi?!); kuid 2 sellele eelnenud aastat olid palju paremad. Nimelt
oli siis 2001 aasta suvel see UNGARI & Kesk-Euroopa Ülikool
(Central European Univeristy, Summer University, 2001). Õppisin seal
(3 nädalat) Ü. R. O. poliitikat, polnud kõige kehvem aeg...? JA
siis veetsin 10 kuud AUSTRIAS! -- See oli väga kena aeg. Õppisin
VIINI Ülikoolis, Filosoofia Instituudis (UNIVERSTÄT WIEN, Institut
für Philosophie)! Mäletan kuidas läksin sinna Austriasse,
septembris 2001 (before 11. septmber 2001?!). JA nõnda lõppes see
2001 aasta seal kaugel Lõuna-Euroopas, vaimustavas Austrias. JA siis
tuli aasta-vahetus 2001/02. See oli minu täiskasvanu-elu kõige
suure-joonelisem aastavahetus. Austria pealinna VIINI (Vienna, Wien)
tänavatel oli ühel ööl ligi pool miljonit inimest! Polnud midagi
taolist kunagi näinud. Uhke ja suurejooneline VIINI linn!
Unustamatult kenad muljed! JA õppisin ja elasin seal Austria
pealinnas nagu VIINis. Inimliigi kõige kauem valitsenud Von
HABSBURGide ligi 1ooo aastases metropolis. Unsutamatud muljed, ikka
näen unes, nüüd kaua aega hiljemgi, oma „kauget kodumaad“ nagu
AUSTRIAt! Siis tuli Austria kevad, see oli väga ilus; kuid siis
pidin jälle siia „väikesesse eestisse“ tagasi tulema...? Kuid
sai otsustatud, et eelneb selle Euroopa ringreis ja nõnda ma tulingi
tagasi Hispaania kaudu, olles läbi käinud poole Euroopat...
2002.
a. D. --
Sõitsin siis rongiga Viinist Salzburgi, veetsin ühe öö Münchenis.
Siis Šveitsi (Lutzern, Bern) kaudu ja läbi Prantsusmaa Hispaania
poole. Üheks minu elu kõrgpunktiks jäid Prantsuse Alpid (Chamonie,
Mont Blanc!), viivuks olin seal Prantsuse Alpides palju kõrgemnal
kui reisilennukid lendavadki (ligi 5 kilomeetrit merepinnast!); minu
elu `kõrg-punkt`!!?
JA siis see Prantsusmaa. Ja siis Hispaania. Hispaania Prüneede
kõrgmeästikus oli üks vaimustav mägiklooster, -- MONTSERRAT!!!
-- Vägagi ilus ja vaimustav ja vägagi `vaimne`...?
-- JA siis sai külastatud katalaanide iidset pealinna nagu
Barcelonat (A. GAUDI võimas, aga ikka veel sajandigagi mitte valmis
ehitatud Barcelona toomkirik, La
Sagrada Familia).
-- JA siis tagasi, Hispaaniast, taas Prantsusmaa, siis Itaalia, siis
jälle Austria ja siis kogu see Ida-Euroopa ja Baltikum. (Seda kõike
mainisin selle 2003 , masendava, aasta pävikus, vaid seetõttu, et
rõhutada, et enne viletsaid Taani kogemusi eelensid ka vaimustavad
kogemused Austriast ja mujalt Euroopast?). -- See olnudki nii vilets
aasta seal Taani kuningriigis (ligi 16 aastat tagasi). Sellele ju
eelnesid paremad aastad Euroopas, eriti 2001-2002 Austrias)). -- JA
mis on sellest kõigest järele jäänud nüüd, aastaid hiljem...?
EI midagi erilist, kuid ka selle kõige tuleb lihtsalt hakkama
saada...?38
____________________________________________
1
WILLIAM SHAKESPEARE. "KOGUTUD TEOSED VII.
KÖITES." // "TRAGÖÖDIAD I." // V. KÖIDE. ["Titus
Andronicus." // "Romeo ja Julia." // "Julius
Caesar." // "Hamlet." // "Othello."]
Talinn, 1966. // Kirjastus: "Eesti Raamat". // Tõlkinud:
Georg Meri & Jaan Kross ("Othello"). // + Eessõna:
"Draama avardub traagiliseks maailmapildiks." + Järelsõnad
+ Selgitavaid märkusi. // Lk.: 7 – 659. // [Siin tsitaat: lk.
113.]
2
W. Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid. Georg Meri:
"Draama
avardub traagiliseks maailmapildiks."[Tsitaadid
siin: lk. 7, 12, 19.]
3
W. Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid.
[Tsitaadid siin: lk. 120-121.]
4
HERMANN HESSE: "LÕPUTU
UNENÄGU. Muinasjutte. Autobiograafilist." Tallinn, 1990. //
Kirjastus: "Eesti Raamat." // Tõlk: Piret Pääsuke. //
LK: 5 – 269. // H. H. -- "Gedichte. Märchen. Kleine Prosa.
Merkwürdige Nachricht von einem anderen Stern." (Berlin,
1985). [Tsitaatide lk nr teksti sees.]
5
W. Shakespeare: „Tragöödiad.“,
Ibid.
[Tsitaadid siin: lk. 142 & 195.]
6
BERTRAND RUSSEL (1872--1970):
"VALIK ESSEID." Tallinn, 1994. // Sari: "Hortus
Literarum.", // Tõlk: Erkki Sivonen. + Järelsõna. // "Avatud
Eesti Raamat". // LK: 3 – 295. // C: 1930-1984.//
"Philosophical Essays." // "Sceptical Essays."
// [Tsitaatide lk nr teksti sees.]
7
W.
Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid.
[Tsitaadid siin: lk. 225 & 228.]
8
Bertrand Russel: „Valik
esseid.“ Ibid.
[Tsitaatide lk nr
teksti sees.]
9
W.
Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid.
[Tsitaat siin: lk. 261.]
10
JACK LONDON: "MARTIN EDEN." Tallinn, 1972. // Kirjastus:
"Eesti Raamat". // Tõlk: Lia Rajandi. // LK: 7—382.//
[Siin ja edaspidi tsitaatide lk nr teksti sees.]
11
W.
Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid.
[Tsitaadid siin: lk. 286 & 320-321.]
12
J. London:
„Martin Eden.“ Ibid.
[Tsitaatide
lk nr teksti sees.]
13
W.
Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid.
[Tsitaat siin: lk. 332.]
14
PHILIPPE JULLIAN: "DELACROIX."
[Eugène Delacroix: 1798—1863]. Tallinn, 1991. // Kirjastus:
"Kunst". // Tõlk: Ott Ojamaa. // C: 1966 // Paris,
"Edition Albin Michel."// LK: 5—222.// [Tsitaadid siin
teksti sees, lk nr.]
15
W.
Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid.
[Tsitaadid siin: lk. 347 & 355.]
16
Kirjutatud siin:
02.08. 2003. Järgnev tekst on siis umbes aasta aega hiljem (08.
2004) või veelgi hilisem (2006).
17
24.
August 2004, -- esimene sissekanne meenutamisi kokkuvõttes
eelnenud, 2003 aasta viimast viite kuud. Siinse tagantjärele
meenutamise daatumid leiavad mainimist nõnda joone all. Samuti nagu
üldiselt ka hilisemad võimalikud kommentaarid ja lisamärkused,
nagu seninigi tavaks olnud selliste ülestähenduste puhul.
18
Sellest ajast, -- augustist ja
septembrist 2003, -- kirjutasin siis kommenteerivalt esimest korda
umbes täpselt aasta jagu hiljem. Kuid see kommenteerimine piirdus
2004 aasta augusti ja septembriga. Oktoobris 2004 oli see BUNDESTAGI
vestlus ja novembris ’04 olid juba teised mured. Nii, et jätkates
2003 kommenteerimist rohkem kui kolm aastat hiljem. 23.09.2006.
19
HERMANN HESSE:
"NARZISS UND GLODMUND". // "Nartsiss ja Glodmund."
Tallinn, 1996. // A/S "Kupar". // 20. sajandi klassika. //
Tõlk: Elmar Salumaa. // Lk.: 5-250. // C: 1930 (1957). [Tsitaatide
lk nr teksti sees.]
20
W.
Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid.
[Tsitaadid siin: lk. 355 & 383.]
21
26.09.’06. Siis kirjutasin
tõesti, septembris 2 AASTAT tagasi, kirjutasin kokkuvõtteid
augustist ja septembrist 2003, toona siis veel aasta tagusest ajast.
Nüüdseks on sellest kõigest möödunud juba rohkem kui 3 pikka
aastat.
22
20.09.2004. Alustamisi
meenutades täpselt aasta aega ajast tagasi, mil sai veedetud aega
välismaal. Meenutamisi sain umbes täpselt samal ajal toona seal
(23.09.2003) lõpuks ka kauaoodatud korteri. Niisiis jätkamisi,
hilisema meenutamise tarvis.
23
3.
septembri nädalal 2004 siis lõpetasin kirjutamise, tollal veel
eelnenust 2003 aastast. Praegu on juba 22. september 2006, seega on
möödunud juba rohkem kui 3 pikka aastat. On 3 septembri nädal
2006. Viimati kirjutasin siis ’03 kohta KAKS AASTAT! – tagasi.
Lihtsalt
pole mahti/võimalust olnud kirjutada noid vajalikuks nähtuid
kokkuvõtteid aastast 2003. Kuid nüüd, septembrist 2006 alustan
taas 2003 aasta kokkuvõtete kirjutamisega. JA jätkata sellega ka
kunagi hiljemgi.
24
Täna
on 22 september 2006, viimastest kommentaaridest 2003 aasta kohta on
möödunud täpselt KAKS AASTAT!!! Tollest septembrist seal kaugel
TAANIS on möödunud juba KOLM pikka AASTAT. Jätkates
kommentaaridega selle kauge aja kohta, sellelgi septembril, 2 ja/või
3 AASTAT hiljem.
25
Seega sai september 2003 üheks
kõige rohkem kommenteeritud kuuks viimaste aastate jooksul üldse.
Kirjutasin sellest 09.’03-st kokku kahel septembri, aasta ja kolm
aastat hiljem 2004 ja 2006 septembris. Loodetavasti sai kõik
oluline kenasti kirja pandud tõesti. Jätkates homme 2003 aasta
kommenteerimist. 23.09. 2006.
26
H. Hesse: „Narziss ja
Goldmund.“ Ibid.
[Tsitaatide lk nr tekstis ees.]
27
W.
Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid.
[Tsitaadid siin: lk. 286 & 393.]
28
ROGER OSBORNE: "CIVILISATION.
A New History of the Western World." // "Tsivilisatsioon.
Läänemaailma uus ajalugu.", // Tallinn, 2008. // Kirjastus:
"Varrak". // C: 2006. // Tõlkinud: Rein Turm. // Lk.:
5-431. //. [Kõik antud teose tsitaadid järgnevalt lk nr teksti
sees.]
29
W.
Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid.
[Tsitaat siin: lk. 399.]
30
Üks esimesi kirjakohti selle
ammuse, 3 aasta taguse aja kohta rohkem kui kolm aastat hiljem.
Jätkates kommenteerimise ja kokkuvõtete tegemisega jätkuvuseski.
Võib-olla on piisavalt kirjutatud vaid augustist ja septembrist
kohe kindlasti piisavalt. Novembri ja detsembri kohta võin nädalaid
hiljem veelgi kirjutada. 25.09.’06.
31
R. OSBORNE: "CIVILISATION. A New History of the Western World."
// "Tsivilisatsioon. Läänemaailma uus ajalugu."
Ibid.
[Tsitaatide lk nr siin ja järgnevalt teksti sees.]
32
W.
Shakespeare: „Tragöödiad.“, Ibid.
[Tsitaadid siin: lk. 433 & 444.]
33
28.09.’06. See ülestähendus
jäi nüüd ’06 sügisel, septembris 2003 aasta kokkuvõtete
tegemisel ka viimaseks. Kunagi, aastaid hiljem jätkan sellegi 2003
aasta päeviku täiendamisega.
34
26.09.’06 Nõnda sai
lõpetamine kirjutamisi sellest aastast ligi 3 aastat tagasi.
Ilmselt ei kirjuta juurde enam augustist-detsembrini 2003, sel,
käesoleval aastal. Kunagi hiljem, vahest isegi aastaid hiljem
kirjutada ja kommenteerida veel juurdegi. Esmalt lõpetada ´03
aprilli kuni juuli kommentaarid.
35
R.
Osborne: „Civilisation“. Ibid.
[Tsitaatide lk nr teksti sees.]
36
J. London: „Martin Eden.“,
Ibid.
Lk. 380.
37
R.
Osborne: „Civilisation.“ Ibid.
[Tsitaatide
lk nr teksti sees.]
38
Selline oli see 2003 päevik, mille, nüüd, ligi 16 aastat hiljem
otsustasin oma blogides avaldada. Miks? Isegi oma õige nime all,
siin tänasel õhtul otsustasin siiski avalda. Sest nagu W.
Shakespeare´i Hamleti sõnadega:
„..et keegi teaks minust tõtt...?!“
-- JA kõik vähegi mõtestatud kommentaarid, täiendus-ettepankut
ja veidigi mõtestatud kriitika on vägagi teretulnud minu uule
täiesti kehtivale e-maili aadressile nagu: madisliibek@gmail.com
No comments:
Post a Comment